Osydan bir jyl búryn Shәkәrim uniyversiytetinde Ontýstik Koreyanyng Kungdong uniyversiytetinin  kampusy ashylyp, qazaqstandyq jastardyng óz otanynda jýrip, sheteldik  oqu oryndarynan bilim aluyna mýmkindik ashylghan edi.

Nazarlarynyzgha atalmysh kampustyng oqytushysy Kim Min Songpen bolghan súhbatty nazarlarynyzgha  úsynamyz.

– Ontýstik Koreyanyn  Tegu qalasynanmyn. Kyungdong  uniyversiytetining týlegimin. Mamandyghym korey tilining múghalimi.

Osy Shәkәrim uniyversiytetinde Kungdong Korey uniyversiytetimen birlesken jana baghdarlamalar SKACC halyqaralyq fakulitetining ashyluyna baylanysty men osynda korey tilinen sabaq beruge keldim.

Mening maqsatym – Qazaqstanda tәjiriybe jinaqtau jәne korey tilin qazaqstandyq   studentterge ýiretu bolyp tabylady.

– Osy uaqyt ishinde qazaq mәdeniyetimen  jәne Semeydin mәdeniy oryndarymen tanysyp ýlgerdiniz be?

– Semey qalasynda  birneshe ret parkterde, sayabaqta boldym. Maghan Aughan ardagerlerine arnalghan  monument óte únady. Bizding elde de anagha degen qúrmet birinshi orynda túrady.

Odan keyin qazaqtyng kiyiz ýiinde boldym. Syrtynan kóne  siyaqty kóringenimen ishine kirgende óte tang qaldym. Óte әdemi jihazdardyng da, órnekterdin  de ózindik bir ereksheligi bar. Últtyng ózine tәn belgisi bar әdemi әshekeylermen bezendirilgen.

Osy jaqqa kelgennen beri birneshe  dostarymnyn   otbasylarynda boldym. Olar әr týrli merekelerge,  Jana jyl merekesine nemese keshki as ishuge shaqyryp túrady. Sondaghy bayqaghanym qazaq janúyasyndaghy әke men bala arasyndaghy, ata men nemere arasyndaghy syilastyq, jalpy tuysqandar arasyndaghy qarym-qatynas óte jaqsy eken. Jalpy últtyq mәdeniyetterinizben biraz tanysqanday  boldym.

– Búl jaqtaghy  jastardyn  koreylik jastardan  qanday aiyrmashylyghyn bayqadynyz?

– Eng basty erekshelik qazaqstandyq studentter óz oilaryn erkin jetkize alatynday ashyq, jigerli eken.  Al  bizdegi studentter basqasha. Biz ýlken kisinin, múghalimning aldynda dauys kóterip sóileuge iymenemiz. Bizde úyanshyldyq sezim  basym. Búl býkil korey halqyna tәn minez.

Taghy bir tanqaldyryp otyrghan nәrse, kez-kelgen adamnyn  birneshe tilde sóileui. Qazaq tili men orys tilin jetik biledi.  Sonymen qatar aghylshyn, týrik tilderinde  erkin sóileytinder kóptep kezdesedi eken. Al Koreyada tek qana korey tilinde sóileydi. Qazaqstandaghy siyaqty eki tilde sóileu degen joq. Búnda kez-kelgen adam eki tilde sóileydi. Qazaqsha bastasa, oryssha ayaqtaydy.  Búl ýlken  problema.

Bolashaqta 20 jyldan keyin, mýmkin 10 jyldan keyin býkil Qazaqstan halqy tek  qazaq tilinde ghana sóileydi dep senemin.

– Koreyada til mәselesi qalay qalyptasqan?

– Tilge baylanysty Koreyada eshqanday problema joq, bolmaydy da dep oilaymyn. Korey tili  әlemdegi ejelgi tilderding biri bolyp sanalady. Bizde әr adam óz tiline  jauapkershilikpen qarap,  óz tiline zor   qúrmetpen qaraydy.

Biz Soltýstik Koreyamen de tilimiz, týbirimiz bir bolghandyqtan olardy da týsine alamyz. Alayda  qazirgi tanda eki bauyrlas memleketting tilderinde biraz aiyrmashylyqtar bar. Olar negizinen jergilikti  dialektiler men  janadan shyghyp jatqan terminder.

Ózim ana tilimmen qatar aghylshynsha erkin sóileymin, japon, qytay tilderin jaqsy týsinemin. Songhy aitylghan  eki tilding Korey tiline úqsastyqtary bar.

– Jalpy korey halqy men qazaq halqynda qanday úqsastyqty bayqadynyz?

– Eng basty úqsastyghymyz ol – ýlkenge degen qúrmet. Korey halqynda da ýlken adamdargha, qariyalargha degen qúrmet óte erekshe. Bizde kýndelikti auyz eki tilde de ýlken adam kezdesse basqaday әdepti sózderdi qoldanamyz. Olardyng aldynda eshqanday artyq  qimyl jasamaymyz. Osy qasiyetti sizderden de bayqadym. Eng basty úqsastyghymyz osy. Qazaq halqynda da  ýlkenge degen  qúrmet  basym eken.

Sizderde bir qyzyghy  barlyghy jaybaraqat, eshkim eshqayda asyqpaydy. Al Koreyada kez-kelgen jerde qyzu  júmys jýrip jatady. Sondyqtan bizde  eshqanday artyq uaqyt joq. Árkim óz júmysyna tez arada ýlgeruge tyrysady.

Taghy bir bayqaghanym, sizder uaqyttyng qadirin kóp baghalamaysyzdar  jәne basqanyng uaqytyna degen qúrmet bayqalmaydy. Biz uaqytty ýnemdi paydalanugha daghdylanghanbyz. Mysaly bir shara saghat toghyzda bastalatyn bolsa, dәl uaqytynda baramyz. Keshigu degen bolmaydy.

Qazaqstangha kelgeli ainalamdaghylargha qarap mende bosansy bastaghan siyaqtymyn..

– Koreyada joghary oqu ornyna týsu ýshin synaq qalay tapsyrylady?

– Koreyada joghary oqu ornyna týsu óte qiyn. Barlyq korey talapkerleri emtihangha 3 jyl boyy dayyndalady. Úiqysyz týnderdi ótkizedi jәne oiyn-kýlkining barlyghyn dogharady. Ózimde solay dayyndaldym. Tanerteng saghat jetide ketip, mektepten keshki on birde ýige oralatynmyn. Kýni boyy mektepte barlyq sabaqtardy oqyp, dayyndyqpen ótkizetinbiz. Óitkeni bәsekelestik óte basym, barlyghy da aldynghy qatarda bolugha tyrysady.

Jastardyng barlyghy jaqsy bilim alyp, jaqsy júmysqa túrghysy keledi. Al eger talapker  jylyna bir ret bolatyn emtihannan qúlasa, ol basqa  uniyversiytetterde  aqyly týrde de oqy almaydy.

– Ontýstik Koreya elining sanauly jyldar ishinde   tehnologiya jaghynan qaryshtay damuynyn  basty sebebi nede?

– Eng birinshi memleketting óz halqyna  qoyatyn mindetteri   óte joghary jәne jauapty. Sol talaptargha say bolu ýshin kez-kelgen azamat sol  mindetterdi oryndaugha tyrysady. Osydan 60 jyl búryn Soltýstik Koreyamen soghys bolghanda Ontýstik Koreyanyng halqy kóp qyryldy. Sondyqtan ózimizding halqymyzdy saqtau  ýshin, el ekonomikasyn  damytu  ýshin,  joghary bәsekelestik jolynda  korey halqy jankeshtilikpen    júmys jasauda. Búl memleketting qogham aldyna  qoyghan basty  talaby.

– Shәkәrim uniyversiyteti  turaly әseriniz qanday?

– Shәkәrim uniyversiytetining bolashaghy óte zor. Óitkeni múnda júmys istep jýrgen oqytushylar, professorlardyng barlyghy óz júmystaryn jaqsy biledi jәne óte bilikti mamandar. Studentteri óte intellektualdy, aqyldy.

30 qyrkýiektegi Shәkәrim uniyversiyteti úiymdastyrghan  «Semey mening jýregimde»  atty festivaldy býkil qala túrghyndary  Ortalyq alanda tamashalady. Ýlken mereke bolyp ótti. Osy shara ótu kezinde Shәkәrim uniyversiytetining osy ónirdegi manyzdylyghyn sol kezde odan sayyn týsindim jәne bolashaghy zor dep oilaymyn. Shәkәrim uniyversiytetining rektory Meyir Eskendirovty    bilikti, janashyl  basshy dep sanaymyn. Rektor myrzagha  aitar alghysym mol.

– Bizding aua rayymyz ben  tughan jerinizding klimatynda  ózgeshelik bar ma?

– Bizde de osynday tórt mausymdyq  jyl mezgili bar. Biraq dәl sizderdegidey  kýn óte suyq emes. Qar kórmedim dep aita almaymyn. Bizde qar kóp jatpaydy. Eng tómengi temperatura -18, -19 gradusqa deyin ghana jetedi. Al osynday  qyryq gradustyq saqyldaghan sary ayazdy  birinshi ret  basymnan keshirip otyrmyn. Sondyqtan osy jaghday maghan biraz qiyndyq tudyryp túrghanyn da jasyrmaymyn.

Al endi ózime kelsem, 1992 jyly Tegu qalasynda dýniyege keldim.

Áke-sheshem qyzmettegi adamdar. Olardyng qoldary bos emes. Sondyqtan  men apamnyng tәrbiyesinde óstim.

Tegu qalasynda bastauysh, orta jәne joghary mektepti bitirdim. Odan keyin Sokcho qalasyndaghy Kungdong uniyversiytetine oqugha týstim.

Bizding elde qayda jýrsende eki  jyl әskery boryshyndy óteu mindet bolyp sanalady. Uniyversiytette oqyp jýrgen kezimde әsker qataryna shaqyryldym. Áskery qyzmetimdi ótep kelgennen keyin, uniyversiytetti ayaqtadym.

Korey tilining mamanymyn.

– Ángimenizge rahmet!

Súhbatty jýrgizgen D. Ramazanúly

Abai.kz