Internette aqtaryp otyryp, «Jasyn» (molniyenosnyi) degen at alghan Bayazit pen Ámir Temirding arasynda bolghan shayqasty beyneleytin suretke kezdeysoq kózim týsip qaldy. Osy ekeuining qylysh týiistirip qalghanyna qatty ókinemin.

Búl – sol zamandaghy týrikterding jibergen eng ýlken geosayasy qateligi boldy! Aqsaq Temir ýsh ret ózining jasy ýlkendigin algha tartyp, sol kezdegi dәstýr boyynsha Bayazitke baghyn maghan (inim bol dep) degen eken. Onyng ar jaghynda Europany birigip jaulayyq (jihad jasayyq) degen úsynys jatqan siyaqty. Óitkeni Ámir Temir dәl osylay Toqtamysqa da kómektesken. Ol da búra tartyp ketti. Europany tize býktirip, kresshilerding talay soghysta tas-talqanyn shygharghan Bayazit oghan tәkapparlanyp, kónbey qoyady.

Bir derekke qaraghanda, Bayazit osy qarqynmen kete berse degen oimen Gabsburgting ózi bastaghan elu mynday adam islam dinin qabyldaugha dayyn túrypty. Biraq olardyng osy oiyna Bayazit pen Temirding arasyndaghy soghys kedergi keltirgen. Eger Gabsburgter sol kezde músylman bolsa, qazir Europanyng әr qalasynda azan shaqyryp jatar ma edi, kim bilsin?!

Osy shayqastan keyin qatty quanghan papa Rimde ýsh kýn boyy shirkeuding qonyrauyn qaqtyrghan desedi. Ámir Temirdi aitaqtaghan europalyq korolider me dep qalamyn keyde. Óitkeni osy shayqas bitisimen, 1203 jyly әmirding ordasyna ispan korolining elshiligi kelip, týrikterden qútqarghany ýshin oghan alghys aitqan.

Týrik әlemindegi tura osynday tragediyagha qypshaq Baybarys pen nayman Ketbúgha basqarghan «monghol» әskerlerining arasyndaghy bauyrlastardyng qandy qyrghynyn da jatqyzugha bolady. Keyin osy Aqsaq Temirding úrpaghy Babyr súltan bar әskerin alyp, Ýndistandy jaulap alugha attanyp ketti de, orystyng (Temir ózin Túrannyng әmirimin dep ataghan) Túrangha joryghy bastaldy.

Meninshe, myqty qolbasshy bolghanymen, ekeui myqty sayasatker bolmaghan. Áytpese birdene qylyp tatulasugha bolatyn edi ghoy dep qoyamyn. J

Kenjebek Onalbekúly

Facebook-tegi paraqshasynan