A.Núrlanova. Shәkәrim poeziyasy – óleng sózding órnegi
Últtyq mәdeny qazynamyz ben ruhany ómirimizge qayta oralghan úly túlghalardyng ómir joldary, tarihi, әdeby enbekteri keyingi jyldar ishinde jýieli týrde zerttelip, keng arnagha úlasty. Osy rette Shәkәrimning de ómiri men enbekterining ýlken dabyl qaqtyruy - әri tabighy qúbylys, әri múqtajdyqtan tughan qajettilik.
Shәkәrimning ómiri men shygharmashylyghy - óte kýrdeli qúbylys. Aqyn enbekteri, sonyng ishinde dastandary - ómir men qoghamnyng qyr - syryn sala - sala etip mazmúndyq bayandauda da, sol mazmúngha filosofiyalyq mәn berude de, mazmún men oy birligin kórkemdik túrghyda órnekteude de kóp jýieli, tereng maghynaly tuyndylar.
Aqyn poemalaryndaghy әr týrli kórinisterdi: zaman sureti, keleshek barlauy, synshyldyq, romantikalyq saryndar, filosofiyalyq tolgham, lirikalyq jәne epikalyq órleu, kórkemdik erekshelikterding týrli - týrli joldary, týr damytu men kórkemdikting birligi, ýlgi - ónegelik núsqalar, salttyq dәstýr men jana sananyng baylanysy, taghy basqalar әrqaysysy arnayy sóz etuge, týbegeyli zertteuge túratyn mәseleler.
Últtyq mәdeny qazynamyz ben ruhany ómirimizge qayta oralghan úly túlghalardyng ómir joldary, tarihi, әdeby enbekteri keyingi jyldar ishinde jýieli týrde zerttelip, keng arnagha úlasty. Osy rette Shәkәrimning de ómiri men enbekterining ýlken dabyl qaqtyruy - әri tabighy qúbylys, әri múqtajdyqtan tughan qajettilik.
Shәkәrimning ómiri men shygharmashylyghy - óte kýrdeli qúbylys. Aqyn enbekteri, sonyng ishinde dastandary - ómir men qoghamnyng qyr - syryn sala - sala etip mazmúndyq bayandauda da, sol mazmúngha filosofiyalyq mәn berude de, mazmún men oy birligin kórkemdik túrghyda órnekteude de kóp jýieli, tereng maghynaly tuyndylar.
Aqyn poemalaryndaghy әr týrli kórinisterdi: zaman sureti, keleshek barlauy, synshyldyq, romantikalyq saryndar, filosofiyalyq tolgham, lirikalyq jәne epikalyq órleu, kórkemdik erekshelikterding týrli - týrli joldary, týr damytu men kórkemdikting birligi, ýlgi - ónegelik núsqalar, salttyq dәstýr men jana sananyng baylanysy, taghy basqalar әrqaysysy arnayy sóz etuge, týbegeyli zertteuge túratyn mәseleler.
Shәkәrim aqynnyng tili qúnarly, siqyrly, suretti sózderge bay. "Qalamym, qaryndashym - jan joldasym" dep ózi aitqanday, ajarlau, qúbyltu, aishyqtau siyaqty beyneleu tәsilderi onyng oy sauytynan siya bolyp qúiylyp otyratyn siyaqty. Oqyrman týsinigin aiqyndau ýstine terendetip, estetikalyq әserin kýsheyte týsetin beyneleu qúraldary Shәkәrim poeziyasyna erekshe serpin berip, shirata, shynday, oily keudeden shyqqan otty jyr adyrnadan azynap úshqan jebedey, kózdegen maqsatyna jetip, dittegen jerine dәl tiyedi. Aqynnyng jalyndy sózi tyndaushynyng jýregin jazbay tabady da, onyng janyn oyatyp, tolghandyrady.
Shәkәrim - sózdi orayymen qoldanugha airyqsha kónil bólgen aqyn. Qarapayym sózdi tosyn qyrynan qoldanu, beyneli týrde júmsau, oghan astar bere sóileu - aqyndyq sheberligining salmaqty qyry. Mәselen, «Qalqaman - Mamyr» poemasyndaghy Mamyrdyng ajal aldynda túrghan kezinde onyng auzyna "Eki qan auyr bolar bir ózine" degen sóz salsa, Kebekti sipattaghanda "Jasy bala bolsa da jany otty" degen bir qaraghanda qarapayym tirkesterdi qoldanady. Al osyndaghy "eki qan", "otty jan" tirkesteri beyneli obrazdylyghan qosa janashyldyq mәnge ie bolyp túr.
Aqyn óz poemalarynda keyipkerlerining portretin jasaugha den qoya bermegenin aittyq. Shynynda Shәkәrim qaharmandary elden erek súlu ne júrttan asqan batyr retinde surettelmeydi. Naqty portretter de kezdespeydi. Áytse de oqyrmannyng kóz aldyna olardyng keskin - kelbeti aiqyn kórinerliktey bolary anyq. Ol zandy da. Aqyn qaharmandarynyng býkil portretin, ishki jan dýniyesining syrlaryn naqty, naqty tirkester arqyly mýsindes jetkizedi. Az sózben kóp oy úqtyru, neni bolsa týiip aitu - Shәkәrimge tәn qasiyet. Ol ýshin bir - eki beyneli sóz nemese sәtti epiytetter qaharmannyng ishki syrtqy portretin somdaugha jetip jatyr.
Atap aitqanda, Mamyr - "әri súlu, әri esti, erkekshora", Enlik - "biyik qabaq súrlau qyz", Barly - «qortyqtau, alasa, nasharlau bala», Hanym - «tantyq qyz», Toqtamys - "tu tikken Tobyqtynyng qos basshysy", Kókenay - "ózi batyr, minezi qatty kisi", Kebek - "kózi ótkir, qara tory, orta boyly, tapaldau, keng iyqty, jaugha batyl, jaqyngha әdepti jigit". Kebekti әr oqighagha baylanysty әr týrli epiytettermen beredi: "ang qughan anghal batyr", "seri Kebek", "er Kebek", "batyr Kebek".
Búlardan basqa da epiytetterding tolyp jatqan tizbekterin keltiruge bolady: "múnly qonyr dauys", "boz qyrau búrqyraghan attyng teri", "kóringenge kóz sýzgen kórseqyzar, әdepsiz qyz", "es bilmeytin eski", "ker ketken keseldi", "az kýndik aram jýres", "ystyq jas", "kýreng at"sýigen jar, sýiengen jan", boz jorgha at", "núr jýzi", "núr jýrek", "uly dene".
Shәkәrim ólenderin әdemi teneu, úshqyr qanatty sózdermen ajarlap beruge sheber:
Qayran jastar qapyda qolgha týsti,
Eltigen bóridey bop jegen ugha...
Babannyng núr jýregi boldy múzday,
Jazasyz jasqa eshkimning jany qyzbay...
Kóp Nayman ekeuine túr antalap,
Beyne bir soyatúghyn malgha balap...
Yndyn qoyyp tyndasang sarnaghanyn,
Saqtanbasang alghanday aqyldy úrlap... [1].
Aqyn dastandarynda ekiúday qúbylys, týsinikterdi úshtastyra, shendesteri beretin joldar da kezdesedi. Osy sózderimizdi dәleldeu ýshin taghy da poemalargha ýnileyik:
Aqyldyng keyi is jauy, key is dosy,
Búl eki isten bolmaydy ómir bosy...
Meni de kedey emes, baygha bergen,
Kýieuim ótken jazda úryn kelgen...
Qyzardy, bir aghardy baydyng qyzy,
Betke shyqpay túra ma jýrek izi?
Ishi ystyq, syrtqy dene suyq tartyp,
Salqyn termen móldirep núrly jýzi...
Aldyna keshu súrap kelip túrmin,
Kózge tiri bolsa da, ólip túrmyn...
Al poemalardan alynghan tómendegi joldar útymdy parallelizmge mysal bola alady:
Qaza kelse, maldydan mal taymay ma,
Ajal jetse, batyrdan jan taymay ma?
Azar bolsa kýieuing jastau shyghar,
Jarly bayyp, jas ósip, qartaymay ma?
Jas týzelip, týrlenip, er jetpey me?
Boyyndaghy balalyq bir ketpey me?
Asyqqandyq emes pe myna sózin,
Jaqsy әiel jaman erdi týzetpey me ?
Dastandarda qúbyltudyng bir týri metaforalar da kezdesedi. Bir ghana mysal: "jyly jýrek ózine jar tapqanday, tynshymady, tulady, jýz qúbyldy".
Sonday - aq "Enlik-Kebektegi" myna bir beyneli júmbaqtyng astarynda qanshalyqty kórkem obraz jatqanyn angharu qiyn emes:
Qabekeng sóz aitpaydy júmbaqtamay:
- Ei, Kóbey, súnqar qalay, tauyq qalay?
Toqtamys jolaushylap ketip edi,
Sol kelgenshe ótpey me uaqyt talay?
Kóbey múny úqty da qaytyp ketti,
Tobyqty kenes qylghan topqa jatti.
Qabekeng eki-aq auyz júmbaq aitty,
Ol sózining maghynasy mynau depti:
"Enlikti alyp qashqan - Kebek batyr,
Ony aitpay-aq bizding by bilip jatyr.
"Tauyq" dep qyzdy aitady, "Súnqar"-Kebek,
Toqtamysqa qaratyp qoy deydi aqyr.
Múnday mysaldar Shәkәrim aqyn poemalarynyng ón boyynan úshyrasyp jatady.
Aqyn poeziyasyndaghy figuragha keletin bolsaq, aqyn sóz tirkesterdi daghdyly sintaksistik qalyptan góri ózgeshe oralymmen, airyqsha aishyqpen qúrady. Sóitip, sózderge erekshe lep, ekpin, tynys berip, janasha jan bitiredi.
Shәkәrim ólenning әserin kýsheytetin basqa da tәsildermen birge, onyng qaytalay týrin de oryndy qoldanady. Ol sózin arnap otyrghan oqyrmannyng nazaryn audaryp, yqylasyn bauryp alghysy kelgen tústarda sózdi mәrtebe qaytalap, әri tartymdy, әri oqyghanda birden este qalatynday etip jenil úiqastargha qúrady.
Sol soghys - han Abylay kelgen qyzy,
Qalmaqtyng sybaghasyn bergen kezi...
"Shyraghym, bal ashtym dep mal almaymyn,
Ol ýshin saghan aqyl sal almaymyn.
Jaman aitsam, jabyghyp qala kórme,
Jynnyng sózin jasyryp qala almaymyn...
Kebek múny esitip kóp oilady,
Asyqpay biraz ghana ep oilady.
Týni boyy qyz meni synapty ghoy,
Men de múny synayyn dep oilady"...
Babang aitty: "Óltirer júmys emes,
Taspen atyp óltirmek búl is emes.
Bireuding nekelisin búzbaghan son,
Qanyna ortaq bolu mýmkin emes".
Poemalar tilindegi taghy bir erekshelik - Shәkәrimning әzirge deyin barlyq qazaqtyng ortaq qazynasyna qosylyp ýlgermegen jana sóz tirkesterin jasaghan aqyn ekendigi. Mәselen, qarastyrylghan poemalarda jay ermek ýshin emes, úiqasqa ýilestilikti saqtau, tarmaqtyng ólsheminen auytqymau maqsatynda óndelgen, ózgertilgen qoldanystar bar. Miym, aqylym jetpey túr dep ekining biri aita beretin úghymdy aqylym shaq ("Sol arasyn biluge aqylym shaq") týrinde, keshirim ótinu, súrau degendi - keshu súrau ("Aldyna keshu súray kelip túrmyn") dep, balasy joq, balagha múqtaj degendi - baladan kem ("Maly kóp, biraq erkek baladan kem") dep janghyrtqan.
Shyn kónilden únatu, qaltqysyz sýn degen frazeologizmderdi - yndynymen únatu ("Yndynynmen únatsan, ber qolyndy") dep, jara baylauysh, jara tanghysh degendi - tanu etu ("Auzyna jarasynyng tanu etti"), oqqa úshty degendi - sadaqqa úshty ("Babannyng bes balasy sadaqqa úshty") degen tirkes týrinde bergen.
Adamnyn, ne januarlardyng tútas denesi degen úghymdy úly dene ("Áyteuir úly dene aman qaldy") degen tirkes arqyly beynelegen. Keltirilgen qoldanystardan maghynagha kelgen kinәrat joq, onyng esesine estilu әueninde janalyq, ózgeshelik bar.
Shәkәrim - halyq tarihynan, etnikalyq, etnografiyalyq derekterden mol habary bar aqyn. Sol sebepti oonyng poemalaryndaghy halyqtyq sahnalar әri nanymdy, әri kórkem kesteli. Ol әsirese halyq tilining nәrli boyaularyn, maqal - mәtelderdi barynsha útymdy әri molynan paydalanyp otyrady.
Aqynnyng qay dastanyn qarastyrsaq ta, olarda halyq oiynyng mәiegi bolyp tabylatyn maqal - mәtelder men qanatty sózderding moldyghy kózge týsedi.
"Saqtyqta qorlyq jýrmes" degen bar ghoy,
Saqtanbasang artqygha sóz bolsarsyn"...
"Pәleden mashayyq ta qashqan" joq pa,
Qaytyp razy bolayyn bergen ugha?"...
"IYesimen as tәtti" dep Enlikti
Shaqyryp ap ekeui otyrdy jep.
Matay da soqtyqqan joq tipti negen
Maqal bar "el qúlaghy elu" degen...
"Ólerde ýsh tilek bar deushi edi" ghoy,
Qúday ýshin, bersender, men súrayyn...
Bolsyn da Mәmbeteyding bir aitqany,
"Erkek toqty qúrbandyq" degen kәne.
Mine, osynday tolyp jatqan maqal - mәtelder aqyn jyrynyng kestesin әrlendirip túrghany anyq.
Aqyn poemalarynda ómirden ekshelip alynghan, terendik tolghamdar men filosofiyalyq týidek - týidek oilar bar.
Olar birde keyipker sózimen kelse, keyde aitar oqighagha kirispe oy retinde beriledi.
"Enlik - Kebek" poemasy mynaday joldarmen bastalady:
Ótken adam bolady kózden tasa,
Óldi - óshti, ony eshkim oilamasa.
Ol ketse de belgisi joghalmaydy,
Kerektisin eskerip, úmtylmasa.
Aqyl degen denege eguli dәn,
Sugharylsa kiredi oghan da jan.
Aqyldyng ósip - ónip zoraymaghy -
Kórgen, bilgen nәrseden ghibrat alghan.
Esitip, bilip, ióz kórip oigha salmaq,
Ótken isten adamzat bir ýlgi almaq.
Qyzyqpaq, ne jek kórmek, jiyirkenbek,
Bastan keshken әr isten belgi qalmaq.
Aqyldyng key is jauy, key is dosy,
Búl eki isten bolmaydy ómir bosy.
Dosyndy jau, dúshpandy dos kórsetip,
Kózdi baylap nәpsining qylghany osy.
Endi birde qorytyndy oilar keyipker is-әreketin suretteumen astastyrylyp beriledi:
Ne kýshti, oilasanyz, taghdyr kýshti,
Kim toqtatar әzelde bolmaq isti.
"Ólsem birge ólmekshi sertim bar", - dep,
Mingestirip alugha attan týsti.
Aqyn Qalqaman men Mamyr dialogy arqyly ózining gumanistik saryngha toly tolghamdaryn jetkizedi:
- Ei, Qalqaman, tegi joq, qúday jalghyz,
Múqtaj emes joldasqa tipti armansyz.
Adamzatqa kómeksiz, mahabbatsyz
Ómir qyzyq degendi esten qalghyz.
Joq bolsa mahabbatty bir sýigenin,
Oylashy, keregi ne dýniyenin?
Sýisin, joldas bolsyn dep jaratty alla,
Búl turaly bilgenim osy menin.
Poemalarynyng bayandau saryny, kórkemdeu jýiesi - býkil bolmys - bitisinen kәnigi sheberge ghana tәn salqyn sabyr, sóz narqy naqty bayyptalghan suretkerlik, ótken tarihty, kóne túrmysty, qazirgi ahualdy tereng tanyghan bilgirlik kórinedi. Oqighagha bay, dramagha toly, jandy túlghalary naqty daralanghan, qalamgerlik múrat aiqyn tanbalanghan poemalardyng kólemi tanqalarlyqtay shaghyn. Biraq osy shaghyn kólemge romandyq material syighan.
Kezinde úly Abay shygharmashylyghy jayynda sóz qozghay kelip belgili ghalym A. Núrqatov: "Abay poemalary negizinen bayandau stiylinde jazylghan. Olarda epikalyq saryn basym. Avtorlyq tebirenister, lirikalyq sheginister, keyipkerlerding ishki monologtary Abay poemalarynda joqqa tәn", - degen bolatyn" [2].
Shәkәrim poemalarynyng jazylu stiylinde de úly ústazyna úqsastyq bar. Onyng dastandary da negizinen bayandau ýlgisinde jazylghan. Ol zandy da. Óitkeni, búl dәuirde kórkem de beyneli suret jasaytyn qazirgi úghymdaghy poemalar dәstýri әli de tolyq qalyptasa qoymaghan bolatyn.
"Abaydy qazaqtyng jana ýlgidegi poema janryn ómirge әkelgen aqyn dey túrsaq ta, - deydi zertteushi B. Ábdighaziyev, - búl kezde negizinen búrynnan kele jatqan dastan dәstýri ýstem túrghandy. Abaydyng realistik poemalary da, Shәkәrimning odan keyingi dastandary da osy dәstýrde tudy" [3].
Bir aiyrmasy - Shәkәrim dastandarynda avtorlyq týiinge keyipkerlerding dialogtary men monologtaryna airyqsha manyz berilgen. Búl ústaz dәstýrin ilgeri damytudaghy shәkirt aqynnyng jemisti izdenisi deu kerek.
Shәkәrim shygharmalary ghasyrlar boyy saralanyp, qalyptasqan halyq poeziyasynyng kórkem tili men qanatty sózderin, shyghys aqyndarynyng súlu da syrshyldyq sipattaularyn, batys pen orystyng romantik aqyndarynyng sәbiydey sezimtaldyghyn, al úly ústazdyng Abaydyng sheberlik dәstýrin ýlgi tútyp, qazaq poeziyasynda ózinshe janadan qaytalanbas órnek saldy. Onyng poeziyasynyng maghynasy teren, iydeyasy joghary, syrty súlu júp - júmyr, әseri men әsemdigi birdey minsiz úlasyp jatyr. Mazmún men oy kómkerilgen, beynelengen túrding birligin tanytatyn qarymdy suretkerlik.
ÁDEBIYETTER
1. Qúdayberdiyev Sh. Ólender men poemalary. - Almaty: Jalyn, 1988.
2. Núrqatova A. Abaydyng aqyndyq dәstýri. - Almaty: Ghylym, 1966.
3. Ábdighaziyev B. Asyl arna. - Almaty: Qazaq uniyversiyteti, 1991.
«www.vestnik-kafu.info» sayty