Qazir әlemdi jaulaghan әleumettik jeli Britaniya men Fransiya birlesip týsirgen «Stalinning ólimi» atty kórkem filimdi talqylap jatyr. Talqylaytyn nesi bar dersiz, mýmkin. Biz aitayyq endeshe.

«Stalinning ólimi» – Sәbet liyderlerining sayasy karikaturasy

«Stalinning ólimi» sayasy satiralyq komediya janryndaghy enbek. Sujeti mynaday: 1953 jyldyng 5-nauryzy kýni Kenester odaghynyng tizginin ústaghan tiran - Iosif Stalin ajal qúshady.

Qandyqol Stalindi jerleu rәsimi ayaqtalysymen, KSRO taghyna talas bastalady. Taqtalasqa týsken baqtalastardyng biri – Nikita Hrushev bolsa, ekinshisi – Lavrentiy Beriya.  Búl ekeui politburonyng kәri sýiek, qu bas, yshqyry toqtamaytyn ylghy shaldaryn ózderine qaratpaqqa jantalasady. Ol az degendey, Stalinning balalary: Sveta degen sәusәlimin biri, Vasiliy degen nәkósin ekinshisi ainaldyra bastaydy. Ózine qaratpaqqa, әriyne. Sóitip, búl ekeuining talasyna Sәbet armiyasyn basqarghan Georgiy Jukov aralasady. Aqyrynda Hrushev pen Jukov auyzjalasyp jýrip, Beriyany yghystyryp shygharady.

Filim fransuz avtorlary Fabiena Nury men Terry Robenning grafikalyq komiksining jelisinde týsirilgen. Týpnúsqadaghy atauy: «La Mort de Staline. Une histoire vraie… soviétique» («Stalinning ólimi. Sәbet tarihynyng shyndyghy...»), dep atalady.

Ssenariydi jazyp otyryp, britandyq avtor Armando Iannuchchy Nury men Robenning negizgi sujetinen alystamaudy úigharady. Tek satiralyq ekpindi kýsheytip, grafikalyq novelladaghy tradegiyany qaz qalpynda qaldyrady.

Iannuchchy bylay depti: «Biz tarihy oqighalardy mazaq etuden aulaqpyz. Tariyhqa qúrmetpen qaraymyz. KSRO kezinde milliondaghan halyqqa onay bolghan joq. Biz tek Sәbet sayasatkerlerining is-әreketin, oi-tanymyn zertteu barysynda  komediyalyq janrdy tandadyq».

Tuyndy avtorlary izdenis jolynda Mәskeu baryp, Stalinning ýiin aralap ta kóripti. Sәbetting kózin kórgen, 50-jyldardaghy sol oqighalardy anyq biletin adamdarmen sóilesip, derek jinapty.

Qysqasy - osy. Britaniyalyq rejisser, rejisserden búryn jazushy Armando Iannuchchiyding búl karitinasy – Sәbet liyderlerining taqqa talasyn zil әzilmen kórsetedi. Bir auyz sózben aitqanda, «Stalinning ólimi» - Sәbet liyderlerining sayasy karikaturasy!

Armando

Búl sayasy karikaturanyng avtory - shotlandyq satiriyk, jazushy Armando Jovany Iannuchchy deytin azamat. Britan imperiyasynyng Rysarlyq ordenining iyegeri. Armando – Rysar.

Ózi jazushy, ózi ofiyser Armando Jovanny – osyghan deyin de sayasy satiralyq filimder týsirgen. 2012-2015 jyldar aralyghynda «Viyse-preziydent» deytin serial týsirip, onysy kórermenning ong baghasyn alghan. 2009 jyly «Kýl bolmasang býl bol» degen sayasy satiralyq janrdaghy kórkem filimi Oskar aldy. Taghysy taghy bar. Búl avtor turaly az kem aqpar bolsyn degende jazghanymyz.

Batys mentaliytetine tәn dialogtyq qúrylym

Endi filimge qayta oralayyq. «Staliyning ólimi» Sәbetten qalghan sarqynshaq senzuragha ilindi. Orys pen Belaruste, endi bizde de búl filim ekranizasiyalanbaytyn boldy. Oi, Tәniri, osynday intrigamen kýtken tuyndyny, әne-mine kóremizbe degenimizde, tyiym-túsaudyng qúryghy ilinip, әlgi Armandonyng týsirgenin kóruding ózi arman bolyp qaldy.

Endi mәtin jayly aitayyq. «Stalinning ólimi» tuyndysyndaghy mәtin Batystyng erkin oily mәdeniyetine tәn jazylghan. Ol týsinikti. Jogharyda avtor Armandonyng ózi aitqanday, Sәbetting sústy liyderlerining esalang keyipin kórsetuge әbden jarap-aq túr.

«Qúday atsyn, bizding Gensek boq-sidikke shylanyp jatyr ghoy...». Búl filimdegi Hrushevting sózi.

Ólim men Stalin  júmys kabiynetinde jolyghady. Óz qaqyryghyna ózi qaqalyp-shashalyp jatqan Slatinning esigin kýzetip túrghan ekeuding biri: «Mýmkin, kirip kóremiz, birdene bolyp qalghan joq pa?» deydi. Ekinshisi: «Auzyndy jauyp túr, әitpese, ekeuimizdi de atyp tastaydy» deydi.

«Men Berlindi alghanmyn. Mynau kózildirikti boqqaryndy birjaqty etuge shamam jetedi» deydi Hrushevpen ymyralasqan Jukov.

Jalpy kinodaghy dialogtar osy auanda. Bәdik deuge kelmeydi. Auyzeki tilde bar leksikondar. Filimning orys tilindegi dublyajy sәl-pәl әsirelep jibergeni demeseniz, búl mәnerdegi dialog Batysqa da, orysqa da tәn. Al endi qazaq tiline tәrjimalanuyna kelsek, bәlkim mentaliytetimizge say mәtin jazugha bolar. Bolar deymiz-au, búl filimdi bizde de kórsetpeydi eken ghoy...

Reseyding yqpalymen tyiym salynghan filimder

Búl tuyndyny Reseyde kórsetuge  Kremliding kabmiyni әuelde rúqsat bergen. Alghashqy kórsetilim 25-qantargha josparlanghan eken. Sóitip, ayaq astynan Duma men RF Mәdeniyet ministrligi rayynan qaytyp, «tarihymyzdy mazaq etti» degen jeleumen kórsetilimge tyiym salghan.

Búghan ile-shala Belorussiya da «Stalinning ólimin» kórsetuge bolmaydy degen sheshimge kepti. Endi Qazaqstanda da búl tuyndyny kóruge mýmkindik joq.

Orystiki týsinikti. Osynday aliternativti dýniyelerge týlen týrtkendey tiksinip qaraytyn әuelgi minezi. Bizge ne joq desenizshi?..

Áytse de, Reseyding yqpaly ghoy búl. Aldymen Reseydin, sodan keyin Qazaqstannyng kórsetiliminen alynyp tastalghan jalghyz filim “Stalinning ólimi” emes. Odan búryn  “Interviu”, “44 nómiri” atty filimder de Reseyding yqpalymen Qazaqstan kinoteatrlaryna shyqpay qalghan.

“Interviu” - Evan Goldberg pen Set Rogen rejisserlik etip, 2014 jyly jaryqqa shyqqan amerikalyq komediya. Filimde Soltýstik Koreya liyderi Kim Chen Ynnyng býgingi әreketi men teris kózqarasy syngha alynady.

"44 nómiri" - Reseyding yqpalymen Qazaqstanda kórsetilmey qalghan ekinshi filim. "44 nómiri”"- 2015 jyly shvedtik rejisser Danieli Espinosanyng AQSh, Úlybritaniya, Chehiya jәne Rumynyamen birlesip týsirgen triller janryndaghy filim.

Tas-týiin tyiymgha qaramastan «Stalinning ólimi» Reseyding keybir kinoteatrlarynda kórsetilgen eken. BBC-ding orys tilindegi qyzmeti solay dep jatyr.

Mәskeudegi «Pioner» kinoteatry «Stalinning ólimin» kórsetken. Áytkenmen әdettegidey anshlag bolmaghan. Sebebi týsinikti. Orys agitasiyasy.

Tәk, kesheli-beri júrt Stalinning qazaqqa jasaghan qiyanatyn jipke tizip jatyr. Sol esepten "Stalinning ólimin" biz de jazghandy jón kórdik.

Týiin: Qazaqstan Mәdeniyet ministrligi bәlin-týgen demegenimen, kinoteatrlar «búl filimge súranys joq» degen jalang jeleumen prokatqa jibermeytin bolyp sheshti. «Arman» kinoteatry 1-aqpan kýni bir ret qana kórsetuge niyetti ekenin bildik. Boldy.

Búl neni bildiredi? Qazaqstan ýshin Stalin ólmegen be? Búlay dep topshylauymyzdyng jóni bar. Sebebi, Qazaqstan ruhany Tәuelsizdik, mәdeny Tәuelsizdikti tolyq almaghan. Búnyng aiqyn kórinisi – «Stalinning ólimi» filimining Resey men Belarussiya sekildi ashyq senzuragha úshyramasa da, úsaq-týiek syltaumen, prokatqa shyqpay qaluy.

Bizde Stalinning biyligin kórgen agha buyn, ata buyn bar. Tipti, kerek deseniz, Qazaqstannyng basqarushy biyliginde de keshegi kompartiyanyng ókilderi kóp. Biylikke jana buyn, Tәuelsizdik jastary kelmey, keshegi kýli kókke úshqan kompartiyalyq senzuranyng bolghany bolghan.

«Stalinning óliminin» kórsetilmeui – Reseyding Qazaqstan biyligine әm Qazaqstan qoghamyna yqpalynyng taghy bir kórinisi bolsa kerek.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz