«Tenizshevroyl» zauytyndaghy kýkirt sutegin órteytin alau qondyrghylary. Atyrau oblysy

Atyrau oblysy Jylyoy audanyndaghy Teniz kenshinde bolghan apattan song júmysshy qaytys boldy. «Tenizshevroyl» kompaniyasyndaghylar marqúmnyng apatqa deyin dertke shaldyqqanyn aitady. Ekologtar búghan qorshaghan ortanyng lastanuy sebep degen pikirde.

ELEKTR QUATYNYNG ÝZILUINEN TENIZ ZAUYTY ÝSh RET JÚMYSYN TOQTATTY

«Tenizshevroyl» zauytyndaghy kýkirt sutegin órteytin alau qondyrghylary. Atyrau oblysy

Atyrau oblysy Jylyoy audanyndaghy Teniz kenshinde bolghan apattan song júmysshy qaytys boldy. «Tenizshevroyl» kompaniyasyndaghylar marqúmnyng apatqa deyin dertke shaldyqqanyn aitady. Ekologtar búghan qorshaghan ortanyng lastanuy sebep degen pikirde.

ELEKTR QUATYNYNG ÝZILUINEN TENIZ ZAUYTY ÝSh RET JÚMYSYN TOQTATTY

Azattyq tilshisine kuәgerlerding bayandauynsha, mausymnyng 6-sy kýni tanertengi 9 saghat 40 minut shamasynda Teniz zauytyndaghy nysandar apatty jaghdayda elektr quatynan ajyrap qalghan. Sonyng saldarynan 5-shi tarmaq pen keshendi-tehnologiyalyq jelidegi gazóndeushi jekelegen qondyrghylardyn, sonday-aq, shiyki gaz aidaushy nysandardyng júmysy toqtaghan.
Mamandardyng aituynsha, elektr quatynan ajyraghan múnday jaghdayda avtomatty týrde zauyttyng alauyna aghylatyn kýkirtti sutek tolyq janyp ýlgermeytindikten atmosferagha taraydy.
Kuәgerlerding aituynsha, qauipsizdik maqsatynda býkil zauyt boyynsha dabyl qaghylyp, zauyttyng aumaghynda bolghan júmysshylar qúramy jedel әketilgen. Qazaqstannyng múnay ónerkәsibi salasyndaghy jetekshi kәsiporynnyng júmysy, elektr quatynyng problemasynan, ótken demalys kýnderi ýsh mәrte toqtatyldy deydi kuәgerler.
«Tenizshevroyl» (TShO) kompaniyasynyng baspasóz qyzmeti keshendi-tehnologiyalyq jelidegi toq aqauynan júmys toqtap qalghan kezde júmysshylar men qondyrghylargha qatysty osynday jaghdaydaghy erejege say sharalar atqarylghanyn, kóp úzamay júmys yrghaghy qayta qalpyna keltirilip, toq týiisuining sebepteri anyqtap-zerttelip jatqandyghyn habarlady.
Áytkenmen, jergilikti ekologtar basqasha pikir aitady. Olar kәsiporyndy әkimshilik jauapqa tartpaq niyette. Mausymnyng 6-sy men 7-si kýnderi zauyt júmysynyng 3 ret toqtauyna elektr quatynyng ýzilui sebep bolghan dedi Jayyq-Kaspiy ekologiya departamentining inspeksiyasyndaghylar Azattyq tilshisine.
Mysaly, mausymnyng 6-synda 9 saghat 41 minutta toq kerneuining kemuinen Ekinshi Buyn Zauytyndaghy jәne keshendi-tehnologiyalyq jelidegi KTL 1, KTL 2, KTL 3 kompressorlar toqtaghan. Jeksenbi kýni 15 saghat 34 minutta RP-3.1 podstansiyasyndaghy kerneuding tómendeuinen KTL 2 jәne KTL 3 kompressorlaryndaghy qondyrghylar túryp qalghan. Sol kýni keshke, 22 saghat 24 minutta RP-3.2 podstansiyasynyng ajyrap qaluy saldarynan basqaru puliti júmys istemey qalghandyqtan, osynday jjaghdaygha arnalghan baghdarlamagha sәikes, besinshi tarmaqtaghy U-200, 300, 700 qondyrghylaryndaghy klapandar ashylyp, sodan keyin shiyki jәne qyshqyl gaz Teniz gazóndeushi zauytynyng alauyna janghan.
Barlyq jaghdayda da tehnologiyalyq prosester qalpyna keltirilgen. Zardap shekkenderding joq ekendigi habarlanyp otyr.
Jayyq-Kaspiy ekologiya departamenti inspeksiyasynyng bastyghy Qúralay Shankiyeva barlyq ýsh jaghdayda da TShO kompaniyasy tehnologiyalyq prosesting qay uaqyttan bastap toqtatylatyny turaly habarlaghanymen, onyng qaytadan iske qosylghandyghy turaly habardar etpegen.
– Ádette olar iske qosatyn uaqytty ýnemi kórsetip otyratyn, al búl joly, nelikten ekeni belgisiz, olay jasamady. Qazir biz hattama toltyrugha jәne sodan keyin TShO kәsipornyn әkimshilik jauapqa tartugha qajetti qosymsha aqparattar súrap resmy saual joldamaqpyz, – dedi osy jaghdaygha qatysty jurnalisterge týsinikteme bergen Qúralay Shankiyeva.
«Tenizshevroyl» (TShO) kompaniyasynyng ýkimetpen jәne qoghammen baylanys jónindegi bólimindegiler dәl uaqyty men kýnin aitpastan, tek senbi kýni bir oqigha bolghan degen qysqa jauappen shekteldi. Jәne auagha gaz taraghan joq dep mәlimdep otyr.

«TENIZDE QARAPAYYM JÚMYShYLAR KÓZ JÚMUDA»

Áytkenmen, kuәgerlerding aitunysha, mausymnyng 6-sy kýngi Tenizdegi bolghan apattan song «Tenizshevroyl» kompaniyasynyng bir júmysshysy ózin jaysyz sezingen. Ol turaly Azattyq tilshisine әngimelegen «Tenizshevroylda» júmys isteytin taghy bir adam, әlgi júmysshy ashanadaghy keshki auqat kezinde kenetten auyryp, kelesi kýni qaytys bolghanyn aityp berdi.
– Ol esinen tanyp qaldy, sodan keyin ony Qúlsarydaghy [Teniz kenishi ornalasqan Atyrau oblysy Jylyoy audanynyng ortalyghy] audandyq auruhanagha alyp ketti, – dedi óz aty-jónin ataghysy kelmegen oqigha kuәgeri.

«Tenizshevroyl» kompaniyasynyng baspasóz qyzmetinde ózderine qarasty «ngRSS» merdigerlik kompaniyasynda 52 jastaghy bir júmysshynyng qaytys bolghanyn rastady, biraq onyng aty-jónin aitpady. «Tenizshevroyl» kompaniyasynyng ýkimetpen jәne qoghammen baylanys jónindegi bólimining ýilestirushisi Svetlana Qayyrghaliyeva jurnalisterge bergen týsiniktemesinde, zauyttyng júmysy toqtaghan kýni auagha gazdyng taraghany jәne júmysshynyng qaytys boluy – búl eki oqigha bir-birimen mýldem baylanysty emes dedi.
– Zauyt mausymnyng 6-sy kýni toqtady, al júmysshy odan bir kýn búryn, mausymnyng 5-inde týski as kezinde ózin jaysyz sezingen. Qan qysymy kóterilip ketken ony audandyq auruhanagha jetkizgen. Sonda mausymnyng 7-sinde ol adam qaytys bolghan, – dedi Svetlana Qayyrghaliyeva.
Biraq, júmysshynyng qaytys bolghan uaqytyna qatysty Azattyq radiosy tilshisining qolyndaghy aqparat «Tenizshevroyl» kompaniyasynyng resmy habarynan ózgeshe bolyp otyr.
Jylyoy audandyq ortalyq auruhanasy bas dәrigerining orynbasary Klara Taghambaevanyng Azattyq tilshisine kórsetken nauqastyng derti jónindegi dәrigerlik qaghazda, júmysshynyng auruhanagha apat bolghan kýni es-týssiz jetkizilgeni jazylghan.
–Qan qysymynyng kýrt kóterilui saldarynan insulitqa shaldyqqan nauqas bizge mausymnyng 6-sy kýni 23 saghat 40 minutta týsti. Kelesi kýni 14 saghat 40 minutta ol qaytys boldy. Marqúmnyng denesin patologoanatomiyalyq zertteuden ótkizgen kezde onyng qan qysymynyng kóteriluinen my tamyrlarynyng jarylyp ketkendigi anyqtaldy, – dedi Klara Taghambaeva Azattyq tilshisine.
Dәrigerlerding aituynsha, marqúm bolghan júmysshynyng qan qysymy búrynnan qúbylmaly bolypty.
«Ol ózi túratyn Mahambettegi auruhanada dәrigerlik esepte túrghan», – deydi auruhanadaghylar.
Sonymen birge, dәrigerler marqúmnyng ajalyna zauyt toqtaghan kezde auagha taraghan uly zattardyng qatysy bolmauy da mýmkin degen boljam aitady.
Degenmen de, Teniz kenishin iygerip jatqan «Tenizshevroyl» kompaniyasy men onyng merdigerlik úiymdarynda júmys isteytinderding kenetten qaytys bolghany jayynda suyt habardy júrtshylyqtyng estip kele jatqanyna birneshe jyldyng jýzi boldy. Adamdar әdette júmysta, kóbinese úiqyda jatqanda nemese vahtalyq júmystan oralghan song ýiinde qaytys bolyp jatady. Atyrauda onday oqighalardy «vahtashynyng ajaly» dep te ataydy.
Múnday derekterdi júrtqa jaydy jón kórmeytin «Tenizshevroyl» kompaniyasynyng әkimshiligi olardy qoghamnan jasyryp qalugha tyrsady. Ekologtar әlgindey oqighalardy aimaqtaghy tym mýshkil ekologiyalyq jaghdaymen jәne «Tenizshevroyl» zauyttarynan auyq-auyq auagha bólinetin kýkirt sutekting saldarymen tikeley baylanystyrady.

Azamat MAYTANOV 10 mausym 2009 jyl
«Azattyq» radiosy