(Postmodernisttik әngime)

Týn jarymynda jazushy dosym qonyrau shaldy.  Qashanghy әdeti osy onyn: shabyt qysyp sharyqtaghan shaghynda, keyde, әldebir shygharmasynyng sonyna nýkte qoyyp tynys tapqan rahman sәtinde mening úyaly telefonymdy bezildetip otyryp jarty auyz sóz aitady: «Elektrondy jәshigindi qaray sal». Men de mәselening mәn-jayyn súrap, artyq sózge uaqyt shyghyndaghan emespin. «Maqúl» deymin de  elektrondy jәshigimdi aqtarugha kirisemin.

Jazushy dosym maghan әl-әzir ghana jazyp bitken әngimesin jiberipti. 12 qantar, 20... jyl. Saghat týngi 03:27.  Kópke úzatpay pikirimdi, oqyghan-oqymaghanymdy súrap tyqaqtaytyn jazushymnyng talapshyldyghyn biletindikten men «Búrynnan syralghy dostar  A. qalasyndaghy mynau degen meyramhanada kezdesti» dep bastalatyn әngimening alghashqy jolyna ýnile berdim.

hhh

«Búrynnan syralghy dostar  A. qalasyndaghy mynau degen meyramhanada kezdesti Ekeuining búl kezdesui kezdeysoq kezdesu emes, aldyna ala kelisken, uaghdalasqan kezdesu edi. Auqan Janbozgha qonyrau shaldy da, kóniline jelik bitkendegi әdetin anghartyp, aqtaryla sóilep, lekitip kýle bergen.

-Boyynda әldebirdenening buy bar siyaqty ghoy? - dedi dosynyng kónil-kýiin alystan tanityn qagilez Janboz. Keyingi kezderi Auqan etjendi, tolyq adamdardyng dauysynda bolatyn mayly, manghaz maqam tauyp jýr edi, sol maqamyna salyp Janbozgha aldymen:

-Áy, - dep aldy. - Áy, nening buy ekenin ózimiz әredik jolyghysatyn meyramhanada otyryp bilsenshi. Álgi bir qysqa jauaptasudan song dostar meyramhanada qashan, qay kýni, qay saghatta  bas qosatyndaryn naqtylap alysqan

Auqan rasynda auqymdy is tyndyrghangha úqsaydy. Betining bezeuden qalghan oily-shúnqyrynan  jylt qyzyl ter teuip, jýzinde sәule oinaytyn sekildi. Abajaday jaryqty qoyyp qalghanda, Auqan siyaqty shoyyn qaralardyng kenetten, tap qasynnan tabyla ketkendey jarq etip kórinetini bar dep oilap ýlgergen Janboz sәl ezu tartty.

-Operator joldas, qalaysyn? – dedi Auqan amandyq súrap jatyp, - ne, jýdep ketkensing be? Qaqshandap ýide túrmaytyn qatynyng dúrys tamaq bermeydi-au deymin osy senin?

-Tannan keshke deyin tapyraqtap shabamyz da jýremiz...sondyqtan shyr júqpaydy da bizdeylerge. Al, tamaq jaghyn talghamaymyz, biraq, qara sugha qaryn baylaytyn sizdey bola almadyq, Auqa.

Osyny aityp Janboz Auqannyng aqtarylyp kete jazdap túrghan qarnyn ýzip aldy:

-Nemene, buazsyng ba, tanqitpay tartshy әri qúryghyrdy. Sodan song shynymen tanqalghanday synay tanytyp:

-Begimaydyng beline artyp qoymasang myna shertiyip shenbirek atqan pәlemen erkektik mindetindi atqaru saghan qiynnyng qiyny shyghar? – dep súraghan. Auqan yrsylday kýldi:

-Adamnan aila artylghan ba, qajet emes sәtinde bú qaryndy joq qyla salamyz.

Aldymen osylaysha az-kem qarjasyp, qaqtyghysyp baryp tabysatyn dostardyng qúshaqtary aiqasa ketken.

-IYә, amansyndar ma?

-Amanbyz.

-Begimay begim bylq-sylq etip ýide otyrghan shyghar?

-Aytpa, aptalap ýiden shyqpaydy. Jýzimdi shang qabady deydi. Ózinde bәri jaqsy ma? Dosyndy shaqyryp shanda bir efirden kórsetip qoidy da bilmeysin?

-Oy, ony produser, redaktor degender bar, solar sheshedi. Biz ne, «bar» degen jerine baramyz, «týsir» degenin týsiremiz. Boldy.

-Jә, sózden jaltarma. Kim edi әlgi... Auqan jorta oilanyp, tilin búrap sóilegen: «Prәiduser» deytin bәstyq «әperator» tәspagha tәrtqandi tegis sypyryp tәstaydy degendi estisem qúlaghym tas kereng bolsyn.

Auqan men Janbozdyng mәslihaty týn jarymyna deyin sozylghan. «Otty sudan» molyraq jútyp, aldyndaghy asqa japyra kirisken Auqannyng auzy әngimeden de bosar emes. Janboz – erqara kisi, tabaqqa kóp qol sala bermey, tartynyp otyrghan onyng kónilinde alang bar siyaqty.

-Áy, sen je, je de, iship ala ber. Qasynda men barda qúlashtap silte, - dedi Auqan Janbozdyng jabyranqy jýzin jadyratpaqqa baryn salghan dos peyilmen dabyrlay sóilep. Áytkenmen de әriqarayghy aitpaghy mýlde basqa eken: – Auqang ótkende bir isti qolgha alyp edi, sonyng sony júnyttay «Djiyp» bolyp keldi. Býgingi otyrysymyzdyng mәnisi sol, Janbozym. Al, kórimdigindi dayynda. Toqta, kórimdiging «kók qaghazdan» bolsyn. Ózim sony yrym etip edim. Sende dollar joq shyghar. Joq qoy, әriyne, ony bilemin. Sondyqtan jyrtyq tengendi jyltyndatpa maghan. Úqtyng ba? Qane, jýr, «Djiyp» degenning qanday bolatynyn kórseteyin saghan.

Auqan Janbozdy jeteley jónelgen. Syrtta, meyramhananyng avtokólikter túraghynda,  baghanalardyng basynan tógilgen shamnyng jaryghyna shomylyp maqpal qara «Djiyp» túr eken. Alqymy zor, ensesi biyik, tap qazir gýrr etip otala ketse, aldyndaghynyng bәrin japyryp,  tapap tastarday boyynan alapat ses anghartady. Qataryndaghy ózge kólikterge múrnyn shýiire, aspandap qaraytyn sekildi: terezesining әinegi shytynap, әldebir jandy maqúlyqtay ynyranghan dybys bildiredi. «Rasynda ol alyp qonyzgha ainalyp ketse, qayter edi?» Janbozdyng kóz aldynda qap-qara «Djipten» qap-qara pәle týtep shygha kelgendey eles jýgirip ótti.

-Ay, ne boldy sonsha kózinning súghyn qadap? Mashina kórmep pe edin? Dos degen búndayda quanushy edi, qútty bolsyn aitushy edi? Sen neme tilindi jútyp qoyghanday melshiyding de qaldyng ghoy! Búnynyz jaramaydy, joldas operator! Jýr endi, mashinany jaqsylap «juayyq». Sen tost ait.

-It te, itke itayaq ýshin keregi shamaly temir kólik te iyesine úqsaydy eken-au, - dep kýldi Janboz. – Myna «Djiypin» osy túrghanda: «Men – Auqanmyn» dep isip-keuip túr. Senbeseng qarashy ózin. Auqan avtosalonnan suyryp alghan su jana «Djiypine» qarap mәz boldy:

-Ras-ey, ózime úqsaydy!

-Kórgen bette tilimning baylanyp qalghany shyn. Ónerdi baghalay biletin adam aldymen men siyaqty ýnsiz túryp baryp tilge keledi. Sen oghan aiyp etpe, Auqa. Mysaly, әiel zatynda asqan súludy kórseng sening de auzyng ashylyp, tanday qaghuyng mýmkin ghoy?

-Janboz, men súlulyqqa tanday qaqpaymyn, qansha túrady eken dep oilaymyn.

-Al, onda aita qoyshy, Begmay súlu qansha túrady?

-Býginge deyin qyrghyn aqshagha kelgen kóilek-kónshegin, opa dalabyn, iyis-suyn qosyp bir esepteu kerek eken. Sol kezde  qansha túratynyn aitamyn.

-Sen endi mynaghan qara, - dedi Auqan Janboz ekeui meyramhangha oralyp, ilkidegi oryndaryna jayghasa bere, - 2 myng dollargha satyp aldym. «Ayfon». Songhy ýlgi. Sening iyghyndaghy zilbatpan kameradan әldeqayda kýshti. Mine, iynening kózindegini kóredi.

-Auqan-au, sen ózi dýniyedegi bardyng bәrin satyp alghansyng ba, qalay? Býgingi әngimenning bәri «satyp aldym» boldy ghoy.

-Kerek deseng men sen qyzmet etip jýrgen telearnany da týgel satyp alamyn. – Auqannyng kózi aqshiyp, әukesin әueletip sóileytin kezge tayap qalghan eken:

-Jә, boldy, - dep toqtatty ony Janboz, - bóse berme. Mening jaurynymdy jauyr qylghan telearna kimdi ekenin bilesing be? – Janbozdyng súq sausaghy qúlaghynyng týbinen antenagha úqsap qyltiyp shyqty da, kókke qadalyp túryp qaldy. – Myna sózindi menen ózge pende balasy estimesin. Estise.., ana jaqqa.., - súq sausaq meyramhananyng shanyraghynda oinaghan qyzyldy-jasyl sәulelerge ilinip, qúiyn ýiirgendey qúbylys anghartty, - bireu-mireu jetkizip qoysa, seni taqymyndaghy «Djiyp-miybinmen» qosa qúrdymgha bir-aq atady, bilding be?.. Sen kimsin? Sen janqaltasyna kesheli-beri jarmaq týsken jartykesh bireusin. Sondyqtan, dostym, auyzdaghy sózge әrkez abay bolghan abzal.

-Solay ma-ey, Janboz? Shynymen solay ma-ey? Jaraydy, men mas bop qappyn. Kóp simirip jibersem kerek. Men qayttym. Ýige qayttym. Aqshamnyng bar-joghyn da bilmeymin. Ámiyanyma qol salghym kelmey túr. Shashyp alatyn siyaqtymyn. Osy men baylyghymdy shashyp alatyn siyaqtymyn. Jaqosh, renjimeshi. Sen tóley salshy býgingi otyrysta iship-jegenimizdi.

Osyny aityp Auqan auyr denesin tenshey almay, yrghala basyp syrtqa bettegen. Janboz dayashy qyzben esep aiyrysyp qala berdi.

hhh

Studiyada kezekti bir baghdarlamany týsiruding qarbalasy bastalar tústa úyaly telefony әuendetip qoya bergen. Janbozdyng janyna jaghatyn әuen. Asyghyp telefonnyng týimesin basty: tanys nómir, tanys dauys. Begimay!

-Jake, priyvet! Qalaysyn? Eto – Begimay. Izviniyte, chto prishlosi vas prervati ot muzy.

-Qaydaghy muza, Begim? Bizdiki kәdimgi qara júmys. Pashiym. Nikakoy udovolstviye. Shabyt ta joq, shattanu da joq.

-Qoyynyzshy. Ne delayte sebya jertvoy sami. Saq hanzadasy turaly derekti filim týsirip sanlaq shyqqan, alda keng tynysty kórkem dýniyege qúlash úrmaqqa dayyndalyp jýrgen bolashaq rejisserimiz qayda?

-Mening bar ghúmyrym sol «keng tynysty kórkem dýniyeni» týsiruge dayyndyqpen ótetin shyghar? «Saq hanzadasynan» keyin iyghymyzgha qara kamerany qayta ilip, «operator» deytin ornymyzgha aman-esen oralghanbyz.

-Tuuu, osy óner tudyramyn dep jýrgen erkekterdi-ay... janyna jaqyndap ketseng boldy, әielden әrmen jylap-enirep, kózining jasyn kóldetip shygha keledi. – Begimay Begimaygha ghana jarasatyn synghyr kýlkisin ýzip, synyq sóileuge kóshti:

-Sonymen qayta tabysatyndar ma?

-O, ne degenin, Begim? Áredik bir-birimizge kerek bolghan kezde ghana tabysamyz. Nekelesken emespiz. Ony ózing bilesin. Sonymyz bir esepten dúrys shyqty: júptasyp birge túrudan júlqysymyz kóp.

-Janboz myrza, siz býgin kónilssiz siyaqtysyz.

-Senimen sóileskende osylay aqtarylyp ketetinim bar, Begim. Áytpese...bylayghy júrtqa tomagha-túiyq bireumin. «Áyel jany qúpiya» desedi. Jo-joq, qúlyptauly qúpiya myna bizdermiz.

-Bәring emes, - dedi Begimay, - bizdiki mysaly qotyr eshkining qorasy sekildi – anghal-sanghal birdene. Keshe toylapsyndar ghoy?

-Toyladyq. Arqyraghan arghymaqtaryng qútty bolsyn!

-Da, ladno. Rahmet. Anau saghan maqtanyp «ayfonyn» kórsetip pe edi?

-Kórdik.

-Kórseng sonysyn joghaltypty. Qaltasynan týsip qalghan ba, әlde restorandaghy jylpostardyng biri jyp etkizip qaghyp ketti me, bilmeydi.

-Tabylady, - dedi Janboz, - alandama, tabylyp qalar. Begimay kýldi.

hhh

«Osy da dos pa? Dos bolsa, búniki qanday dostyq?» Begimay adam súlbasy beynelengen suretke sýzile qarap otyryp oy aulaytyn әdet tapqan. Jiyegine altyn jalatqan, kýmis shashqan, zýbarjat tókken, gauhardyng buyna boyalghan dýniye-mýlik, asyl jihazdardy kýnde qydyrystap ótetin Begimaydyng kózi osy bir týsiniksiz kartinagha tayaghanda baylanady da qalady. Bylayynsha alyp bara jatqan eshtenesi joq. Kerilgen kenepting betin әldebir kemdaryn suretshi mayly boyaumen ary sýikektetken, beri sýikektetken, sóitkende auzyn ashyp anqighan domalaq basty pendeni  dolbarlap jasay salghan. Onyng ózinde de әlgi bәkene boyly bәle boyaulardyng tasqynynan әreng kórinedi. Tek auzy, qashan qarasang da anyrayyp ashyq túratyn auzynnan alapat aiqay estilerdey key-keyde Begimaydyng janyn yshqyntyp jiberetin. «Ýy qyzmetshilerining birine aityp qoqysqa laqtyrta salsa qayter eken?» Begimay búrynda búl oigha talay bekigen, talay bekip, talay ainyghan. Býgin de sóitti. «Dos pa osy?»

Janboz ben Auqan birge oqypty. Aytularynsha, «qúshaqtary jazylmay balalyq shaqtan beri birge kele jatyr».  Begimay, biraq, Janbozdy Auqanmen bas qúraghan toylarynda ghana kórgen. Sodan beri qúlaghynan Janboz aty bir ketken emes. Yzyndayda da túrady. «Mening jauym da – Janboz, dosym da – Janboz, - dedi alghashqy neke týnin ótkergen Auqan entigin basyp, ekpinin tejegen bir uaqytta, - bayqa, ol sezip qalyp jýrmesin». Janbozdyng esimin ekeuara qúpiyagha qosaqtap otyryp Auqan Begimaydyng bar kýnәsin osylaysha betine basqan-dy. Sol kezde Begimay Janboz deytin súmyraydan jaman shoshynyp, qoryqqan edi. Búnyng búrynghy sylqym jýristerin, kónilding shymyldyghyn tolqytqan duly keshterin, kelisti, kelbetti jigitterding belinen lәzzat tauyp qúmyqqan qúshaqqa qúmar týnderin Janbozdyng anau suyq janary tintip tabarday titirenip ketetin. Sóitkende Begimay Auqangha: «Janbozyndy janyna búdan bylay jolatpa», - deuge san oqtalghan. Biraq, әieldik týisik әlgindey búiryqqa yryq bermedi. Al, aitsyn. Al, búiyrsyn. «Jolatpa, kórmesim Janbozyng bolsyn» desin. O, onda erkekting qyzghanyshyn, qyzghanyshyn ghana emes, kýlli kýdik, kýmәnin búrynghydan beter qozdyra týstim de. Auqandar tegi arlanbaydy ghoy. Kýnderding kýninde ybyrsyp otyryp: «Seni jek kóredi, soghan qaraghanda mening qatynymnyng ótken-ketkeni turaly birdene biletinge úqsaysyn?» -dep búl airanbas Auqan jylym Janbozdyng ózinen súrauy mýmkin. Sodan song janyqsa, Janboz janyqsyn. Ári dosy: dosy retinde Begimaydyng belden tómen, belden joghary bar mýshesin jiliktep әkelip Auqannyng aldyna aqtaryp tastay salady.  Ári jauy: jauy retinde Begimaydyng belden tómen, belden joghary bar mýshesin jiliktep әkelip Auqannyng aldyna aqtaryp tastay salady da aiyzy qanady. Búnday dostyq qyzmet pen búnday dúshpandyq tabanyng sony – Begimaydyng kóz jasy, Begimaydyng ghana taghdyry. Sonday súmdyqty ishinen bek týigen Begimay Auqannyng Janboz jayyndaghy sózin әrkez pikirsiz qaldyratyn. Áytkenmen de Auqan búny búghaghy tolyp, әukesi salbyray bastaghan iyegining astyna alyp jatyp: «Janboz - Janboz» dey bergesin bir otyrysta Janbozgha bayyptap zer salghan. Birden anghardy: zerek jigit eken. Oqyghany, týigeni, bilgeni, bile týskisi keletini bayqalyp túr. Boyyn ortadan oqshaulau ústaydy. Eshkimning jýzine tura qaramay, bir jaqtan bireudi izdep otyrghanday sóileytini de ony myna ortadan ózgeshelep túr. IYә, eshkimning jýzine tura qaramaydy...qarasa, qaryp týsedi eken. Qayda barsa da erkekterding janaryn jalt etkizbey qaytpaytyn Begimay ómirinde birinshi ret Janbozdyng kózine týspeuge tyrysyp, tasalanyp baqqan. Tasalanbay qaytsin, mahabbat mashaqatynda maytalman shyqqan jigitterding jetegine jelpildey erip kete barghanda qimay-qimay ýnsiz ghana qoshtasqan bala jigitting múnly kózin Janbozdyng kózinen kórip otyrsa; erkektik ebi tausylghan kәrtamysqa da etegin týrip tastap, qyzday joghaltqan qytyghyn izdep jatqanda týnile qashqan bala jigitting ýrgedek janaryn Janbozdyng janarynan andasa, Begimay bereke tauyp otyra alsyn ba, «mazam bolmay túr» dedi Auqangha. Auqan alqa qotan otyrghan júrttan rúqsat súrady. Sosyn jol boyy, ýige jetken son, ýige jetip keng kereuetke jambas batyryp, jastyqqa bas qoyghan song da jalpyldap Janbozdy jamanday bergen. Sondaghy aitqany: Janboz qol jetpes biyikke shyrqap ketui kerek eken, oquy kýshti bolghan eken, qay-qashanda ozat atalypty, búlar qara bazardy jaghalap jýrgende ol Óner akademiyasyna týsipti, biraq sonyng birin baghalamaghan, basyna qonghan baqty tepken, qazirgi týri – anau. Oqu da joq, qyzmette ósip, órleu de joq. Arqalaghany – kamera. Alatyny – qara baqyr. Biraq, sonda da – kókirek. Kekireyip  eshkimdi mensinbeydi. Auqannyng jynyn qozdyratyny sonysy eken. Tili de ashy. Usoyqy. Ishi tar. Auqannyng baylyghyn, tabysyn, shalqyghan túrmysyn, súlu әielin qyzghanady.

-E-e, ol dosymnyng jayy solay de.

-Solay.

Osyna aityp Auqan alqymynan qolqa qabar terding demin atyp, úiqygha ketken. Begimay kýrsindi...

Mine, sol týnnen beri ol: «Osy da dos pa? Dos bolsa, búniki qanday dostyq?» deytin súraqtyng sonyna týsip alghan. Bir qyzyghy qymbat mýlik pen jasauly jihazdyng muzeyine úqsaytyn bólmelerdi aralaghanda kózi rahattana qydyrystap, jany jay tabatyn әiel әlgi suretting aldyna kelgende ghana selt etip, Auqannyng Janbozgha degen syrttayghy qarym-qatynasyna, sózine qaytyp oralatyn. Oralatyn da boyaular tasqynyna kómilgen surettegi adam súlbasynan alapat aiqay estilerdey shoshynatyn. Janboz syilaghan kartina.

-Auqanynnyng aulaghany dýniye, baylyq qoy. Sol baylyqtyng bir búryshynan ónerge de oryn berilsin, - degen ol kartinany qabyrghagha óz qolymen ilip túryp. Begimay bas iyzep qúptaghan synay tanytty. Auqan ezuine mysqyl ýiirip: «Áy, jyndy-ay, - dep qolyn samarqau siltey salghan, - jyndynyng syiynyng týrin qarashy».

Janbozdyng syiyna, Auqannyng sózine Begimay sonau bir jyldary pәlendey mәn bermey jýrdi. Janbozdyng tirligi oghan ómirde joly bolmaghan adamnyng júpyny tirligi siyaqty kórinetin de, Auqannyng ol turasyndaghy sózi joly bolmaghan joldastyng tirligin shenep-miney beretin pәruaysyz pendening sózi siyaqty seziletin. Bir keshte... iyә, bir keshte bәri anyqtaldy. Anyqtalghanda... Begimay Auqannyng kim ekendigin ózine aqtaryp saldy.

Janbozdyng arheologtar ashqan ghajayyp janalyqty týsirip, janalyqtan júrt jappay tamashalaghan derekti filim jasaghanyn jәne osy tyrnaq aldy júmysymen-aq bolashaghynan ýlken ýmit kýttiretin rejisserlik qabileti әigilengenin, ony baspasóz bitkenning jarysa jazghanyn әldekimderden estigen Auqan ýige jarylarday bolyp kelgen.

-Álgi neme jetisip qapty. Qyryp-joyyp jatqan kórinedi. «Saq qorghany» dey me, «maq qorghany» dey me, әiteuir, altyn-gauharlar ýiilip jatqan ýngirge baryp, birdene týsirip qaytypty. Onysyn barlyq telearnalar jarysa kórsetip jatqangha úqsaydy, - dedi Auqan alqynyp.

-Týsirsin, kórsetsin. Dúrys qoy. Basqa-basqa, soghan aldymen sening quanatyn jóning bar ghoy? – Begimay Auqangha alghash ret súrauly jýzben antaryla qaraghan.

-Endi ol kekireyip mensinbey ketetin shyghar bizdi...

-Nege mensinbeydi? Osynday sózindi týsinbeymin senin? Bayqauymsha, Janboz úsaq-týiekke mәn bermeytin jigit. Saghan adal. Dostyqqa adal. Ol seni ózine bәsekeles sanamaydy. Jalpy sol jigit eshkimdi ózine bәsekeles, baqas sanamaytyn siyaqty.

-Sen bilmeysing ony. Bilseng búlay demes edin!

-Al, bilmedik. Bilseng aitshy: syrtynan kýndep, betine kýletin dostyq – dostyq pa? Osy Janboz ekeuing kimsinder? Eger janyna Janbozdyng jer basyp tiri jýrgeni batatyn bolsa, úmyta sal ony. Aralaspa. Aytpa da.

-Jo-oq, olay bolmaydy. Men ony oilamay túra almaymyn.

-Mine, qyzyq? Nege? Ne ýshin?

-IYә, qyzyq. Sony ózim de bilmeymin.

-Bilmeseng aitayyn, sening boyynda Janboz siyaqty ónerge qúshtar, biraq, qorghansyz jandardy taptap, ezip-janshyp tastaghysy kep túratyn qyzghanysh bar. Dýmbilez, topas qyzghanysh. Odan basqa týk te joq. Áytpese, ómirde joly basqa, múraty bólek Janbozda neng bar senin?!.

-Saldaqy! Janyndy Janbozgha berip ýlgeripsing ghoy, sayqal! Bәse, ol anau nekesiz qatynynan nege birjola ainydy dep jýrsem, seni tapqan eken ghoy? Tabysqan ekensinder ghoy, bútynan azghan búralqylar!

Otau qúrghannan beri Begimaydyng búrynghy jenil jýrisin aimanday etip betine basa almaghan Auqan júdyryghyn ayamay siltep baqty, býktetilip týsken beysharany tepkileuge ayaghyn da ayamay júmsady.   Sóitip, ishindegi yza-kegin, kýmәn-kýdigin aqtaryp,  Begimaydy Janboz qabyrghagha ilgen kartinanyng astyna súlatyp tastaghan song baysal tapqan.

hhh

... Begimay bir ýiding búla ósken jalghyz qyzy edi. Áke-sheshesining ishim-jemge, jýrip-túrugha taryqpay jetetin qontorghay túrmysy da boldy. Ákesi Uniyversiytette әdebiyet pәninen studentterge dәris oqityn da, anasy әldebir shaghyn mekemede «shot qaghatyn». Ákesi solay deytúghyn. «Shot qaghady». Esepshi. Esep-qisaby kóp pe, әlde júmysy auyr ma, Begimaydyng anasy qabaghyn ashpay, ensesi týsip jýretin jan edi. Begimay bala jýregimen әldebir jamanshylyqty sezingendey anasynyng túnjyranqy jýzin kórgende ýnsiz uayymgha batatyn. Anasymen birge ýiding ishindegi bar dýnie kýngirt tartyp, jylusyz, jýdep túratyn-dy. Tek әkesi...meyirban, aqjarqyn әkesi esikti shalqayta ashyp kirip kelgende ghana bólme-bólmeni aralap, núr-jaryq sәule alaqaylay jýgirip ótetin. «Papiy!» Begimay qúshaghyn jaya úmytylyp kelip papiyining moynyna asyla ketedi.

-Papi, men býgin bar sabaqtan bes aldym.

-Papiyining qyzy bar sabaqtan bes almaghanda, kim alady?

Sodan keyin-aq ekeuining әngimesi tausylmaytyn. Tek, asqa shaqyrghan anasynyng dauysy estilgende baryp dastarhan basyna jayghasatyn. As iship otyrghanda anasy әdettegi kýnkiline kóship:

-Bildey bir Uniyversiytette sabaq beresin, elding erkegi siyaqty tabysyng joq. Bәri bayyp jatyr. Bizding túrmysymyz mynau, mine: qyryq jyl búrynghy stol, qynyrayghan shkaf, - deydi.

-Oy, qoyshy, Janna Tasybekovna, keletin dýnie orayymen keledi ózi. Eshkimnen kem emespiz, tәuba! Basymyzda baspanamyz bar. Qansha qazaq ýisiz-kýisiz dalada, әldekimderding jalgha ústaytyn jamau-jasqauly tar kepesinde tarshylyq kórip jatyr.

Janna Tasybekovna – әkesi Begimaydyng anasyn qyzmet babymen sóilesetin adamdarsha resmy ataytyn,  – búl sózge toqtamaydy:

-Olar, - deydi qasyn әntek kerip, - mәmbety, auyldan kelgen. Biz – qalalyqpyz. Biz qalalyqtargha tәn sivilizovanny túruymyz kerek. Sen ózindi olarmen salystyrma.

-Mamasy-ay, - deushi edi sonda әkesi tausylyp, - mening bar arman-tilegim Begimaydyng jarqyn bolashaghy. Mening Begimayym óz ómirinin, óz zamanynyng begimayy bolsa eken dep tileymin. Jana zamannyng talghamy men talabyn eskere aitsaq, mәrtebeli ortanyng asqaq hanshayymy atansa, úrpaghynnyng úrpaghynan dәulet ýzilmey, qoghamda orny bar әuletke ainalasyn. Osy kýnderi keleshek әuletterding qalyptasu kezeni bastalyp jatyr.

-Ol ýshin búl qyz baydyng balasyna tiii kerek. – Sózding sypayy sylyghyn eskermey sóiley salatyn anasy dastarhan ýstindegi әngimeni osylaysha short kesetin. – Baydyng balasyna tiii kerek.

Al, papii onashada búghan әdebiyet, óner, muzyka әlemindegi әigili túlghalar jayynan qyzghylyqty oqighalardyng bayanyn tarata aityp, balausa, balghyn janyn qiyal-ghajayypqa bóleytin edi. Sondaghy bir әngimesi – «Begimaydyng jyry». Esinde qalghany: qyrghyz júrtynda Begimay atty súlu qyz bolypty. Ol ózinen jasy kóp ýlken qazaq jigitine ghashyq bolypty. Yntyzar jýregining lebizin Begimay súlu sýigen asyghyna әnmen jetkizipti. Biraq, bir-birin qúlay sýigen qos ghashyq arman-tilekterine jete almay ómirden qúsamen ótipti.

-Papi, mening atymdy nege Begimay qoydyn? Mening Begimay bolghym kelmeydi, - deytin sonda ol.

... Begimay 9-synypty tәmamdaghan jyly jazda әkesi kenetten, auyrmay-syrqamay dýnie saldy. «Jýike júqarghan, jýrekke artyq salmaq týsken» dep qortyndy jasady dәrigerler.

-Jýken, Jýnis marqúm, Jýnis Saliyhúly, turashyl, aitqanynan qaytpaytyn, qylday qiyanatqa tózbeytin jan edi ghoy. Bizding Uniyversiytettegi bylyq-shylyqqa әbden ashynyp jýrdi. Jana basshymyz, rektorymyzdy aitamyn, toyymsyz neme eken. Kele sala oqu ornynyng jataqhanasyn tegis jekeshelendirip aldy da, ash-aryq studentterdi, jataqhanada túratyn otbasyly, balaly-shaghaly jas mamandardy aidap shyqty. Apyray, eshkimning kóz jasyna, shyrylyna qaraghan joq qoy, qaraghan joq. Qazir jataqhanamyzdyng jartysy týngi «kóbelekterdin» mekeni, jartysy kense, sauda-sattyq orny. Soghan kýiingen Jýkeng әne-mine fakulitet dekany bolghaly túrghanyna qaramastan rektormen jii sharpysyp qalatyn. Jalmauyz rektordyng dými myqty eken, qoldaushylary ýlken ýiden deydi biletinder, Jýkenning týbine jetip tyndy ghoy, - dep edi mәiitti jer qoynyna tapsyryp, adam ayaghy basylghan bir kýni әkesining eng jaqyn dosy Múrat aghay.

Ákesining qazasynan song anasy mýlde kýirep, qayghynyng qaranghy qapasyna qamalyp qalar dep oilaghan. Joq, olay bolmady. Janna Tasybekovna qaydan qayrat tauyp, qayralghanyn kim bilsin, qaraly әielge úqsamay qaynap-jaynap shygha keldi.

Sergek oyanyp, serpile basyp, ol әne, júmysyna erte ketip bara jatyr. Serpile basyp, sergek kónilmen, ol әne, júmysynan erte kele jatyr. Begimay keyingi kýnderi әbden anghardy: anasy tym ajarly eken.  Qabaghyn japqan qara kýiedey qasyn sәn salonyna qaldyryp, sýrmelinip shyghyp edi, janary jәudirep, jasanghyrap sala bergen. Kiygen kiyimning de elen-jeleng etek-jeni tartylyp, talshybyqtay búratyla qalghanyn qaramaysyng ba? O, mine figura! Janna Tasybekovna 90h60h90 standartyna say salqy tós, saqina bel, salqam myqyn Sabrinanyng ózi eken ghoy. Dúrys emes, Sabrina – ótken shaq. Ayshvari. Naghyz Ayshvari. Ýndining eng súlu aktrisasy. «Ma-mma». Begimay anasyn «mama» deuge tosylyp, tanyrqaghanday kýy keshetin. Qúrbysy siyaqty.

-Sen de qatar-qúrbylarynnan qalmay, jaqsy kiyinip, boyanyp-sylanyp jýr, - deytin anasy. Sóitetin de opa-dalaptyng týrin-týrin ýiip tastaytyn. Anasynyng ýiip tastaytyn dýniyesi opa-dalaptan da kóbeye bergen. Jana jihaz, jana mýlik, jana ydys-ayaq. Bәri jap-jana. Begimaydyng da janagha, jana dýniyege boyy ýirenip, jayly túrmysqa kónili birjola aughan edi. Jana adamdar, jana orta da jas Begimaydy bauray týsti. Shetinen myrza, shetinen jomart, toq kónildi jandardyng du-dumany keyde Janna Tasybekovnamen birge ýige ere kelip, týnning bir uaghyna deyin jalghasatyn. Sonday du-duman әdettegisinen erte ýzilgen bir keshte Begimay jez múrtty, jiyren sary aghaydy mamasy jalghyz jatatyn týnemeli bólmeden kórip qaldy.

Jiyren sary -  «Jenya aghay» jýre kele Begimaygha «ókil әke» atanyp, jesir әiel men jetim qyzdyng qamqorshysyna ainalghan.

«Jenya aghay, dostarymmen Kóktebege barghym kelip túr». Jenya aghay jýrgizushisin jibere qoyady. «Jenya aghay, dostarymmen qydyrghym keledi». Jenya aghay jýrgizushisinen uystap aqsha berip jiberdi. 11 synypty ayaqtar tústa jetkerip otyratyn Jenya aghayy bolghandyqtan ba, Begimaydyng jeligi arta týsken. Biraq... bir kýni... Jenya aghaydyng jeteleuimen iri qarjygha auyz salghan anasy aiyptalyp abaqtygha jabylghanda Begimay týsinen shoshyp oyanghanday túnshygha aiqay salghan. Sol túnshyqqan aiqay túnshyghyp  ishinde qalypty.

Keyin estidi, Jenya aghay әieli, bala-shaghasy baryn aityp anasyna jata jalbarynypty: «Sen bәrin moynana jýkte. Tiri túrsam temir torda jarty kýn otyrghyzbay shygharyp alamyn» dep. Qayda-a, sodan qaytyp Jenya aghaydyng qarasyn shalghan jan joq. Alys shet elge boqshasyn kóteripti de tayyp túrypty.

... Anasy abaqtydan aiyqpas dert júqtyryp oralghan. Áyteuir shybyn jany keudesinde. Ýige sýlderin sýiretip jetken ol eki kýn, eki týn tilsiz jatty da Begimaymen qoshtasty. Songhy demin әzer jighan anasy búghan: «Baghyng da, baylyghyng da – kórkin» dep edi. Essiz erkelikten oisyz opynystyng oqpanyna jútylghan boyjetken joqshylyq pen tarshylyqtyng taqymyna týskende anasynyng әlgi ósiyetin esine ala tal qarmap, óz kórkine ózi shyndap kóz salghan. Ayna aldynda bezbýirek taghdyryna bezere qarap salqyn jýzdi jas aru túrdy.

hhh

Áyel zatynyng aibyny da, baylyghy da – bet ajary, kórki ekenin Begimay bek týsingen kýnning erteninde-aq dýnie qúlpyryp sala berdi. Sol kezde-au shamasy, әlde bir bozbalanyng múnly janary, әldebir boz jigitting qimas kózi tu syrtynan qadalyp qalghanyn sezgen. Sol múnly janardy, sol qimas kózdi ol Auqan ertip barghan keshtegi otyrysta Janbozdyng qarashyghynan kórdi. Al, Auqan... Auqan airanbas búnyng qyzyldy-jasyl dýniyeni keship ótip, «biznes-ledi» atanghan túsynda jolyqty. Oghan dýnie men bәdendi, súlu qatyn kerek eken. Búghan balshyqtan jasalasa da bay kerek-túghyn. Ekeu sodan júptasty, qol ústasty, tilek qosty. Auqantayy ainalayyn, iske epti jigit bolyp shyqty: qolyna ústatqandy shyrq ýiirip, shyrayyn keltirip, shyrqap bardy. Bay. Bәri jetedi. Asta-tók dýniye. Osy asta-tók dýniyening ortasyna kiymelep Janboz degen bireu kirgeli Begimaydan bereke qashqan. Áu basta jaman shoshydy. Jany týrshige qoryqty. Nege? Ne ýshin? Ózi de bilmeydi. Aqyry onymen tildesu qajet dep tapqan. Sóitip aragha úyaly telefonmen baylanysty dәneker etken-di. Sóilese, syrlasa kele tanydy: Janboz әkesine úqsaytyn jan eken! Oralmasqa qol búlghap ketken әkesi Janboz beynesinde qayta tirilip, beykýnә Begimaymen býgingi Begimaydy, býlingen Begimaydy tabystyrugha tyrysyp jýrgen siyaqty. Áriyne, Janboz búnyng birin de bilmeydi. Biraq ol aq adal kónilimen, alghausyz tilegimen, ónerge, ómirge qúshtarlyghymen Begimaydyng janyn kýnde terbetedi, boyaular tasqynyna kómilgen kartinadaghy adam súlbasynyng aldyna  sýirep әkelip, oigha salatyn da – Janboz. Begimaydyng búl kýndegi qadirlisi – Janboz. Oghan syrttay tilekshi, syrttay qamqor. Auqannyng týkke túrmaytyn úsaq, pendauy qyzghanyshyn betine basyp, aityp tastaghanynyng sebebi de – sol edi.

hhh

Janbozben az-kem sóilesip, telefon tútqasyn úyasyna qondyrghan Begimay oqighasy el jadynan kóshken «Begimay jyrynyn» әkesi әngimelep bergen jinishke bir ýzigin esine alyp túrdy».

Almaty, 12.01.2017 jyl    

hhh

...Bizding ortamyzda qalyptasqan dәstýr boyynsha erteninde jazushynyng әngimesin talqylau ýshin bas qostyq. «Bizdin» dep otyrghanym: auyzgha ilinip, aty shygha bastaghan synshymyz bar, jazushy atanudan dәmeli eki-ýsh jigit... sosyn men. Men – qarapayym oqyrman ghanamyn. Sondyqtan «ortamyzdyn» әngimesine onsha aralasa bermeymin. Tek tyndaymyn.

-Jazushymyzdyng búl әngimesin birsydyrghy jaqsy әngime deuge keledi eken,- dedi jazushy atanudan dәmeli jigitterding biri talqylaudyng betashar sózin ústap.

-«Birsydyrghy» dep dúrys aittyn, - dedi ekinshi әlde ýshinshi jigitimiz pikir talqysyn tap osy sózden jalghastyru kerektigin anghartyp, - birsydyrghy bolsa da, osy kýngi әljuaz әngimelerge qarasyn kórsetpeydi. Kitaptardyng andatpasynda jazylatyn qalypqa salyp aitsaq, shygharmanyng tili shúrayly, kórkem, tógilip túr. Oqighasy jýiesizdeu kóringenimen, jalyqtyrmaydy. Biraq, mәre anyqtalmaghan. Mysaly, «Begimay jyrynyn» әkesi әngimelep bergen jinishke bir ýzigin esine alyp túrghan» Begimaygha Janboz tarapynan qanday da bir jauap boluy kerek edi ghoy. Ol joq. Ángimedegi Janboz kim? Jay ghana operator ma, әlde óresi biyik óner adamy ma?

-Janbozdyng jayy aityldy emes pe? – Endi әngimege әngime avtorynyng ózi aralasqan edi. – Aytyldy ghoy. Begimaydyng auzymen aityldy. Ángimege qayyra bir qarandar. «Saq hanzadasy turaly derekti filim týsirip sanlaq shyqqan, alda keng tynysty kórkem dýniyege qúlash úrmaqqa dayyndalyp jýrgen bolashaq rejisserimiz qayda?» deydi ghoy Begimay.

-Búl az, - dedi ýshinshi jazuyshymyz avtorgha shýiile bir kóz tastap. – Aldymen qatardaghy jay operatordyn, tipti týsirushi toptyng bas operatory bolsyn,  onyng ayaq astynan derekti filim týsire qoiynyng ózi ekitalay. Nanymsyz. Meyli týsirdi delik. Sodan keyin she? Boldy ma? Begimaydyng kónilin tolqytatynday onyng taghy bir óneri, minezi, bolmysy, taghdyry ashyla týsui kerek edi. Olay bolmady. Biz Janbozdy eki-aq jerde kórdik. Birinshisinde ol Auqanmen meyramhanada myrghamgha batyp otyrady. Ekinshisinde Begimay Auqangha ilesip barghan әldebir otyrystan tóbe kórsetedi. Ras, sen múnda Janbozdyng tegin jan emes ekendigin kýrdeli sóilemdermen keremet bildirgensin. Sonda da, dosym, aiypqa búiyrma, Mungting boyaular tasqynyna kómilgen «Ayqay-adamy» siyaqty sening Janbozyng da sózding tasqynyna kómilgen de qalghan. Sodan da shyghar, bayqústyng tipti esh jerde ýni estilmeydi.

-Eki ret emes, ýsh ret kórdik. – Pikir talqysyna synshymyz da kirisip ketti. – IYә, ýsh ret kórdik. Ýshinshisinde ol Mungting kartinasyn syigha tartyp túryp Begimaygha qarata: «Auqanynnyng aulaghany dýniye, baylyq qoy. Sol baylyqtyng bir búryshynan ónerge de oryn berilsin», - dedi. Meninshe Janbozdy tanu ýshin osy sóz jetkilikti. Osydan keyin-aq Begimaydyng janyn yshqyntyp, oigha batyrghan oqighalardyng tizbegine kuә bolamyz. Avtor Janbozdyng kim ekendigin әlgi jalqy sóilemning tasasyna әdeyi qaldyrghan. Sizder, myrzalar, keyipkerlerinizdi elpildetip ertip jýrip oqyrmangha tanystyrudan erinbeysizder. Soghan әbden ýirenip alghansyzdar. Ýnemi oqyrmannyng ynghayyn baghyp otyrasyzdar. Áriyne, әdepki oqyrmangha bәri týsinikti boluy kerek. Sizderding oqyrmandarynyz – jan qinamaytyn jalqau oqyrman. Sóilemning astaryna ýnilu, terenine boylau, qatparyn aqtaryp qarau degen myna sizderding oqyrmangha búiyrmaghan nesibe. Anyghynda Janboz avtordyng әngimesinde mýlde joq adam. Ol – óner. Al, pasyqtyq, toghysharlyq jaylaghan ortada óner tudyratyn túlghagha oryn tiymeydi. Ony Auqan siyaqtylar kýnde qorlaydy. Qorlay almasa da múqatyp, kemsitip ketedi. Baylyghyn kórsetip, maqtanyp, esirip jýredi.

-Janboz mýlde joq deysing be? – Avtordyng kózi alaqanday boldy, -- ras, әngimeni jazyp otyryp Janbozdy adam beynesinde kóre almaghan edim.

-Men tylsym dýniyening bar-joghyna bas qatyratyn synshy emespin, biraq, jazu ýstinde shygharma keyipkerlerining avtorgha baghynbay ketetinin, tosyn minez tanytyp, keyde ózining ýstemdigin jýrgizetinin bilemin. Dosym, sening Janbozynnan sony sezgendeymin. Ángimening bas jaghynda Auqannyng qymbat telefonynan airylghanyn Begimaydyng auzynan estiymiz. Sonda Janboz Begimaygha «alang bolma, tabylady» deydi. Begimay kýledi. Áyel kýlgen jerde әzәzildik bastaluy kerek edi. Biraq әlgi әzzәzildikting jolyn Janbozdyng úyaly telefonynda jazylghan әuen kesip ketti. Shamasy ol әuen – әigili «Begimay jyrynyn» әueni bolsa kerek.

-Áytkenmende әngimede súraq beligisin súraytyn tústar kóp. Synshy dosymyzgha salsaq, ol ózining bayqampazdyghy men bilimdarlyghyn ortagha sala otyryp bәrimizding auzymyzdy anqaytyp kete alady. Biraq, meni osy joly synshynyng pikiri ilandyra almady. Mine, qaranyzdarshy, Auqan Begimaygha «qyzyldy-jasyl dýniyeni keship ótip, «biznes-ledi» atanghan kezinde» jolyghady. Demek, Begimay – bay әiel. «Qyzyldy-jasyl dýniyeni keship ótken «biznes-lediydi», sirә, ótken-ketkeni, «qyz kýninde joghaltqan qytyghy» tolghandyryp, úyatyn oyata qoiyy neghaybyl. Men senbeymin. Sene almay otyrmyn. –Pikir talqysynda betashar sózdi ústap, әngimeni birden «birsydyrghy» dep baghalaghan jazushymyz osyny aityp toqtaghan. Ózgeleri de ony qoshtap, bas iyzesti.

-Ol endi sizderding mәseleleriniz, - dedi synshy kýlip, - senesizder me, senbeysizder me – ony ózderiniz bilesizder. Men avtor men Begimay jaghyndamyn: rasynda, janyng yshqynyp birdene aitqyng keledi, aighaylaghyng keledi. Biraq ol keyde mýmkin emes.

hhh

Ádeby ortamyzdyng әlgi әngimesinen keyin biraz uaqyt ótken. Jazushy dosym meni týn jarymynda mazalaudan tiyldy. Bir kýni oghan ózim qonyrau shaldym:

-Jәke, ýnssiz jýrsiz ghoy? Ne, shabyt shalghaygha ketip, bauyryn shalghyngha tósep jatyp aldy ma?

-Synshynyng sózi esinde shyghar. Ol dúrys aitady. Keyde shygharma keyipkerleri avtorgha baghynbay ketedi, kenetten tosyn minez tanytyp, oqigha jelisin mýlde basqa arnagha búryp әketedi. Men sonday haldi «Begimaydyng «jyryn» jazghanda kezekti ret bastan ótkeredim. Áli sonyng sonynda, sol әngimening әlegimen jýrmin. Keshe Begimay maghan taghy da múnyn shaqty, Janbozdy izdedi. Al, Janboz – «qúpiyasy qúlyptauly adam». Meni mensinbeydi. Menimen sóilespeydi, - dedi dosym jabyrqauly kónilin jabyghynqy ýnimen bayqatyp.

hhh

... Saghat tili 03:27-ge kelip toqtap qalghan ba, bú qalay? Baghanadan beri edәuir uaqyt ótken siyaqty edi ghoy. Men ne, týs kórip otyrghannan saumyn ba ózi? Qalamym qayda? Qaghazym qayda? Týsimde ne kórdim? Jazushy dosym kim? «Begimaydyng «jyryn» jazghan kim? Men tegi birdenege shaldyqpasam iygi edi...

-Osy sen jalghyz ózing kýbirlep kimmen sóilesip otyrasyn? – Shashy retsiz shashylyp, óni qashqan súrsha әiel mening qaghazdar qobarsyghan bólmeme tang sholpany tua bere kirip keldi...

2017 jyl, qantar aiy

Abai.kz