6 jylda 600 qazaqstandyq balagha qayyrymdylyq kómek  jasaghan týrkimenstandyq  qyzben alghash retki ashyq әngime

Miraly Salaeva: Týrkimenstan respublikasy, Ashhabat qalasynyng túrghyny:

Dәl osy sәti týsken súhbat osydan 2-3 jyl búryn mening ómirimde oryn alghan sәtsiz sapardyng nәtiyjesi... ShQO, Ýrjar audanyna elektrondy qazaq ýiding tanystyrylymyn jasaudy josparlap, aptasyna 2 ret qana úshatyn (beysenbi, senbi) jalghyz úshaqqa biylet aldym. Ýiden shygha bere sómkemning bauy ýzildi. «Qap-ay, e», – dep jaman yrymgha baladym. Rasynda, úshaqtan qaldym. Óskemenge tarttym. Ertesinde ol qaladan Ýrjargha jýretin taksy tappay Semeyge jettim. Odan da uaghynda kólik shyqpaghasyn 20 000 tengege jalghyz ózim taksy jaldap, Ýrjargha bettedim. Qaranghy týse onyng da dóngelegi jarylyp, týnning bir uaghynda zorgha jettim. Uaghdalasqan tanystyrylym ótpey qaldy. Kóbine júmada jolym bolushy edi. Búl jolghy oqigha kerisinshe hәm ómirimde úmtylmastay boldy. Sóitsem... «әr nәrsening qayyry bar» degen ras eken...

Ertesi týske qaray (senbi kýni) qonaq ýy manyndaghy kafege shay ishuge bettedim. Qarsy aldymnan, jýzi núrly, әdemi qyz shyqty. Birge shay ishuge shaqyrdym. Kelise ketti. Ózin «Janmira» dep tanystyrghan boyjetken «Qazaqstanda kólik mektepterin ashatyn biznes ókilimin» dedi. Ángimemiz jarasyp, telefon nómirin aldym. Jarty saghat qana sóilestik. Úshaqtyng Almatygha úshatyn uaqyty jaqyndap qaldy. Taghy da keshiksem, baqanday bes kýn kýtuge tura keledi. Dereu qoshtasyp әuejaygha tarttym. «Janmiramen» sóilesip túrdym. Biraq, qayta kezdesuge mýmkindik tumady. Tek tayauda ghana onyng naghyz músylmangha tәn iri ister atqaryp jýrgenin estip dereu izdep taptym. Súhbat beruge onaylyqpen rúqsat bermeytinin sezip, Taldyqorghangha kelgen jerine izdep baryp, jýzbe-jýz sóilesip, mәn-jaydy naqty týsindirip kelisimin aldym. Alayda, ertesi kýni, qatty nauqastanyp qalypty. Tipti, ornynan túra almay qalghan. Óz qalauymen Alakól audanynyng Jylandy auylyna emdeluge barady. Ekeuara әngime Almatydan 550 shaqyrym qashyqtyqtaghy ózim búryn kórmegen Jylandydaghy esimi elge belgili otashy, dәriger Júmaghúl aghanyng shanyraghynda boldy.

– Sizding missiyanyz – Alla razylyghy ýshin qayyrymdylyq jasau bolsa, mening missiyam – óziniz sekildi shyn qayyrymdy jandardy júrtqa jariya etip, ózgelerdi ónegeli túlghalardan ýlgi alugha, izgi isti jalghastyrugha shaqyru. Osy oiymdy týsinip súqbattasugha kelisim bergendiginiz ýshin raqmet! Búl da Allanyng qalauy!...

– Men istegen isimdi eshqashan jarnamalaghan emespin. Búnyng barlyghyn qúpiya saqtaytynmyn. Mening qalaytynym – eshkimge kórinbeu. Búl isimdi kópting bilgenin qalamaymyn. Sebebi, barlyghy Allanyng razylyghy ýshin, balalardyng jazylyp ketui ýshin. Ákem osy uaqytqa deyin súhbat beruge, ony jariyalaugha rúqsat bermeytin. Alayda, osy joly rúqsat etti. Sebebi, bar oiymyz – búl is ózgelerge ýlgi bolsa eken degen niyet qana. Men eshkimge sene bermeymin. Tek Allagha, ata-anama ghana senemin. Sonymen qatar basqa da jurnalisterge senbeymin. Tek sizge senemin.  Súhbattasugha qarsy emespin.

– Alla razy bolsyn! Sizben tanysqanyma birneshe jyl bolsa da, qayyrymdylyqpen ainalysatynynyzdy jaqynda ghana bildim. Ár jolghy әngimemizde búl iygi isterinizdi jasyryp jýrdiniz. Menen ghana emes, jalpaq júrttan jasyratyn kórinesiz. Onynyzdyng shyn sebebin islamy qaghidagha sala otyryp shyn týsindim. Degenmen, býkil kýsh-qayratynyz ben bar uaqytynyzdy osy jolgha arnaugha ne sebep? Ómirde basqa da qyzyqty  mamandyqtar  men qyzmetter bar emes pe?

– Eng aldymen atam, keyin әkem, endi men osy ispen shúghyldanyp jýrmiz. Búl da úrpaqtan-úrpaqqa  jalghasyp kele jatyr.

Myna oqigha oryn alghangha deyin qayyrymdylyqpen ainalysamyn dep  oilamaghan da  ekenmin. Ózgeler siyaqty men de qarapayym kýn keship, eshteneni, eshkimdi oilamay jýre berdim. Bir kýni belgili bir qalada bolghan jaghday bәrin ózgertti. Barghan qalamda belgisiz bireuler sómkemdi aqshalarmen qosa úrlap ketti. Qolymda aqsham da, úyaly telefonym da joq. Sol sәtte, janymdaghy bir adam gazet qarap otyr eken. «Ne istep otyrsyz?» degen súraghyma: «Júmys izdep otyrmyn» degen jauap berdi. Biraz oilana kele ol kisiden gazetin  súrap, men de qaray bastadym. Kózim birden habarlandyrugha týse ketti. Onda: «Densaulyghynda aqauy bar balagha kýtushi qajet» dep jazylyp, nómiri kórsetilgen eken. Janymda otyrghan adamnan úyaly telefonyn súradym da, kórsetilgen nómirge habarlastym. Telefon tútqasyn alghan adam meken-jayyn aityp, kezdesetin bolyp kelistik. Biraz uaqyttan keyin ýiine baryp, balany kórdim. Bala DSP-dauna auruymen auyratyn bolyp shyqty. Olar Rashid jәne Ravili degen egiz balalar eken. Bireuining deni sau, densaulyghynda kinәraty joq bolsa, ekinshisinde kerisinshe syrqat bar. Bala tósekte jatyp kózin jypylyqtatyp, qolyn ghana qimyldatyp qoyady.

Meni tanghaldyrghany, namaz uaqyty kirgen sәtte balaqay jylay bastaydy. Kýnine oqylatyn bes uaqytqy namazda bala auyrsa da ornynan túryp, azannyng dausyn esty sala jylaydy. Óz basym búl balany auru emes dep týidim. Auru bolsa da Allanyng qúdyretin sezip, Jaratushysynyng kim ekenin sanasymen úghyp túr. Mine, sol sәtten bastap oiym ózgerip, jana qadam bastaudy jón kórdim. Álem boyynsha qanshama auru balalar bar, sonyng barlyghyna kómektesuim qajet dep sheshtim. Eshkimning basyna búl aurudy bermese eken deymin... Alayda, bәri Allanyng qalauymen ghoy. Biraq men balalargha qolymnan kelgenshe kómektesudi úigharyp, soghan bekindim.

Mening basymnan jol apaty, týrli qiyn otalar, tipti ómir sýrging kelmeytin kóz jasqa erik beretin kýrdeli kezder ótti. Qanday jaghday oryn alsa da qúdyretti Alla meni ómirge qaytara berdi, qaytara berdi. Sol sәtte  «Nege Alla meni ómirge qaytara beredi» degen súraqtar maza bermeytin. Búl súraqtyng jauabyn kóp oilanatynmyn. Alayda, jauapty dәl osy balalardan tapqandaymyn. Olardyng kózderinen Allanyng maghan ne sebepti ómir sýruge mýmkindik bergenin týsindim. Mening maqsatym da, júmysym da balalargha qamqor bolu, kómek qolyn sozu.

- Siz tek DSP-men auyratyn balalargha ghana kómektesesiz be? Álde basqa da balalargha qamqorlyq jasaysyz ba?

– Joq, maghan ata-analar habarlasyp basqa da aurumen auyratyn balalardyng jaghdayyn aityp, kómek súraydy. Men olargha da kómektesemin. Biraq, men kómekting basym kópshiligin DSP-daun auruymen auyratyn babalargha arnaymyn. Sebebi, dәl osy balalar qanshama adamnyng arasynan ýilerine bara qalghanda  meni birden tanyp túrady. Taghy bir sebep, mening de jýregimning aqauy bolyp auyrghanmyn. Dәrigerler kýderin ýzse de, eki birdey qiyn ota jasatyp, Allanyng qalauymen býgingi kýnge jetip otyrmyn.  DSP-dauna, onyng ishinde jýrek keseli bar balalargha kóbirek kónil bólip, ómir sýruge mýmkindikting bar ekendigin dәleldep kómek beruden ayanbaymyn.  Degenmen, basqa balalargha da  kómektesemin.

– Key adamdar DSP bolghan balalar kóp nәrseni týsinbeydi, sezinbeydi dep jatady. Shynynda solay ma?

– DSP-daun aurumen auyratyn balalar barlyghyn da sezedi. Olar sizdi ózge sau adamgha qaraghanda 100 ese týsinip, sizding aitayyn degeninizdi, oiynyzdy, tipti kónil-kýiinizdi alystan-aq bayqap, úghyp qoyady. Bir kýni bir balagha baryp edim, toqtausyz jylap jatyr eken. Ne ata-anasyna ne dәrigerge kóner emes. Balagha sóilep, әngime aityp otyrmyn, al ol kózderin ghana jypylyqtatyp maghan qarap otyr. Úyaly telefonymdy aldym da, ishindegi bir mulitfilimdi balaqaygha kórsettim, auyruy janyna batyp eshkimge baghynbay, toqtausyz jylaghan bala sap tiyldy. Mulitfilimdi asa bir tandanyspen, qyzygha, ayaghyna deyin kórdi. Kórip bolghannan keyin maghan qarap ymmen ghana qaytadan qosyp beruimdi ótindi. Senesiz be, balaqay ony úiyqtaghangha deyin 10 ret qaytalap kórdi. Ata-anasyna mulitfilimdi kóshirip alyp, «auyryp qatty qinalghan sәtinde  kórsetinzidershi» dep edim, onsha elegen joq. Alayda, 3 kýnnen song ata-anasy habarlasyp mulitfilimning atyn súrap, «mýmkin bolsa sol diskini satyp alyp, bizge jiberinizshi, balany tynyshtandyra almay jatyrmyz», – dedi. Diskini salyp jiberdim.

Nauqas balalar ýiine barghan kezimde dausymdy esty sala  meni izdep jan-jaghyna kóz jýgirte bastaydy, tapqan sәtte janary jaynap shygha keledi. Olardyng qoldary eshteneni de sezbeydi dep jatady ghoy, biraq olay emes. Olar bәrin sezedi. Janyna otyrghan kezde  shashymdy qolymen tartyp, «maghan qarashy» degendey synay tanytady. Búl jaghdaygha ózim de tanghalyp, ainalamdaghylargha aitsam barlyghy derlik kýlip, senbey, «olar eshteneni sezbeydi» deydi. Taghy da aitamyn, olar barlyghyn da sezedi.

– Siz kóptegen nauqas balalargha kómektesipsiz. Solardyng ishinde sauyqqan, densaulyghy qalpyna kelgen balalar bar ma?

– Áriyne bar. Sonyng biri – Oljas esimdi balaqay. Diagnozy DSP-dauna jәne jýregine 7 ret ota jasalghan. Anasynyng ayaghy auyr kezinde dәrigerler eskertip, balanyng DSP-dauna bolatynyn aitqan. Alayda, anasy búl sózderge senbey, bosanady da, eng alghash balany kórgende «qabyldamaymyn» dep ketip qalady. Tek әkesi keri sheginbey, balagha ózi qamqorlyq jasaydy. Oljaspen óz jýregime ota jasatyp jýrgen kezimde auruhanada tanystym. Búl balany baqylap jýrgenime 12 jyl boldy. Qazirgi tanda qoldaryn qimyldata alady, qolymen qasyqty ústap, ózine kerektisin alyp jey alatyn dengeyge jetti. Shýkir, ózgeris bar. Ol Almatyda túrady. Tek Allagha senip, barynsha sabyrly, tózimdi bolu qajet. Sonymen qatar 6-7 ota jasatqan balalar bar, olardyng da nәtiyjesi aitarlyqtay.

– Ne sebepti tek qana balalargha qamqorlyq jasaysyz? Qoghamda múqtaj jandar az emes qoy?

– Balalardy tandaghan sebebim – olar bizding bolashaghymyz. Kez-kelgen elding bolashaghy dәl osy balalar. Deni sau memleket bolu ýshin deni sau balalar bolu kerek. Tek sonda ghana memleket gýldenedi, damidy.

– Qazaqstandaghy balalargha kómek kórsetudi qay jyldardan bastadynyz?

– Mәskeu, Novosibirsk, Germaniya jәne t.b elderdegi balalargha kómek qolyn sozamyn. Biraq, kómekting basym kópshiligin dәl osy Qazaqstandaghy balalargha jasaudamyn. Men balalardy últyna, ata-anasyna qarap tandamaymyn, olar men ýshin birdey. Basqa qaladan, basqa últtan dep eshkimdi bólip-jarmaymyn. 6 jyl búryn Qazaqstangha kelgenmin.  Qazaqstan boyynsha kómektesip jýrgen balalar sany – 600. Olar – ózim baryp jýrgen, әri meni tanityn balalar. Tek qala, audandarda ghana emes shetki, alys auyldarda da bar.

– Qazaqstannan shetelge aparyp, ota jasatyp qaytqan balalar bar ma?

– Qújattary dayyndaldy, nauryzda Germaniyagha aparugha tiyisti 3 bala bar. Kanadagha baryp emdelgen aq qan auruymen auyratyn balalardyng sany 7, Qytaygha aparatyn balalarym da bar. Ol balalargha memleket tarapynan kvota ashyluyn qadaghalap, dәrigerler tauyp, ayaqtarynan tik túryp ketkenshe qarjymen ózim qamtamasyz etemin. Keyde, emdemeymiz dep bas tartatyn adamdar da bar. Biraq bir ata bar, onyng bilikti degen professorlardan eshtenesi kem emes. Ony aityp otyrghan sebebim, medisina emge qauqarsyz bolghanda, halyqtyq emge jýginetin kezderim kóp bolady.

– Sonda, sheteldik dәrigerlerden de kenes alyp túrasyz ghoy?

– Mysaly, bir balanyng kózining qarashyghy úlghayyp ketken eken. Biraq oghan eshqanday naqty diagnozdy qoya almaghan kezde, sol jaqqa habarlasyp «ne isteuge bolady, búl ne» dep bilip, arnayy kenester alghanbyz.

– Elimizding densaulyq saqtau organdarymen baylanysynyz bar ma?

– IYә, әriyne. Dәrigerlermen tikeley baylanystamyn, tipti ózim de baryp túramyn.

– Sizdi ata-analar ózderi tauyp, habarlasa ma әlde óziniz izdep tabasyz ba?

– Eng alghash bir balagha kómektestim, sodan bastap ekinshi, ýshinshisi... ary qaray kóbeye berdi. Ata-analar ózderi tauyp, habarlasyp qanday kómek qajet ekendigin aitady. Meni balalardyng kýtetinin sezemin.

– Balalargha belgili bir merzim belgilep baryp túrasyz ba?

– Mende balalargha barugha arnalghan arnayy kýn tәrtibi joq. Alla menin  qay jerge baruymdy qalaydy men sonda baramyn. Bir sózben aitqanda, Alla maghan jol kórsetedi. Keyde ata-analar: «balamyz tynymsyzdanyp kónbey jatyr, dәrileri bitip barady» dep te habarlasady. Sol sәtte balapandargha jol tartamyn. Al bylayynsha  «myna balagha myna kýni, basqa kýni ózge balagha baruym kerek» dep tandamaymyn. Almaty oblysynan bastap Kókshetaugha deyin aralap shyghamyn.

– Qazaqstannyng qay oblystaryna jii baryp túrasyz?

– Almaty oblysy, Ontýstik Qazaqstan oblysy, Aqtóbe, Atyrau, Shyghys Qazaqstan oblystarynan bastap, songhy nýkte Kókshetaumen ayaqtalady.

– Balalargha naqty qanday kómek kórsetesiz? Dәriger aparasyz ba, dәrimen qamtamasyz etesiz be әlde tek qarjylay kómek jasaysyz ba?

– Mening maqsatym – balalar naqty nege múqtaj bolsa sony oryndau. Mәselen, bireulerine qarjylay kómek qajet bolsa, endi bireulerining dәrigerge barugha jaghdaylary jetpey jatady. Sonday sәtterde arnayy professordy, bilikti dәrigerlerdi izdeymin. Ýilerine baryp balalardy Almaty, Astana qalasyndaghy tandauly professor-dәrigerlerge aparamyn. Qajetti dәri-dәrmekterin alyp beremin. Ol dәrilerding barlyghy derlik shetelden alynady. Keybireuine kýtushi qajet jaghdayda arnayy qyzmetker jaldaymyn, massajisterdi shaqyramyn. Biraq, kómekting basym kópshiligin qarjylay jasaymyn.  Bir sózben aitqanda qolymnan ne kelse, sonyng barlyghymen kómektesemin.

– Siz kóptegen qala, auyldardy óziniz aralaydy ekensiz, qoryqpaysyz ba, qinalmaysyz ba?

– Men eshkimen ózimdi erekshelep kórsetkim kelmeydi әri meni kópshilik bayqamasa eken deymin. Barlyghyn qúpiya jasaymyn. Keyde ózimning kóligimmen shyqsam, keyde balalardyng ynghayyna qaray arnayy kólik, úshaq, poyyzben baratyn  kezder de bolady. Ol baratyn jerding úzaqtyghyna baylanysty. Basym bóliginde óz kóligimmen shyghudy jón kóremin. Áriyne, jol jýru qiyndau sharshap ta qalasyn. Biraq janymda arnayy maghan kómektesetin adamdar bolady. Olar – mening jaqyndarym, qiyn kezde tastap ketpeytin jandar.

– Sapar barysynda qatty qinalghan kezderiniz boldy ma?

– Sózding shynyna kelgende, onday jaghdaylar oryn alghan joq. Sebebi, men eshkimge jamandyq jasamaymyn jәne ony Jaratushy Alla biledi. Mýmkin sodan da bolar men ýshin Alla tarapynan ýlken kómekting bary sezilip túrady. Adamdar maghan iltipatmen, quanyshpen kómek kórsetuge әzir túrady.

– Sapar barysynda este qalghan, әser alghan oqighalar kóp bolghan shyghar...

– Onday sәtterdi aitar bolsam shegine jete almaspyn. Onyng barlyghy tek jaqsy nәrseler. Tizip aitsam bir kitapqa tatityn týri bar.

– Tym bolmasa bireuin aitsanyzshy?...

– Jaqsy(kýledi) Almatydan Aqtaugha jol jýrmek bolyp poyyzgha (plaskartka) otyrdym. Sol uaqytqa deyin plaskartpen jýrip kórmeppin. Árqashan aldyn-ala tapsyrys berip, u-shuy joq, ynghayly kupege ghana biylet alatynmyn. Al osy joly plaskartqa otyrdym. Jan-jaghyma qarasam, adam óte kóp, arly-berli jýrgen saudagerler. Ol kezde shashym úzyn edi, kiyimim ózgelerden erekshelenip túrghan boluy kerek, bәrining kózi mende boldy. Barlyghy jaqyndap kelip menimen suretke týsip jatyr. Men an-tanmyn. «Qay kanalda júmys jasaysyz? Qanday baghdarlama jýrgizesiz?» – degen súraqtar qoyylyp jatyr. Men bolsam «jo-joq, men eshqanday da kanalda júmys atqarmaymyn, baghdarlama da jýrgizbeymin» dep aqtaldym kelip. «Men de sizder siyaqty qarapayym adammyn ghoy, biraq nege maghan osynday súraq qoyyp jatyrsyzdar» dep súradym. Olar «Sizding kiyiminiz erekshe, basqasha eken. Sol sebepti sizdi qanday da bir arnada qyzmet atqarady dep oiladyq» desti. Men: «Sonda qalay kiyinuim kerek? Men de sizder siyaqty júrt nazaryna ilikpeytindey qanday kiyim kiiim qajet?» – dep súradym, ile-shala bir kisi: «Siz qanday kiyim kiyseniz de bәribir ózgelerden erekshelenip túrasyz», – dedi. Al men «qarapayym adammyn, eshkimnen eshtenem artyq emes qoy, nelikten, nege búlay boldy?» – dep oilaumen boldym. Ne kerek, jol boyy poyyzgha mingen halyq menimen suretke týsumen boldy. Sonynda men qanday kiyim kiysem de bәribir birden kózge týsetinimdi týsindim.

– Osy uaqytqa deyin óziniz jasaghan osynshama auqymdy júmystardy júrtqa jariyalap aittynyz ba? Sizden súhbat alghysy keletin BAQ ókilderi de az emes shyghar?

– Dúrys aitasyz, jurnalister súhbat alghysy kelgen niyetterin bildirip, óte kóp habarlasady. Tipti Belorusi elinen de kelip maghan arnayy súhbat berudi ótingen bolatyn. Alayda, men osy uaqytqa deyin eshkimge súhbat berip, bar mәn-jaydy tolyq ashyp aitqan emespin. Qazaqstannyng jarnamamen ainalysyp jýrgen produsserleri de súhbat alghysy keldi. Mening kózimning týsi ózgeshe, olar sony  jarnamalaudy oilady. Men kózimdi jarnamalamaq týgili, onday niyetti adamdargha jolamas ta edim. Olardyng oiy da, maqsaty da basqa, ózge nәrseni kóksegender.

Kezinde menen súraghandargha: «Men tek bir adamgha ghana súhbat beremin. Ol – jurnalist Jarqyn Sәlenúly» dep jauap beretinmin. Biraq ol adamdy 2-3 jyl búryn bir-aq ret kórdim. Odan keyin kórgen emespin. «Tek sol adamgha ghana súhbat beremin» degenim qyzyq shyghar?  Sol kezde men ol adamnyng jan-dýniyesin kórdim. Ol – sonday taza jan, artyq jaman oiy joq, maqsaty da, baghyty da ózgeshe bolatyn. Solay birneshe jyl ótti. Mine, Sәlenúly Jarqyndy kezdestirip otyrmyn. Búl – taghdyr.

– Allagha shýkir, raqmet! Qazaqstanda dostarynyz bar ma?

– «Qazaqstanda túrasyn, Qazaqstannyng suyn ishesin, nege qazaqsha sóilemeysin» deytinder de bolady. Alayda, bir ret osy mәselede kýiingen kezim bolghan. Tipti eske de alghyng kelmeydi. Bir sózben aitqanda,  Qazaqstanda dos tabu óte qiyn. Qazaqstanda dostarym joq. Áriyne, maghan kómektesetin, qolúshyn beruge әzir túratyn jandar jeterlik. Olargha alghysym sheksiz. Keyde sol kisiler arqyly belgili bir jaghdaydy sheshkizu maqsatynda habarlasqyzyp kómekterine jýginemin. Alayda, barlyq nәrseni men ózim jalghyz jasaymyn.

– Qazaqstannan basqa taghy qay memleketterge jii baryp kómek kórsetesiz?

– Mәskeude men arnayy baryp túratyn balalar bar, sonymen qatar Novosibirsk, Germaniya, Munhen, Minsk, Belorusiya, Bashqúrt jәne Qazaqstan memleketteri.

– Eng basty jәne kópting kókeyinde jýrgen saualdyng biri: kómekke júmsaytyn aqshany qalay tabasyz?(eger qúpiya bolmasa...)

– Mening ata-anam kedey otbasy emes, barshylyqta ómir sýredi. Otbasymyzda tek agham, men jәne inim ghana. Ata-anam aqshany jaqsy tabady. Alayda, men ata-anamnan aqsha súrap kórgen emespin. Tek auyr otagha milliondap qarjy qajet bolghanda ghana eriksiz kómek súraymyn. Negizinde, enbek etip qarjyny manday terimmen tabamyn. Týrli tәtti dәmderdi pisirip, dýkenderge ótkizemin. Olardan azdy-kópti aqsha alamyn da, ony jinaymyn. Jinalghan qarjyny balalargha júmsaymyn. Bir sózben aitqanda, joq nәrseden bardy jasaugha úmtylamyn.

– Aytpaqshy, sizdi «tamaqty óte dәmdi pisiredi» dep estidim. Kәsibiniz bolghandyqtan ba?

– Kez-kelgen adam túnyp túrghan talant. Bireui jaqsylap әn salady, endi bireui suretti keremet salady, tigin tigedi, t.b. Al mende Alladan berilgen ýlken syy –  osylay taghamdar jasau. Onyng barlyghyn mahabbatpen jasaymyn. Dәmdi bauyrsaq pisiru ýshin óte kóp enbek etu kerek. Yaghni, meyirimindi, mahabbatyndy ayamauyng kerek. Mәselen, bauyrsaqty jep túrghan adam mindetti týrde «dәl osynday bauyrsaqy jemep edim, dәmi til ýiiredi» dep aitatyn dәrejege jetu qajet. Eger solay aitylghan bolsa, sizding bauyrsaghynyz riyasyz mahabbatpen jasalyp, dayyndaldy degen sóz.

– Sizding qayyrymdylyqty Allanyng razylyghy ýshin, balaqaylargha quanysh syilau ýshin jasaytynynyzdy jaqsy bilemiz. Desek te, osy isiniz ýshin alghys aityp, iltipat bildirgender boldy ma?

– Balalardyng ata-analary ýnemi alghystaryn aityp, qoldaryndaghy barymen bóliskileri kelip túrady. Alayda, men olardan bas tartamyn. Ol kisilerden kerek alghys – men ýshin dúghada bolu. Dúgha jasaghany men ýshin bagha jetpes alghystyng biri bolmaq. Olardan brilliant tasy bar saqinany da, ishik-tondy da, týrli baghaly syilyqtardy da kýtpeymin. Tek men ýshin dúgha jasasa bolghany. «Aptada qasiyetti bir kýn bar, ol – júma. Sol kýni meshitke baryp qúran oqynyzdar, mening densaulyghym ýshin dúgha tilenizder, men ýshin keregi osy» deymin. Allanyng arqasynda, dәl sol kisilerding dúghalarynyng arqasynda ómir sýrip kelemin, týrli qalalardy aralaymyn.

– Jolda kóp jýresiz, et pen sýiekten jaralghan pende bolghasyn sharshaysyz, mine kózim kórip otyr, auyryp qalypsyz. Sonday sәtte qoldy bir-aq siltep «nege basqa júmyspen ainalyspasqa» dep oilaytyn kezderiniz bola ma?

– Joq, auyrsam da, sharshasam da qanday jaghday bolmasyn búl isti eshqashan tastamaymyn. Sebebi, búl isti Alla maghan tapsyrdy. Men jaqsylyq jasamaymyn, tek qayyrymdylyqpen ainalysamyn. Tek sol ghana qaytarymsyz. Adamdargha kómektesuden, jolgha shyghudan sharshaghan emespin. Kerisinshe, balalargha dep jolgha shyqsam, olardy kórsem erik-jiger payda bolady. Odan da kóp kómek kórsetkim keledi. Áriyne, auyrghan sәtterim bolyp túrady. Mysaly, qazir ayaghymdy basyp túra almay otyrsam da, Allanyng kómegimen, ata-analardyng dúghalarynyng arqasynda osy jerde otyrmyn. Densaulyghym jaqsy bolghanda taghy da balalargha jol tartamyn, aralaymyn, kómektesemin.

– Jeke ómiriniz jayly oilamaysyz ba sonda?

– Kóp jaghdayda men arqyly ýy salyp alghysy kelgender, mening bedelimmen keremet ómir sýrip, kólik, týrli zattargha ie bolghysy kelgender boldy. Men ózimning jeke ómirim jayly oilaghym kelmeydi. Men ýshin  baghalysy – balalar. Sol kishkentay balapandarsyz ómirimning mәni joq. Aynalamda týrli adamdar bar, oilaytyndary jaqsy ýy men qymbat kólik qana.

– Qazaqta «syrt kóz – synshy» degen bar. Qazaqstandy kóp aralaymyn dediniz, sol kezde bizding qazaqtardyng boyynan sýisindirgen jaqsy qasiyetter men kóniliniz tolmaghan qanday jaghdaylardy bayqadynyz?

– Kez-kelgen memleketting jaqsy jәne jaman jaqtary bolady. Bar eldi aralap shyqsam da, 6 jyl Qazaqstanda túryp kelemin jәne osy elding suyn iship, nanyn jeymin. Qazaq halqyna dәn rizamyn. Sebebi, әrqashan maghan qoldau kórsetip, demep otyrady. Birinshiden, qazaq halqy óte tózimdi bolsa, ekinshiden, qonaqjay. Men ýshin olardyng dәl osy eki qasiyeti baghaly.  Anany-mynany bólip jaryp aitqym kelmeydi. Desek te, kemshil tústar barshylyq. Ókinishke oray, sizderde jastargha tura jol siltep, baghyt kórseter aqsaqaldar kenesi joq. Jastar óte jenil oilaugha beyim túrady әri býgin bar bolsa, erteng joq degen pikirde. Mynaday bir oqigha boldy:  bir balaqaydyng әkesi menen: «Siz ózge memleketten kelgensiz. Deytúrghanmen dәl osy qazaq balalary ýshin qolynyzdan kelgen kómekti ayamay kórsetesiz, qarapayym jýrip-túrasyz. Nege bizdegi bedeldi degen generaldardyng qyzdary kishkentaylargha kómektespeydi eken?» – dep súrady. Al men: «Onyng bar qúpiyasy – tәrbiyede. «Úyada ne kórse, úshqanda sony iledi» degen sóz tura aitylghan. Sebebi, ata-anasynan dúrys tәrbie almaghan adamnan jaqsy qadamdar kýtu bekershilik» dep jauap berdim.

– Sonda ata-ananyz sizge qanday tәrbie berdi?

– Ákem de, anam da әskery adamdar. Ári bizde óte qatal tәrbiye, tәrtip boldy. «Eger maqsat qoya biletin bolsan, oghan jete bilu qajet. Kez-kelgenge jaqsylyq jasa da, qaytarymyn úmytyp ket, kýtpe. Jasaghan jaqsylyghyng kýnderding kýninde basqa jolmen ózindi tauyp keletinine sen. Bir sózben aitqanda, qarapayym bol, adamdardyng janyn týsine bil jәne ózining tarapynnan tek jaqsylyqtar qaldyr» dep ýiretip keldi.  Jasym 30-gha tayasa da, ata-anam ýshin baladaymyn. Áli de bolsa  tura jol kósetip, tәrbiyelerin berip otyr.

– Degenmen, qyz balasysyz, ata-ananyz  jalghyz ózinizdi alysqa jibergisi kelmeytin shyghar?

– Ákem basynda qarsy bolghan. «Sen bizden alys kettin, qinalasyng ghoy» degen sózderdi jii aitatyn. Otbasymda jalghyz qyz bolghandyqtan olargha qiyn boldy. Áli kýnge deyin uayymdaydy, habarlasyp jaghdayymdy bilip túrady. Alayda, әkem әskery adam bolghandyqtan, adasyp, qiynshylyqtar bolyp qalmasyn degen niyetpen janyma bir adamdy qosa jiberedi.

– Otbasynyz jayly tolyghyraq aityp berseniz?

– Mening atam men apam bar. Atam – Salay (egizding synary). Salaydan әkem – Anvar. Ákem jalghyz úl jәne ol kisiden – Sanjarhan, kishi inim Musliym, men – Jan Merali. Ákem әskery adam, general-moyor, qazirgi tanda demalysta. Atam aqsaqaldar kenesinde. Biz – Súltandardyn  múragerlerimiz. Biraq, búl men ýshin ataq-danq emes. Men bastysy qarapayym adammyn, otbasym da sonday.

– «Súltan әuletimiz» dediniz, tolyghyraq tarqatyp aitynyzshy...

– Ol úrpaqtan-úrpaqqa berilip otyrady. Qazaqtarda handyq úrpaqtan-úrpaqqa berilip otyrghan bolsa, bizde súltandyq solay. Arghy atam óte bedeldi súltan bolghan jәne әli kýnge deyin súltan dep esepteledi. Al atam aqsaqaldar kenesinde. Ol jerde  jastargha baylanysty týrli mәseleler qarastyrylady. Mәselen, jana ýilengen otbasy bir-eki jylda, tipti birneshe aidan keyin de ajyrasyp jatsa eshkim mәn bermey qoymaydy. Búl mәseleni kóterip, talqygha salyp, ajyrasudy boldyrmaydy. Mine, osy istermen súltandar, aqsaqaldar ainalysyp, qoldan  kelgenshe ayanbay kómektesedi. Jalpy bizding týrkimende ajyrasu degen nәrse joq. Ártýrli jaghdaylardy  sheshetin әkim, sot, prokuror degender bizde de bar. Biraq olar tek memleketke qatysty nәrselerdi ghana sheshetin bolsa, aqsaqaldar halyqtyng jaghdayy, tәrbiye, jastar, otbasy mәselesin qarastyrady.

– «Týrkimenning qyzdary basqa últ ókilderine túrmysqa shyghugha bolmaydy» degen mәsele zanda kórsetilgen dep estidim, sol ras pa?

– Bizde basqa últ ókiline túrmysqa shyghugha rúqsat joq. Eger basqa últqa túrmysqa shyghatyn bolsa, tipti músylman bolsa da, shyqqan azamaty qyzdyng eline salyq tóleydi.

– Pәli, sonda salyqtyng mólsheri qansha? Ol memleketke tólene me әlde qyzdyng ata-anasyna berile ma?

– Sizderdikimen eseptesek, jylyna 20 000 dollar. Onyng arnayy uaqyt mólsheri bar. Mysaly, 5 jyl degendey. IYә, әriyne memleketke beriledi. Sebebi, tegin túrugha, oqugha, ómir sýruge mýmkindikti solar jasady emes pe? Bir sózben aitqanda, tegin nәrse joq.

– Shetelderde kóp jýresiz, óz elinizde bolasyz, Qazaqstandy saghynasyz ba?

– IYә, әriyne. Keyde Mәskeuge eki-ýsh ailap ketken kezde saghynyp túrasyn. Qazaqstannyng týpkir-týpkirinde  men baratyn balalar bar. Sonymen qatar, adamdaryn da, men ghashyq bolghan biyik taularyn da saghynyp ketemin. Mysaly, Júmaghúl ata men Aysha apam bar(ózi em alyp jatqan ýiding iyeleri: avtor) men ol kisilerdi 2 jyl boyy kórgem joq. Biraq, saghynyp, әr kez aityp jýretinmin. Meni qalay qarsy alghandyghyn, qanday jyly shyray tanytqanyn úmytqan emespin. Júmaghúl atagha Alladan berilgen qabiletke keyde tang qalamyn. Keybireuler «diagnozdy keremet qoyamyn» deydi de, auzyna kelgenderin aityp, bir qabyldauyna 4000-5000 tenge súraytyndar bar. Al Júmaghúl atada onday joq, ol bәrine kómektesedi. Búl kisini eshqashan úmytqan emespin jәne úmytpaymyn da. Sonymen qatar, Aqtóbede Ajar esimdi apam jәne basqa qalada Roza degen apam bar. Ol kisiler de adamdardy emdeydi, kómektesedi. Sol kisilerdi de saghynamyn. Dәl osynday ýlken jýrekti adamdar meni Qazaqstangha tezirek keluime, saghyna jetuime sebepshi bolady.

– Eger Qazaqstan «bar jaghdayynyzdy jasaymyz, osynda qalynyz» dese qalar ma ediniz?

– Eger men qanday da bir memlekette qalamyn desem, maghan jaghdayymdy jasap bere alady. Biraq men túraqty bir mekende qalghym kelmeydi, kersinshe barlyq әlemdi aralaghym keledi. Men erkindikti jaqsy kóremin. Bar әlemdi aralap balalargha kómekteskim keledi.

– Túrmysqa shyghu, bala sýy kez-kelgen qyzdyng armany ghoy... Ol jaghyn da oilamaysyz ba?

– Allanyng er men әieldi jaratuynda ózindik sebepteri bar. Áyel adamynyng basty mindeti adal jar, ana bolu. Mening de otbasyn qúryp, adal jar, ana bolyp, kýieuimdi kýlimdep shygharyp salyp, qarsy alyp, qamqor bolghym-aq keledi. Biraq ol mýmkin bolmay jatyr. Mening bar maqsatym, balalargha kómektesu bolyp túr. Shynyn aitqanda jeke ómirimdi oilaugha uaqytym da joq, tipti oilaghym da kelmeydi. Tek balalardyng densaulghy men ómiri ghana alandatady.

– Ózinizding oryndalghan nemese әli oryndalmaghan armandarynyz kóp pe?

– Kez-kelgen adamda arman bolady. Mende de arman, maqsat, qalauym bar. Alayda, Alladan óte kóp nәrseni súraudyng qajeti joq. Mening armandaghandarymnyng barlyghy aqyryndap uaqyt óte kele oryndalyp keledi. Tipti, kýtpegen, oilamaghan jerden armandarym oryndalyp jatqanda qatty tanghalamyn. Áriyne, oryndalsa eken deytin armandarym da bar. Biraq onyng barlyghy Allanyng qolynda, mýmkin oryndalyp qalar.

– Qazaq qalamgerleri turaly ne bilesiz? Kitap oqugha mýmkindiginiz bar ma?

– Mysaly,  men Abay Qúnanbaevty Germaniyada oqydym. Sebebi, osy jaqqa kelmes búryn atam: «Qazaqstangha barghyng kelse, olardyng mәdeniyeti men ómirinen habardar bolghyng kelse, eng aldymen bir adammen tanysyp alghanyng dúrys bolar» dep Abaydyng kitabyn kórsetken bolatyn. Dәl sol uaqytta Germaniyada edim jәne sol jerde Múhtar Áuezovting «Abay joly» roman-epopeyasyn oqyp, tanystym. Sonymen qatar georgaf, Qashqargha saparlaghan Shoqan Uәlihanovtyn, Abaydyng әkesi jayly jazylghan kitapty, Sәbit Múqanovtyng kitabyn, Ybyray Altynsarin turaly derekterdi oqydym. N.Nazarbaev jayly kitapty da syigha bergen edi, ol da oqylugha tiyisti kitaptar qatarynda túr. Barynsha kóp kitap oqugha tyrysamyn. Instagram, feysbuk syndy jelilerge kirip uaqytymdy ketirmeymin. Meni qyzyqtyratyny – kitaptar, suret salu. Bos uaqytymda bar nәrseden demalu ýshin bólmege kirip alyp kitap oqyp, suret salamyn. Peyzaj, qústar men gýlderdi salghandy únatamyn. Men ózimdi qús, gýl siyaqty eseptep, sony suretke týsiretindeymin.

– Shynymdy aitsam, sizben әngimelese otyryp, jana, qyzyqty kitap oqyp otyrghandaymyn. Baghana «ómirim kitapqa layyq» dep qaldynyz. Óziniz jayly kitap jazu oiynyzda bar ma, tym bolmasa estelik, kýndelik jazyp jýrsiz be?

– Bir kýni mynanday jaghday boldy: Atyraudan  bir jaqqa barmaqshy bolyp, kólikte otyrgham. Sol jerde bir әiel otyr eken. Mening atymdy súrady. Men «Mirali» desem, ol kisi «búl esim qazaqsha – Mereyli bolady» dep jauap berdi. Men tanqalyp esimimdi osy uaqytqa deyin eshkim qazaqshagha audaryp kórmegendigin aittym. Sol sәtte, belgisiz әiel: «ómirinde týrli ózgerister bolady, sen kitap jazasyng nemese sen turaly kitap jazylady» dedi. Sol sәtte eriksiz kýldim de, ol turaly úmytyp ketippin. Endi mine siz sonday súraq qoyghanda oilanyp otyrmyn. Mýmkin bolashaqta jazyla jatar. Uaqyt bolsa ózim jazarmyn, ne siz men turaly jazarsyz.

– Alghash tanysqanda biz qazaqsha sóilesken edik, úmytyp qalghasyz ba?

– Qazaqstangha janadan kelgenimde arnayy kursqa baryp, ýirengen bolatynmyn. Biraq, búl kursty uaqyt óte kele tastap kettim. Ómirimde bir jaghday boluyna baylanysty, «endigәri qazaqsha sóilemeymin» dep sóz bergenmin. Key adamdar oryssha sóiley almay qazaqsha sóilegen kezinde kózderinen, mimikasynan ne aitqysy keletinin týsinip qoyamyn.

– «Endigәri qazaqsha sóilemeymin» degen qaghidany qatang ústanatynday qanday oqigha boldy eken, a?

– Búl negizi ýlken qúpiya. Taza qazaq jigiti meni renjitken bolatyn. Sol sәtten bastap qazaqsha sóilemeuge bekindim. Óz-ózime osynday shekteu qoydym. Al shyndyghyna kelgende, dәl sol jigitting kómegimen qazaq tilin ýirenip, qazaqqa paydam tiyse, kómektessem eken dep edim. Meni olar týsinbedi, týsingisi de kelmedi, óte qatty renjitti. Búl mening qaghidam, sheshimim. Jalpy týrkimen, qazaq, tәjik, ózbek músylman halqy bolghan song adamdardy túratyn mekenine, eline, tiline qarap bólu joq qoy. Adamdy jaqsy kórseniz tildi syltauratugha bolmaydy. Sebebi siz adamdy tilmen emes, jýrekpen jaqsy kóresiz. Meyli qanday bolsyn solay qabyldap, jaqsy kóru qajet. Músylman bolghandyqtan, mynau týrkimen, qazaq, ózbek dep bólu orynsyz. Biraq, kónilim qalghany sebepti qazaq tilinde sóilemeymin. Búl mening «qazaqtarmen sóilespeymin» degendigim emes. Bir adamnyng qateligi ýshin bar qazaqpen sóilespey ketu maghan tәn emes. Ol adamdy ishtey keshirgenimmen, men óz sózimde túratyn janmyn.

– Búryndary ózinizben tikeley telefon arqyly sóilesip, halynyzdy bilgem. Al qazir telefonmen tikeley tildese almay jýrmin, búl da sizding búljymas qaghidanyz ba?

– IYә, men eshqashan kez-kelgen adammen tikeley baylanysqa shyghyp, ózim telefon tútqasyna jauap bermeymin. Búl da ózindik qaghidam. Keyde bolmaytyn dýniyelerdi aityp habarlasatyn adamdar da kezdesedi, al men artyq әngimeler tyndaudan aulaqpyn. Sanamdy artyq súraqtargha jauap izdetumen ainalysqym kelmeydi. Sol sebepti telefon tútqasyn janymda otyrghan bireuge tapsyramyn. Búny etika dep te ataugha bolady.

– Qazaqstanda sizdi qatty tanghaldyrghan jayttar boldy ma?

– Bir qazaqtyng ózining músylman ekenin, 5 paryzdy oryndau qajet ekenin, әr júma sayyn júma namazgha baru kerektigin bilsedaghy, júmy kýni meshitke emes, orystyng kempirine barghany meni qatty tanqaldyrdy.

Súqbattasqan: Jarqyn Sәlenúly

Orys tilinen audarghan: Narkes Serikqyzy

Abai.kz