- Múrat Múhtarúly, әkenizding ataq-abyroyynyng nәtiyjesinde qalyptasqan tanymaldylyq for­mulasy túlgha retinde, shy­gharmashylyq ókili retinde bar qyrynyzben jarqyrap kóri­nuinizge kedergi keltirmedi me?

- Joq, eshqashan kedergi keltirgen joq. Mening ómirimde birqatar jayttar ózim josparlaghanday jolmen jýzege asty: Mәskeude Shy­ghystanu institutynda oqyghym keldi. Ol armanym oryndaldy. Ákem mening qytay tilin mengeruimdi, qytay tilining mamany boluymdy qalady. Sebebi qytay tarihyn qazaq tarihynan bó­lip alyp qaray almaysyn. Keybir sәtterde tarih qoynauynan qazaqqa qatysty derekterdi tabu ýshin sol tildi mengeruing - qajettilik. Qazir oilap qarasam, әkemning maghan degen ósiyetnamasy kóp jaytty maghan ja­nama týrde úqtyrugha tyrysypty. Mәseleni tek ekinshi qyrymen ghana tý­sindiruge tyrysqan. Ákemning arma­nynan tughan amanaty, maghan degen senimi ómirimning temirqazyghyna ai­naldy.

- Ákenizding songhy demi Mәskeude, Kunsevskiy auruhanasynda ýzildi. Ómirining songhy sәtinde qasynda boldynyz.

- Ákeme kýn qúrghatpay baryp, jaghdayyn bilip túrugha tyrystym. Mausym - emtihan, synaq merzimi. Auruhananyng sayabaghynda, kýn úzaq jýrip syrlasatynbyz.

- Múrat Múhtarúly, әkenizding ataq-abyroyynyng nәtiyjesinde qalyptasqan tanymaldylyq for­mulasy túlgha retinde, shy­gharmashylyq ókili retinde bar qyrynyzben jarqyrap kóri­nuinizge kedergi keltirmedi me?

- Joq, eshqashan kedergi keltirgen joq. Mening ómirimde birqatar jayttar ózim josparlaghanday jolmen jýzege asty: Mәskeude Shy­ghystanu institutynda oqyghym keldi. Ol armanym oryndaldy. Ákem mening qytay tilin mengeruimdi, qytay tilining mamany boluymdy qalady. Sebebi qytay tarihyn qazaq tarihynan bó­lip alyp qaray almaysyn. Keybir sәtterde tarih qoynauynan qazaqqa qatysty derekterdi tabu ýshin sol tildi mengeruing - qajettilik. Qazir oilap qarasam, әkemning maghan degen ósiyetnamasy kóp jaytty maghan ja­nama týrde úqtyrugha tyrysypty. Mәseleni tek ekinshi qyrymen ghana tý­sindiruge tyrysqan. Ákemning arma­nynan tughan amanaty, maghan degen senimi ómirimning temirqazyghyna ai­naldy.

- Ákenizding songhy demi Mәskeude, Kunsevskiy auruhanasynda ýzildi. Ómirining songhy sәtinde qasynda boldynyz.

- Ákeme kýn qúrghatpay baryp, jaghdayyn bilip túrugha tyrystym. Mausym - emtihan, synaq merzimi. Auruhananyng sayabaghynda, kýn úzaq jýrip syrlasatynbyz.

- Ýzilip qalghan oiynyzgha qayta oralsaq. Jana sóz arasynda «Ákem­­ning Mәskeuge kelip ketken kezi, әkem toqtaghan «Qazaqstan» qo­naqýii Mәskeu ziyalylary ýshin pi­kirtalas klubyna ainalghanday edi» dediniz. Jadynyzda saqtalyp qal­ghandardan ózinizge qatysty sәtterin janghyrtsanyz qaytedi?

- Sol bir qonaqýy maghan tym ys­tyq edi, qazir búzylyp, ornyna jana ghimarattar salyndy. Qazir ondaghy әkeme qatysty estelikter auada ghana ilinip túrghanday. Ákemning kózin kórgenderding bәri o dýniyelik bolyp ketti. Resey ziyalylarynyng arasynda filologtar, jazushylar, jurnalister kóp edi. Keyde qyzu pikirtalasqa men de aralasyp ke­tem. Ol kezde 2 kurs studentimin. Ge­geli, Kanttyng filosofiyasyna qa­tysty bóltirik oilarymdy ja­syra almay qalamyn key sәtte. Olar mening pikirimdi den qoyyp tyn­daydy. Sol kezde bólmege kirip kel­gen «Liyteraturnaya gazetanyn» til­shisi Valentina Pankinagha meni ta­nystyryp: «Úlymmen birge Gegeli turaly pikirlesip otyrmyn» dedi.

Ákemmen birge bolghandar ózin emin-erkin sezinetinin jas ta bolsam sezetinmin.

- Ákenizben pikirtalasta qay taqyrypta mәmilege keletinsizder?

- IYә, bizding pikirlerimiz kóp jaghdayda ýilesim tauyp jatatyn. Ákeme qarsy keletin kezderim, tipti esimde qalmapty.

- Mәmilege kele almaytyn jayt­tar boldy ma?

- Mәskeude oqyp jatqan qazaq jastarynyng arasynda jii bolatyn. «Jas Túlpardy» jasaqtau iydeyasy jastar sanasynda úya sala bastaghan tústa meni kóp nәrselerden saqtandyrghysy keldi. Tipti key kezderi qatty ketken kezderi de boldy. Qazir, oilap qarasam, әkem bizge ýmitpen qarapty, 1937 jyl bizding ba­symyzgha qayta ýiirilmese eken dep qauiptenipti. Bizding kelbetimizden bolashaqtyng tynysyn sezgendey bo­lypty.

- Biraq «Jas Túlpar » qoghamdyq jastar qozghalysy men Múhtar Áuezov arasyndaghy sabaqtastyqty joqqa shyghara almaysyz ghoy. Sebebi sol bir jyldardaghy Qaza­standaghy OK hatshylarynyng biri Dimash ata Qonaevtyng aldyna «B­rining bóltirikteri qayta oyana bastapty. Olardy úyasynda túnshyqtyrayyq» dep aryz aita barghan. Sonda atamyz «jas túlparlyqtardyng bir tal shashy týsetin bolsa, ising menimen bolsyn» dep shygharyp salypty» degen әngime bizge de jetken.

- Siz mening býkil ghúmyrymdy aiyrbastaugha dayyn túratyn júldyzdy sәtterimdi eske alyp túrsyz. Kenes iydeologiyasynyng qylyshynan qan tamyp túrghan sәtte Al­matynyng qaq tórinde qazaq jas­tary bas qosty, týn ortasy aua «Me­ning Qazaqstanym» әnin aityp tarasty, samayyn aq shalghan qazaq qariyalary balkondaryna shyghyp, bizdi riza kónilmen shygharyp salyp túrdy.

... Qonaev aqsaqaldyng jas túlparlyqtardy kózining qarashyghynday qorghauy mening әkemmen arasyndaghy úly dostyq, syilastyqtyng belgisi ghana emes. Qazaqtyng ghasyr basyndaghy qasiretti taghdyryna bas iii, solardyng jalynyn sóndirip almau niyetinen tughan dep bilemin.

- Shyghys tilderi arasynda qytay tili - eng kýrdelisi. Ol kezde KSRO men Qytay arasyndaghy baylanys ta mәz emes edi: Odan әride, 1954 jyly qazaq dalasyn iygeru bastalghan kezde sizding әkeniz bastaghan qazaq ziyalylary KSRO basshylaryna «qytay qazaqtarynyng kómegine jýgineyik, olardy elge aldyrayyq» degen úsynyspen shyqty» degen әngime bar. Al әkeniz sizding qytay tilin mengeruinizdi qatty qadaghalaghan kórinedi.

- Ákem bolashaqty kóregendikpen sezdi-au deymin. Qazir Qytay yqpa­ly jer sharyn jaulap barady. Mәs­keu uniyversiytetining qytay tili fa­kulitetin bitirdim. Aziya jәne Af­rika halyqtary institutynda bir jyl is-tәjiriybeden óttim. Ins­tituttyng kafedra mengerushisi, ataq­ty qytay mamany Lev Eytiy­lin institutta qaluymdy ótindi. Kelissem, pәter mәselesin she­shu­ge uәde berdi. Oghan kelise alma­dym. Elge qaytugha asyqtym. Elge kel­gennen keyingi jaghdayym «Ay­qyn­nyn» oqyrmandaryna alghashqy súh­batymyzdan tanys.

- Siz Múhtar Áuezovting Fatima Ghabitovadan tughan jalghyz úlysyz. Sizding bir anadan tughan bauyrlarynyz qazaqtyng aimanday azamattaryna ainaldy. Olardy bir-birinen bóle-jara qaray almaysyn.

- Qazaqta «Qúdaydyng kózi tura bolsyn» degen qasiyetti tilek bar. Eger Tәnirim bir adamnyng basyna jeterlik qiyndyqty ýiip-tógip berse, onyng jemisin kóruge de sarandyq tanytpaghan shyghar. Búl bizding eshkimge úqsamaytyn taghdyrymyz shyghar deymin. Anamnyng alghashqy kýieui Bilәl Sýleev Alash Ordanyng kósemderining biri boldy, Iliyas Jansýgirov qazaqtyng talantty aqyny. Anam ýshin ýshinshi jaqyn adamgha ainalghan jan  mening әkem Múhtar Áuezov. Bilәl Sýleev 1930 jyly tútqyndalyp, elde túru qúqynan aiyryldy. 1937 jyly atyldy. Iliyas Bilәlding artynda qalghan perzentterin kózining qarashyghynday qorghady.

1938 jyly Iliyastan aiyrylghan otbasy qughyn-sýrginning ashy dәmin tatty. Sol kezde kómekke әkem keldi. Bilәl Sýleevten tughan bauyrym - Azat Sýleev Mәskeu uniyversiytetin tamamdap, filolog, týrkolog boldy. 1949 jyly jylymyqtyng lebi sezile qoymaghan kezde qughynsýrginge úshyraghan azamattardyng balalary Mәskeude oqidy degen oy tek tәtti arman edi. Ilifa joghary oqu ornynda nemis tili pәninen dәris berdi. Bolat tamasha kinossenarist, filosof bolsa, Ýmit bilikti dәrigerlerding qataryn tolyqtyrdy.

- Fatima Ghabitovanyng kýndelikterin oqyp shyqtym. Ananyz keyingi ómirinde de Iliyas Jansýgirovke degen mahabbatyn eshkimmen bólise almay, әkenizge tek ýlken dosym dep qaraghan tәrizdi. Men qatelesip túrghan joqpyn ba?

- Ony joqqa shygharmaymyn. Anam múny bizden, balalarynan jasyrghan emes. Biraq Jansýgirovke degen úly sezimi ishten shyqqan balalaryn bir-birinen bóle-jara qaraugha jol bergen emes. Bolattyng týrtýsi әkesine úqsaytyn. Keyin múrty ósken song № 2 Iliyasqa ainalyp shygha keldi. Anam ony qaratory kelbetine qarap «Mening shokaladym» dep erkeletti. Onyng dene mýsini, keskin-kelbeti Sholohovtyng Tynyq Donyndaghy Grigoriy Melehovke kóbirek keletin...

Anamyzdyng bizge degen mahabbaty әkemizding bólek ekenin sezdir­gen joq.

- Ananyz aqyndyq qabiletten ken­de bolmady. Jyrlary jýrekke tez jetetinin angharu qiyn emes. Sizder ananyzdyng poeziyasyn «Jas Túlpar» úiymynyng jarghysyna ainaldyrghan joqsyzdar ma?

- Bizding úiymdy qúrmaq bolghan niyetimizben tanysqan song anam maghan әkemning «Qily zaman» degen shygharmasyn oqyp shyghugha kenes berdi. 1928 jyly jazylghan shygharma qayta basylugha tyiym salynghan bolatyn. 1963 jyly alghash ret arab tilinde basylghan núsqasymen tanystym. Arab tiline jýirik anam onyng mәtinin dauystap oqyp bergeni bar.

Anama tabighat súlulyq qana bergen joq. Ol keremet әdebiyet zer t teushisi boldy, qazaq tarihynan maghlúmat beretin derekterge bey-jay qaray almady. Jaqynda Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory Seyit Qasqabasov Ghylym akademiyasynyng múrajayynda anam jighan, anamnyng kenes beruimen jiylghan qoljazbalar tabylghanyn aitty. Búl qormen kezinde Múhtar Maghauin júmys istegen.

Anam kýndelik jýrgizetin. Búl ainalasynda bolyp jatqan sayasy qúbylystardyng tragediyalyq baghasy bolatyn. Anamnyng jyrlary tym tik, әleumettik mәni bar poeziya bolatyn. Biz ony úiymymyzdyng jarghysyna ainaldyrmasaq ta paydalanghan sәtterimiz boldy. Jas túlparlyqtardyng bәri anamnyng jyrlaryn jatqa biletin.

Anamdy orystyng Nekrasovyna teneymin. Onyng jyrlary ómirding boyamasyz shyndyghy jәne jýrekten aqtarylghan shyndyq edi. Anam sózderdi kórkemdik ýshin qoldanbady. Qazaqtyng qara sózi anama ishtegi sherin shygharu ýshin, tarihtyng aqiqatynyng arajigin ajyratyp alu ýshin qyzmet etti.

- Al sizding әkeniz ananyzdy sýidi me?

- Mening anama ghashyq bolmau mýmkin emes edi. Ol ózin qúlay sýigen ýsh azamattyng muzasy, qala berdi adal serigine ainaldy. Anama tabighat kórikti de , aqyl parasatty da ayamaghan. 1956 jyly Sәken, Iliyas, Beyimbet aqtalghan tústa, anamnyng Jazushylar odaghy minberinen aitqan sózi býkil eldi tebirentti, el ony anyzgha ainaldyryp ilip alyp ketti. Maghan sol minberdegi anamnyng túlghasy ghashyqtardyng piri Biybi -Patimagha, ot anasy Úmay anagha kóbirek úqsaytyn. Maghan anam qazaqtyng ýsh birdey azamatynyng úrpaghyn jetildiru ýshin Allanyng aspannan jiberilgen perishtesi siyaqty kórinetin.

Ákemning minezining romantikalyq qyry basym týsip jatatyn. Ákemning boyynda anama degen sezimnen bólek, qughyn-sýrginning qúrbanyna ainalghan dostary Bilәl Sýleev pen Iliyas Jansýgirovterding perzentteri aldyndaghy jauapkershilik basym edi. Olardy aman-esen jetkerudi amanat dep týsindi.

Anamyz kóz júmarda balalaryn shaqyryp alyp:

- Men senderdi bir-birinnen bólip-jaryp qaramadym. Sender ýsheuing de Bilәl, Iliyas, Múhtardyng zandy múragerisinder. Bir-birine adal bolyndar, - dep amanat jýgin arqalatyp ketti.

Anamyzdyng amanatyna qiyanat jasaghan kezderimiz bolghan emes.

- Sizding kishi otanynyz - Merke. Siz sonda dýniyege keldiniz. Ómirinizding Merkede ótken jyldary jayly ne aitasyz?

- Biz Merkede Azat mektep bitirgen kez - 1949 jylgha deyin túrdyq. Merkede tym jaqsy mektep bar edi. Onda jer aidalyp kelgen ústazdar sabaq beretin. Al bizding ýiimiz shaghyn internatqa kóbirek úq­saytyn. Balshyqtan soghylghan bir bólmeli jer kepe edi. Azat ústazdarynan birer kýnge súrap alghan kórkem әdebiyetterdi dauystap oqyp beretin edi. Ilifa da, Bolat ta, Ýmit te jastayynan zerek boldy.

Taghy da este qalghan jay - Merkede jer silkingen kez esten ketpeydi. Týn ortasynan aughan shaq. Bәrimiz qalyng úiqyda jatqanbyz. Bauyrymyz Azat sýzekpen auyryp, kýiip-janyp keruette jatyr. Anamnyng búiy­ruymen Azatty sýiemeldep, dalagha shyq­tyq. Anamnyng kez kelgen sәtke jauyngerlik dayyndyqpen tas-týiin bolyp túratynyna keyin taghy da kózim jetti. Birde ýige syrttan týsi suyq, ýlken jylan órmelep keldi. Bir qolyna kerosin lampasyn, ekinshi qolyna otty qozghaytyn kóseudi ústap, bizdi keudesimen qalqalap, jylannyng basyn kóseumen ezip, dalagha laqtyryp tastady.

- Sizder túrghan ýide eng sәndi, qas­terli búiymdar bar ma edi?

- Ýiding tórinde Iliyas Jan­sý­girovting óte әdemi qolgha ústap jýretin tayaqshasy bolatyn. Sodan keyin ýidegi qúndy zat soghysta qaza tapqan ýlken agham Jәnibekting jazghy shlemy edi. «Ayqap», «Shora» jurnaldarynyng revolusiyagha de yingi basylymdary túrar edi. Qazir anam sol qasterli búiymdardy qalay saqtap qalghanyn bilmeymin.

- Ákenizben alghash Almatygha kóship kelgen song ghana kezdestiniz be?

- Joq, әkem meni túnghysh ret 3 jasymda kóripti. Búl 1946 jyldargha tura keledi. Al 1949 jyly әkem bizdi Almatygha әkeldi. Qazirgi Jeltoqsan kóshesining boyynan shaghyn aulasy, bau-baqshasy bar ýy alyp berdi.

- 1949 jyly әkenizding basyna qara búlt ýiirilip túrghan kezeng emes pe edi?

- Ákem 1930 -1932 jyldary últ­shyl degen aiyppen týrmege otyryp shyqty. Týrmeden keyingi jyldary NKVD baqylauynda jýrgenin bile­tin bolarsyz. Stalin 1953 jyly qaytys boldy, 1956 jyldan bastap qughyn-sýrgin qúrbandary aqtala bas­tady. Ákemning jayma-shuaq ómiri de sol kezderden bastaldy. Ákem ómi rining tek bes jylyn ghana alansyz shygharmashylyqqa arnady. 1949 jyly Jansýgirov pen Sýleevting perzentterine әkelik kónilmen qam qor bolumen shektelmey, ony el asta nasy Almatygha alyp kelu, basyn qaterge tikkenmen birdey edi.

- Ákeli-balaly Áuezovterding tagh dyrynda qolmen ýilestir gen dey sәtter kóp. HH ghasyr basynda 20 jastaghy Áuezov «Qazaq mem­leketining damu ýlgisi» dep alys­taghy Japoniyagha kóz tikti. Ghasyr ortasynan aua bere 20 jas­taghy kishi Áuezov «Jas Túlpardyn» kóshin bastap, qazaq ruhyn Mәskeude jelbiretti. Sizding úlynyz Maghjan, № 3-shi Áuezov azamat bolyp erjetip qalghan bolar?

- Oiynyzdy týsindim. Maghjanymnyng es bilgen kezi Tәuelsizdigimizding buyny qatayyp, el-júrtqa derbes el retinde tanyla bastaghan kezge tura keldi.  Demek, Maghjannyng qúrdastary otar elding emes, tәuelsiz Qazaqstannyng azamattary.

Túrghylastarymnyng balama degen kózqarasy on. «Bolashaq» bagh darlamasy boyynsha shetelde bilim alyp qaytty. Qazir elimizding bas bankterining birinde Diyrektorlar kenesining mýshesi.

Áuezovter arasyndaghy ruhany sabaqtastyqty ýshinshi tolqynnyng auzynan estiging kelse, Maghjanymnyng ózimen súhbattasqanynyz jón bolar.

- Ángimenizge raqmet!

Súhbattasqan Gýlbarshyn AYTJANBAYQYZY

«Ayqyn» gazeti