Jaqynda redaksiyamyzgha Jambyl oblysy Túrar Rysqúlov audanynan Sәbit Súltanov esimdi oqyrmanymyz habarlasyp, janayqayyn jetkizdi. Biz qúlaq týrdik. Ol kisi bizge býgingi kýnning barymtashylary, anyghyraq aitsaq әldebir shendilerding әperbaqandyq әreketi jayly bayandap berdi.

Auyldaghy aksionerlik qogham – Respublika ýzdigine ainalghan kez

Jambyl oblysyna qarasty Túrar Rysqúlov audany, Yubiyleynyy auyly. Múnda 2013 jylgha deyin oblystaghy eng ozyq «Podgornyi» AQ atty seriktestik bolghan. IYeliginde 5 myng bas qoy, 2 myng bas iri-qara, myng bas jylqy bolghan. Tipti sýt óndeytin arnayy zauyt auyl túrghyndaryn júmyspen qamtyp túrdy. Egistikten jiylghan dәndi alypsatarlardyng tiyn-tebenine bermes ýshin, 500 myng dollargha astyq qabyldau punktin ashyp, tәuligine 60-70 tonna biday tartyp otyrghan. Joghary súrypty únnyng 3 sorty óndiriletin.

Audan ortalyghy Qúlandy auyly. «Podgornyi» AQ-tyng arqasynda múnda da júmys qyzu jýrip jatatyn. Shújyq zauyty bolghan. Búryn «Podgornyidyn» fermasynan et kelip, shújyqqa paydalanylatyn. Zauyt qazir de júmys istep túr eken. Tek etti basqa tasymaldaushylardan alyp otyr. Al audannyng óz kәsipkerleri әldebir әtigórlerding kesirinen qyp-qyzyl shyghyngha batyp otyrghan kórinedi.

«Biz audandaghy 40 myng tonna astyq siyatyn elevatordy satyp aldyq. Sebebi, ol kezde elevator qanyrap, iske alghysyz bolyp túrghan. Sóitip biz ol jerge Týkriyadan eki diyirmen satyp alyp, ornattyq. Audandaghy sharuashylyqtardyng bidayyn biz satyp alatynbyz. Oghan qosa, audandaghy júmys jasamay túrghan sýt zauytyn aldyq. Oghan da Týrkiyadan 500 myng dollargha sýt ónimderin әzirleytin apparattar men tehnika satyp aldyq. Kýnine 15 tonna sýt ónimderin әzirledik. Tónirektegi júrttyng barlyghy sýtterin bizge ótkizetin. Qazir búnyng barlyghy toqtap túr», - dep әngimeleydi Sәbit Súltan myrza.

Kәsipker Sәbit Súltannyng ózining aituynsha, auylsharuashylyq qojalyqtary jekeshelendiruge týskende, talan-tarajgha týspegen jalghyz Podgornyy sovhozy eken. Auyldyng birli-jarym túrghyny azdaghan ýlesin alyp ketkeni bolmasa, kópshiligi, dәlirek aitsaq 367 enbekshi birigip әri qaray júmys istey berudi jón kórgen. Sóitip aksionerlik úiym qúrady. Ony 1995 jyldyng 7-jeltoqsany kýni Jambyl oblystyq әdilet basqarmasyna tirketedi. Sóitip, auyl azamattary úiymdasyp sharuashylyq qúrady.  Onyng basynda Sәbit Súltan myrza bolghan. 2004 jyly 5-qazanda aksionerlerding jiyny ótip, 27-qazan kýni «Podgornyi» AQ atymen qayta tirkeledi. Aytpaqshy, osy jiynda keliskendey, AQ qaytadan JShS bolyp qayta qúrylghan.

«Bizding sharuashylyq alghash qúrylghanda 1995 jyl edi. 1994 jyly Parlamentting qabyldaghan Jer kodeksine sәikes, 1995 jyldyng 1-qantaryna deyin pay ýleskerleri ne jerdi satyp aluy nemese JShS qúramyna enui tiyis boldy. Áytpegende, Ýkimet ol jerlerdi qaytaryp alugha qúqyly edi. Sóitip, biz JShS qúrdyq. Sóitip biriktik. Kerek deseniz, «Podgornyi» elittyq dәndi-daqyldar sharuashylyghy» retinde tirkelgen oblysta jalghyz sharua qojalyqpyz. Ministrlikte solay tirkelip túrmyz. Kýni-býginge deyin oblysta basqa elittyq dәndi-daqyldar óndiretin sharuashylyq joq. Tipti, akademik Raqym Urazaliyevten súrasanyzdar da, osyna aitady», - deydi Sәbit myrza.

Aksionerlik qogham әri qaray júmys jasau ýshin jer qajet. Sovhoz ydyraghanda auyldaghy júrt ýleske alghan jerlerin  «Podgornyigha» paydalanugha bergen. Bәri zang shenberinde jýzege asyp, AQ tizginshisi Sәbit Súltanmen kelisim jasasady. QR Jer kodeksining 107-baby, 4-tarmaghyna sәikesinshe, әriyne. Shart merzimi 49 jyl dep belgilenedi. Paydan ýlesi bar júrttyng jalpy sany – 170 adam. Olardyng ózderi de aksionerler qatarly sanalady.

JShS-nyng jarghysy boyynsha «Podgornyi» AQ-tyng ýlesi 94,4, jerding ýlesi 5,6 payyz bolghan. Basqasy basqa, naryqqa ótu kezeninde kóp júrttyng tirshiligi túralap túrghanda, «Podgornyi» iyeligindegi audandyq elevator, shújyq zauyty, sýt óndeu zauyty, nan zauyty qarqyndy júmys jasap, audan týgili oblysta ozyq atanady. Múnyng barlyghyn Sәbit Súltan myrza úiymdastyryp, auyl túrghyndary óz qoldarymen jasady. Júmys ta bar, investorlar da kóp. Dollarmen eseptegende milliondaghan tabysqa jetti. Qazaqstandy aitpaghanda sheteldik auylsharuashylyq sektorymen bәsekelese aldy.

«Biz Qazaqstanda eng birinshi bolyp bidayymyzdy dollargha sattyq. Sol kezde Ýkimet belgilengen normany ýsh eselik kólemde oryndaghan sharuashylyqtargha aqyny dollarmen tóleytin. Biz sol ýsh eselik normany oryndap jýrdik», - deydi kәsipker.

(S.Súltan Preziydentting qabyldauynda)

Preziydent ong baghasyn bergen sharuashylyqty jergilikti basshylar bytyratyp jiberdi

Sóz arasynda aita keteyik, Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi Sәbit Súltannyng sharuashylyghynda eki mәrte qonaqta bolypty.

«Men Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev myrzanyng qasyna erip, shetelge saparlargha da shyqtym. Atalghan salada tәjirbie almasu sekildi, sheteldik investorlardy elge әkelu sekildi sharualargha alghash bolyp kiriskenderding biri boldym. Tәuelsizdik alghan alghashqy jyldary Elbasymyzdyng qasynan tabyldym. Kerek deseniz, Qazaqstangha auylsharuashylyq sektoryna alghash bolyp sheteldik investor әkeldim. Preziydentimizding qoldauymen AQSh-qa baryp, arnayy Halyqaralyq biznes mektepten bilim alyp kelip, sol bilimimdi Qazaqstannyng auylsharuashylyq sektoryn damytugha paydalandym. Auyl túrghyndarynyng jaghdayyn jasaugha bar kýshimdi saldym.

Núrgeldi bauyrym, dәl osy «Podgornyigha» Preziydentting ózi arnayy eki ret kelip ketti. Birinshi joly shújyq zauytyn ózi ashty. Ekinshide, bizding sharua qojalyghymyzdyng tynys-tirshiligimen tanysyp qaytty. Ong baghasyn bergen.

Men Elbasynyng tapsyrmasyn oryndau maqsatynda, QazArgo holdingten 3 million dollargha lizingpen amerikandyq tehnika alghan edim. Qazir sol tehnikanyng barlyghy beker túr. Sebebi, sharuashylyqty әldebir dókeyler barymtalamaq bolyp, qazir júmys toqtap qalghan. Bizdegi tehnika ozyq sapaly. Qazirding ózinde oblysta eki-ýsh sharuashylyqta ghana bar shyghar, búnday tehnika. Qalghandarynyng barlyghynda sovet ókimetinen qalghan eski-qúsqy kombayndar men traktorlar.

Mine, Preziydentting ózi joghary baghalap ketken sharuashylyqty jergilikti basshylar bytyratyp jiberdi. Búghan ne deuge bolady, endi?..», - deydi Sәbit myrza.

Banditter әli bar eken

Al «Podgornyi» AQ tóraghasy Sәbit Sadyqov (keyingi qújattarda Sәbit Súltan dep kórsetilgen) 30 jasynda osy sharuashylyqtyng tizginin ústaghan. Qazaqstan Tәuelsizdik alghan alghashqy jyldary әkimdik qyzmette istegen. Ol kezde audan aty – Lugovoy bolghan. Keyin әkimdik qyzmetin óz erkimen tapsyryp, osy «Podgornyigha» qayta keledi.

«Men audannyng birinshi әkimi boldym. Sol jyldary sharuaqojalyqtaryn jekeshelendiru, sovhozdardy paygha ýlestirip beru sayasaty jýrip jatty. Men auyldaghy qojalyqty taratyp jiberuge qimadym. Sóitip, әkim qyzmetimdi óz erkimmen tapsyryp berip, «Podgornyigha» qayttym. Auyldastardy jiyp, aksionerlik ashtym. Esesine, kýni keshege deyin sol birlestigimiz Respublikada ozyq atanyp túrdy. Auylda júmys jetkilikti boldy, otandyq ónim óndirdik. Tipti, shetelmen bәsekelesetindey boldyq», - dep әngimeleydi Sәbit myrza.

Biraq, osynday tabysqa ie bolyp, Respublikadaghy auylsharuashylyq sektoryna aitarlyqtay tabys әkelip otyrghan sharuashylyq kýiregen.  Túp-tura 5 jyl búryn. Mashina-traktor stansasy qanyrap, garajdar ýnireyip, naubayhananyng oirany shyqqan.

Sharuashylyqtyng sharuasynyng shayqaluyna birden bir sebep – qaysybir shendi myrzanyng «reyderlik» әreketi kórinedi. Sәbit Súltan myrzanyng ózi osylay deydi. Endi sol jayly sóz eteyik.

«Bәlening bәri mening demalys ýiimnen bastalyp otyr. Onyng búrynghy sovhoz, qazirgi aksionerlik qoghamgha esh qatysy joq. Ózimning menshigimde 100 gektarday jerim boldy. Sol jerge demalys ýiin salyp, janynan mal fermasyn ashqan edim. Myng týp jemis aghashyn ektik. Onda da týgel auyl adamdary, audan adamdary júmys jasady. Demalys orny ispetti jasadyq. Onda osy Tarazdan, Almaty men Astanadan esim-soyy elge mәlim kóp azamat kelip demalyp ketti ghoy. Solardyng birining kózi týsip, әlgi demalys ornyna talasty.

Qysqasy, jigitterimen kelip, «1 aptanyng ishinde myna jerdi maghan rәsimdep ber» dep әlimjettik jasady. Men sonsha enbekpen jasaghan dýniyemdi jaydan-jay bere salmaymyn ghoy. Qasarysyp túryp aldym. 90-jyldary bolsa, týsinikti ghoy. 2010 jyly bolghan oqigha, búl. Ol da «onda, ózing bil. Isim senimen bolsyn» dep ketti», - dep bayandaydy bolghan jaydy.

Sot isterining hronologiyasy

Sәbit Súltannyng jeke menshiginen bastalghan talas aksionerlik qoghamnyng júmysyna kep jetedi. Sóitse, Sәbit Súltannyng payshylargha qaryzy bolghan eken. Synyqtan-syltau izdegender úzyn-sonar sot prosessin bastap ketedi. Áuelgi mәsele – payshylardyng ishinen eki azamat 2004-jylghy 5-qazandaghy sheshimdi teristeu jayly aryzdanady. Endi ret-retimen aitayyq:

2013 jyldyng 28-aqpany. Jambyl oblysynyng audanaralyq mamandandyrylghan ekonomikalyq soty sheshim shygharyp, S.Súltan payshylargha 14 million 524 myng 775 tenge jәne memlekettik alym tóleui kerek bolady.

2013 jyldyng 22-mamyry. Jambyl oblystyq sotynyng azamattyq jәne әkimshilik ister jónindegi sot alqasy sheshim shygharyp,  aldynghy sot sheshimin ózgertedi. Ol boyynsha, әuelde kelisilgen 5,6 payyzy – jer ýlesinen, 94,4 payyzy Qoghamnyng negizgi qor týrin­degi ýlesinen degen hattamasy kýshin joyady. Sonday-aq, bankke jerdi kepilge qoy turaly hattama men ke­pildik turaly kelisimshart ta kýshin joyady. Jәne 14,5 million qaryz 8 million 91 myng 449 tengege azayady.

2017 jyldyng 7-qarashasy. QR Jogharghy soty azamattyq әster jónindegi sot alqasy qauly qabyldap, jogharydaghy hattamalardy teristeydi. Oblystyq sot aktilerin toqtatady. Isti Jambyl oblystyq sotynyng azamattyq ister jónindegi sot alqasyna qayta qaraugha jiberedi.

Al 2018 jyldyng 11-qantary. Oblystyq sottyng azamattyq ister jónindegi alqasy taghy sonau 2013 jylghy sheshimdi qaytalaghan.

Qaryz dereu arada tólenedi. Biraq Seriktestik zansyz bolyp shyghady. Auyldaghy tirshilik toqtaydy.

«Jogharghy sot bizding paydamyzgha sheshim shyghardy. Qazir jerlerin bólip alghan júrt mýlde bólek bireulerge jalgha berip otyr. Olardan auylgha kelip-keter payda joq. Auyl túrghyndary bayaghyday emes, әrqaysysy jan-jaqqa tentirep ketken, júmys izdep. Mening súraytynym bireu-aq. Jambyl oblystyq soty Jogharghy sottyng sheshimine say, aldynghy eki sheshimdi joqqa shygharsa deymin ghoy. Ókinishke oray, búl qiyn bolyp túr qazir. », - deydi Sәbit myrza.

Ortaq is ongha baspay túr desek te, «barlyghyn qayta qalpyna keltiruge әli de bolady» deydi Sәbit myrza. AQSh pen Europadan, Arab elderinen investorlar da bar eken. Olar «Podgornyimen» júmys jasaugha dayyn otyr deydi.  Tek júmysty bastau ýshin sharuashylyqty retke keltirip alu kerek, әriyne.

«Kýzde Preziydent Núrsúltan Nazarbaev Jambyl oblysyna kelip, múndaghy auylsharuashylyq sektoryna óte tómen bagha berip ketti. Men sizge bir qyzyq derek aitayyn, bizding «Podgornyidy» bytyratyp ketken sol kezdegi oblystyq auylsharuashylyqty basqaryp otyrghan kisi edi. Tikeley qiyanat jasady. Áuelde audan әkimi edi. Sol kezde maghan habarlasyp, «bir kisiler demalys ornyn rәsimdep bersin dep jatyr» degen kisi sol. Keyin ol oblysqa auysyp, әkimning auylsharuashylyq jónindegi orynbasary boldy. Qazir Senatta deputat», - deydi kәsipker.

Agrosektordyng jayyn basqa-basqa Asekeng bilui tiyis-aq

Týiin: Ras, Memleket basshysy eldegi shaghyn jәne orta kәsipti damytugha jasap jatqan tyng bastamalaryn bilemiz. Elbasy óz sózinde «kәsipkerlerdi jón-josyqsyz qudalay bermender» dep eskertken-tin.

Biz búghan deyin de banditizm men reyderlikting qúrbany bolghan azamattar jayly jazghan ek. 70-tegi Atyraulyq kәsipker sharasyzdyqtan Elbasynan arasha súrap, BAQ-qa jariya saldy.

Bankterding qulyq-súmdyghynan qyp-qyzyl shyghyngha batqan Almatylyq kәsipker de basyndaghy jaghdayyn bizge bayandap bergen.

Taldyqorghanda shendimen shekisken kәsirker Bas Prokuordan arasha súrady. Ol az deseniz, ótken jyly Aqmola oblysynda sharasy tausylghan 61 jastaghy kәsipker Ómirbek Janpbozov óz-ózin atyp jibergeni belgili.

Esterinizde bolsa, Bas Prokuratura byltyrghy esebinde kәsipkerlerge jasalyp jatqan qysym 82 payyzgha azayghan dep edi. Sondaghysy mine. Kәsipkerlerge qysym jasaugha jol berilmeui kerek dep deputattar da, Ýkimet te jii aitady. Al nәtiyje qane?

Preziydent Núrsúltan Nazarbaev 2018 jyldyng 10-qantary kýni jasaghan joldauynda basqa-basqa emes, dәl osy auylsharuashylyq sektory jayly aitty. Basymdyq beriletinin aitty.

2018 jyl. Qazaqstan Halqyna joldau. Ýshinshi tarau: «Aqyldy tehnologiyalar» - agroónerkәsip keshenin qarqyndy damytudyng mýmkindigi.

«Agrarlyq sayasat enbek ónimdiligin týbegeyli arttyrugha jәne óndelgen ónimning eksportyn úlghaytugha baghyttaluy kerek.

Jana tehnologiyalar men biznes-modeliderdi engizu, agroónerkәsip keshenining ghylymgha negizdeluin arttyru sharuashylyqtardy kooperasiyalau qajettigin kýsheytedi.

Auyl sharuashylyghy subektilerining kooperativ týrinde júmys isteuine jan-jaqty qoldau kórsetu kerek.

Memleket biznespen birlesip, otandyq ónimdi halyqaralyq naryqqa shygharudyng strategiyalyq jolyn tauyp, ilgeriletuge tiyis»,-dep aidan anyq jazdy. Búl Preziydentting Joldauynda bar. Hat tanityn, Joldaumen tanysyp shyqqan әrbir adam birden týsineri anyq.

Ásirese,  Premier-ministrding orynbasary, Auylsharuashylyq ministri bolghan Asqar Myrzahmetov myrza búl joldardy jatqa bilse kerek. Asqar Isabekúly qazir Jambyl oblysynyng tizginin ústady. Endeshe, Preziydent tapsyrmasyn qaltqysyz oryndau, әsirese ónirdegi ólimshi hәlge týsken agrosektordy, basqa-basqa Asekeng jaqsylap qolgha aluy kerek-aq. Búrynghy basshylardyng «bandittik» әreketin Asekeng qaytalamaydy degen ýmittemiz.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz