Ystambúldyng Etiyler audanynda túratyn Mústafa Shoqaydyng ruhany úly Álim Almat 2018 jyly 1 aqpan kýni 101 jasynda dýniyeden ozdy. 1917 jyly Yrghyzda dýniyege kelgen Álim Almat dýniyejýzilik soghysta nemisterge tútqyngha týsip, Týrkistan legionynda bolghan. Soghystan keyin Parij qalasyna baryp Shoqaydyng zayyby Mariya apamyzdy tapqan. Muzykant jas jigitke kómektesken Mariya ony Týrkiyagha jiberedi. Týrkiyada memlekettik konservatoriyada úzaq jyldar skripkashy bolyp qyzmet atqardy.

Álim aghamyzben Shoqaytanushy bolghannan keyin aralasyp túratynmyn. Aq kónil, әngimeshil, kishipeyil, Mústafa Shoqay dese ishken asyn jerge qoyatyn keremet kisi edi. Shoqay nemese legion turaly jana enbek jazghanda mindetti týrde birinshi aghamyzgha aparyp oqyp, pikirin alyp túratynmyn. Sonda ol jana shyqqan kitaptarymdy kórip quanyp batasyn berip otyratyn.

Tughan aghamday jaqsy kóretin Álekenning ózi de meni jaqsy kórdi. Ýiine әr barghanymda, telefon soghyp, hal-jaghdayyn súraghanymda quanyp qalatyn. Biraq ózi eshqashan maghan telefon soghyp shaqyrmaytyn. Onyng sebebin “Sen ghalym adamsyn, júmysyng kóp, telefon soghyp ýiime shaqyryp uaqtyndy alghym kelmeydi. Qoly bos bolsa, ózi keledi dep kýtip otyramyn” deytin.

Oghan kelip-ketip jýrgen bir Shoqaytanushy; “Sizshe kim myqty Shoqaytanushy Ábekeng be? Men be? Ony kóbirek jaqsy kóresiz be, meni me?” dep súraghan kórinedi. Sonda eshkimning kónilin qaldyrghysy kelmeytin aghamyz “Shoqaydy kim zerttese, azdy kópti enbek jazsa, barlyghyn birdey jaqsy kórem, qúrmet tútam. Olardyng eshqaysysyn bir-birinen aiyrmaymyn. Bәri men ýshin birdey qymbat” dep jauap bergen eken.

Aghamyz Mústafa Shoqay turaly, Alash qayratkerleri turaly qyzyq әzil әngimeler aityp beretin. Álekennen estigen eki әzildi retinde kelgende aita keteyin.

Aghamyzdyng aituynsha, Mústafa Shoqay – Týrkistan halyqtarynyng Tәuelsiz el boluyna Europalyqtardyng qoldauyn alu ýshin konferensiyalar ótkizu ýshin Angliyagha barady. Onyng sóilegen sózderinen әser alghan bir aghylshyn lordy Shoqaydy ýiine qonaqqa shaqyrady. Tiyisti mekenjaydy izdep barsa, ýlken aulaly ýiding qaqpasynda túrghan saqshysy Shoqaydy keudesinen iyterip, esikten kirgizbey: “Sizding búl ýige kiruinizge bolmaydy” deydi. Mústafa Shoqay: “Nege?” dep súraydy. “Óitkeni, – deydi saqshy, – siz ýndistandyqsyz. Ýndistandyqtar búl ýige kire almaydy.”

Sonda Mústafa Shoqay: “Joq, men ýndistandyq emespin, týrkistandyqpyn, qazaqpyn. Jәne qojayynyng meni ýiine qonaqqa shaqyryp edi”, - degende, “ә, onda keshiriniz” dep, ýige kiruine rúhsat beripti saqshy.

Biraq búl joly Shoqay ýige kiruden bas tartypty da, “Ýndistandyqtar kirmeytin ýige men de kirmeymin” dep ketip qalady. Sóitip Mústafa Shoqay Shyghys halyqtaryn kemsitken nәsilshildikke ózining qarsylastyghyn kórsetken eken. Búl, sonymen qatar, Shoqaydyng jeke basynyng qamynan góri halyqtyng qamyn oilaytyn prinsipshil túlgha ekenin de kórsetedi. Erteninde Lord Mústafa Shoqaydan nege kelmegenin súrap jaghdaydy bilgennen keyin qayta-qayta keshirim ótinip, ýiine taghy shaqyrsa da barmapty. Onymen bir restoranda kezdesip әngimelesipti.

Álim Almat aghamyz bir әngimesinde Alash kósemderinen Ahmet Baytúrsynúlyn óz kózimen kórgenin aitty. - 1935 nemese 1936 jyly bolu kerek deydi, – Álim Almat aqsaqal, - Almatynyng kóshesinde kele jatyp, boyshang әri symbatty Ahandy kórdim, sәlem berdim. Ol sәlemimdi aldy. Ahannyng ol kezde Sibirde aidaudan qaytyp kelgen kezi bolatyn. Almatyda uniyversiytetterde orys ghalymdaryna qazaq tilinen sabaq berip jýretin. Sol sabaqtarda orystar oghan onsha mәn bermey jýrgen bolsa kerek.
Sonday sabaqtardyng birinde Ahang orys professorynan súrapty:
– Qazaqstanda ómir sýru jaqsy ma?
– Jaqsy.
– Qazaqtyng qymyzy jaqsy ma?
– Jaqsy.
– Qazaqtyng qazysy jaqsy ma?
– Jaqsy.
– Qazaqtyng jeri, qymyzy, qazysy jaqsy, biraq tili jaman, solay ma? Sen qazaq jerinde jaqsy ómir keship qazysyn jep qymyzyn ishkende, tilin nege ýirenbeysin? -  dep orys professoryn úyaltqan eken.

(Álim Almat aghamyzdyng Mústafa Shoqay atty kitabymyzdy oqyp otyrghan sәti)

Álim Almat - qazaqtan shyqqan túnghysh kәsipqoy skripkashy. Naghashysy Temirbek Jýrgenovtyng qoldauymen jastayynan muzyka bilimin ala bastaghan. Konservatoriyada oqyp jýrgende 1939 jyly ol әskerge shaqyrylyp, Brest qamalyna jiberiledi. 1941 jyldyng mausymynda osynda nemisterding qolyna tútqyngha týsedi. Muzykant ekenin bilgennen keyin, bir nemis ofiyseri ony Berlinge jibergen. Sonda Týrkistan Legionynda istegen. Soghystan keyin elge oralsa, Stalin zobalanynan ózining aman qalmaytynyn bilgen Ghalymjan Fransiyagha bet alady. Osynda 1947 jyly Mústafa Shoqaydyng zayyby — Mariya apamyzgha kelip qamqorshylyghynda bolady. Ózinen kóp jaqsylyq kórgen marqúm Álim aghamyz Mariyagha anam dep otyratyn.

Mariya Shoqay da ózining estelikterinde Álim Almat turaly aitady, ol bylay deydi: “Bir jyldan keyin Germaniyadan skripkashy Álim keldi. Ol óte jaqsy skripkashy bolatyn. Oghan konservatoriya bitirgeni turaly diplom kerek bolatyn. Ózi Moskva filarmoniyasynyng studenti edi. Soghystyng kesirinen oquyn ayaqtay almaghan. Men ony Parijdegi Rahmaninov atyndaghy orys konservatoriyasyna jazdyrdym. Biraq, ol professor Andreevti pedagog retinde únatpady, mәshhýr bir fransuz professorynan jeke sabaq ala bastady, ekstern retinde emtihangha kirdi. Emtihandy jaqsy tapsyryp diplomyn alghan song Týrkiyagha ketti. Týrkiyada ýilenip, resmy qyzmetke túrdy. Qazir jeke dәrister de berip, muzykant-pedagog retinde ýlken tabystargha jetip jýrgen kórinedi”.

(Álim Almattyng jas kezi. Germaniya.1946 jyly)

Keyin, 1950 jyly Álim Almat Týrkiyagha baryp túraqtady. Osy jerde Ghalymjan Ábdisәlemúly degen aty-jónin ózgertip, Álim Almat atanady. Muzykant retinde Ystambúlda memlekettik konservatoriyada skripkashy retinde júmys istep, 1975 jyly qúrmetti demalysqa shyqqan.

Álim Almat tekti otbasynyng úrpaghy. Onyng atasy Almat Tobabergenúly (1805-1897) óz zamanynda ýlken saudeger bolghan. Jastayynan Resey patshalyghy, Búhar, Hiua, Qoqan handyqtary arasyndaghy sauda keruenderine ilesip sauda istegen, sóitip jýrip orys tilin ýirengen. Til bilgendigi ýshin Resey patshalyghy men Týrkistan handyqtary arasynda diplomatiyalyq missiyalargha qatysqan.

Sonday-aq, Almat Tobabergenúlynyng patsha sheneunikteri men Kenesary han arasynda jýrgizilgen kelissózderge de aralasqany jóninde halyq arasynda aitylady.

(Avtor, Álim Almat jәne Álimúly Tóremúratpen birge. Ystambúl – 2013)

Almat Tobabergenúly bes úl, sýigen. Samyrat, Tóremúrat, Múhambetqaly (Mahan), Qosmúrat, Pirmahan. Osy úldarynyng ishinde— Tóremúrat Álim Almattyng atasy bolyp keledi. Tóremúrattan Ábdisәlem, Ábdisәlemnen Ghalymjan yaghny Álim Almat tuady.

2018 jyly, 1 aqpan kýni Ystambúl qalasynda 101 jasta dýniyeden qaytqan marqúm Álim Almat aghamyzdyng imany joldas, topyraghy torqa bolsyn!

Ábdiuaqap Qara,
Tarih ghylymynyng doktory

Mimar Sinan

Abai.kz