Súraqty dәl búlay qoy - jataqtyng bir bólmesin jaldap túryp jatqan jarym kónil talay qazaq balasynyng qityghyna tiyetinin jaqsy bilemiz. «Jaman «hrushevkanyn» ózine qolymyz jetpey jýrse, búl qay sasqany?», - der. Jón, jón. Búl mәseleni, «hrushevkany» aityp otyrmyz, Ýkimet te moyyndap otyr. Premier-ministr Kәrim Mәsimov: «Jalpy, bizde qalyptasqan túrghyn ýy problemasy sonau Kenes zamanyndaghy 60-70-jyldardan «hrushevka» degen atpen belgili. Búl ýiler shamamen 20-25 jylgha josparlanghan. Al odan song halyq zәulim, әdemi etip salynghan ýilerde túrady degen jospar boldy. Biraq zaman óz talaptaryn basqasha qoida. Nәtiyjesinde, bizding býgingi túrghyn ýy qorymyz negizinen, sol uaqytta salynghan ýilerden túrady» dedi.

Súraqty dәl búlay qoy - jataqtyng bir bólmesin jaldap túryp jatqan jarym kónil talay qazaq balasynyng qityghyna tiyetinin jaqsy bilemiz. «Jaman «hrushevkanyn» ózine qolymyz jetpey jýrse, búl qay sasqany?», - der. Jón, jón. Búl mәseleni, «hrushevkany» aityp otyrmyz, Ýkimet te moyyndap otyr. Premier-ministr Kәrim Mәsimov: «Jalpy, bizde qalyptasqan túrghyn ýy problemasy sonau Kenes zamanyndaghy 60-70-jyldardan «hrushevka» degen atpen belgili. Búl ýiler shamamen 20-25 jylgha josparlanghan. Al odan song halyq zәulim, әdemi etip salynghan ýilerde túrady degen jospar boldy. Biraq zaman óz talaptaryn basqasha qoida. Nәtiyjesinde, bizding býgingi túrghyn ýy qorymyz negizinen, sol uaqytta salynghan ýilerden túrady» dedi.

«Hrushevka» degenimiz - panelidi neme­se kirpishten salynghan ýsh, tórt, bes qabatty, tóbesining biyiktigi eki jarym metr, as ýii alty sharshy metrdi qúray­tyn, liftisi joq, әjethanasy men van­nasy birge, tyshqannyng inindey quys bólmeli tar ýiler. KSRO-nyng basshysy Nikita Hrushevting biyligi túsynda payda bolghandyqtan, sol «qasqa bastyn» atyn alghan. Al bastauyna kelsek, ekinshi dý­niyejýzilik soghystan song Fransiyada halyqqa baspana jetispegendikten, el basshysy general Sharli de Goll paneli­den tez jәne arzan qúrastyrylatyn dәl osyn­day ýiler saludy oilastyrypty da, ol iydeya Stalinning tiri kezinde KSRO-gha importtalghan delinedi. Ary qaray Hru­shev ilip әketken. KSRO Jogharghy Kenesi 1955 jyly qauly shygharyp, sonyng ne­gizinde 1959 jyldan bastap jappay saly­­na bastaghan. Túrghyn ýy alany әr adamgha 9 sharshy metrden keletin norma bekitilgen. Memleket tegin bergen osynday bir tiptes ýilerding arqasynda kenesting qarapayym qara orman halqy baspana mәselesin sheship, ósip-óndi. Búl ýilerding bәri 25 jylgha eseptelinip, uaqyt­sha salynghan. 25 jyldan song kom­munizm ornap, kenes halqy baraqtan jaryqqa shyghady dep oilaghan ghoy. Jana jyl kelgen sayyn kógildir ekrannan týspeytin «Taghdyr tәlkegi nemese jenil buynyzben» atty filim bar emes pe, osy kinodaghy qú­ry­lysyn aitpaghanda, tipti esigining qúlpy men kiltine deyin birkelki kenestik sýrensiz ýiler oryndy shenelgen.
«Hrushevkalar» salu kýlli Kenes odaghy boyynsha 1985 jylgha deyin jalghasyp kelse, Leningradta (qazirgi Sankt-Peterbor) 1970 jyldary toq­tatylypty. Kóne shahardyng patsha za­manynan qalghan, odan keyin Stalin za­manynda jalghasqan qaytalanbas sәulet ónerine kólenke týsiretindigin erte es­kergen. Qazir osy «hrushevkalardyn» kóbisi qartayyp», túrghyndargha qauip tóndire bastaghan. Degenmen ary ketse elu jylgha shydaydy dep josparlanghan búl ýilerding «jany siri eken», kәsiby mamandar dәl uaqytynda kýrdeli jón­deuden ótkizip otyrsa, búl ýilerding jasy 150 jylgha deyin jetetinin aitady. Bizdegi songhy kezde memlekettik bagh­dar­lama boyynsha salynghan túrghyn ýiler­ding kóbisining qysta jylu ústamaytyn, shatyrynan su aghatyn sapasyz ekendigi anyqtalyp otyr emes pe? Soghan qara­ghanda osy «hrushevkalaryn» әli de my­ghym siyaqty.
Álemning damyghan elderinde býginde jalpy kólemi 100 sharshy metrden kem pәter eshqashan salynbaydy eken. Al bizde she? Bizde qazir bir túrghyngha orta eseppen alghanda 17,0 sharshy metrden keledi eken.
Al «hrushevkalardyn» bir bólmelisi - 30-43 sharshy metrden aspaydy.
Eki bólmelisi - 41-46 sharshy m.
Ýsh bólmelisi - 54-62 sharshy m.
Tórt bólmelisi - 62-72 sharshy m.
Elimizding bas qalasy Almaty da «hru­shevkadan» kende emes. Tútas shaghyn audandar samsap túr. Ásirese, bas qala­nyng kórnekti alandarynyng biri bolyp esepteletin Abay danghylynyng boyynda birden kózge týsedi. Kenestik zamannyng estetikasyn eske salatyn túmshalanghan balkondary bar sýrensiz ýilerge erteng Aq Aziadagha jinalghan jatjúrt­tyq­tar­dyng nazary týspes deymisiz? Keybirining ýstinen penhaus pen mansard salynyp, jóndegen bolyp jatyrmyz. Onday kóterme ýy saludyng ózi zansyz delinedi. Týgelimen kýrep tastau mýmkin emes. Ony ekonomikamyz kótermeydi. Odan da jamap-jasqap, kýrdeli jóndeuden ótkizuding dúrystyghyn ómirding ózi kór­setip otyr. Mәselen, kәri qúrlyq Euro­pada erterekte salynghan túrghyn ýiler­ding ornyna jana nysan salmay-aq, ir­getasyn, kireberisterin, dәlizderin, shatyrlaryn, qabyrghalaryn jyludy shygharmaytyn, suyqty ótkizbeytin qaptamalarmen qymtau keninen etek alghangha úqsaydy. Yaghny eski ýiler jana zamannyng materialdarymen jóndelip, sәndi bolyp shygha kelgen. Osy kәri qúr­lyqtyng túrghyn ýy tәjiriybesi Almatyda da qolgha alynsa, iygi bolmas pa? Onyng ýstine, bas qalanyng seysmikalyq qauip­tiligi de bar. Mamandar Almaty qala­synda 1970 jyldan keyingi salynghan qúrylys nysandary toghyz baldyq jer silkinisi talabyna say túrghyzylghanyn aitady. Al oghan deyingi salynghan kóp qabatty ýiler múnday talapqa say kel­meydi eken. Óitkeni 1970 jylgha deyin Almaty qalasynyng tehnogendik jagh­dayy dúrys zerttelmegen kórinedi. Olay bolsa, qalanyng deni 1970 jylgha deyin túrghyzylghan mekemeler men túrghyn ýilerden túratynyn eskersek, olardy tez arada búzyp, qayta salu nemese kýrdeli jóndeuden ótkizu kerek ekeni belgili. Búl orayda Alatau baurayynda alty qabattan biyik ýy salmau turaly núsqaudy da eskergen jón bolar...
Al múnaraly Mәskeude «hrushevkagha» arnalghan muzey ashylghaly jatyr. Yaghny orys astanasyndaghy bir bes qabatty ýidi búzbay, saqtap, keleshek úrpaqqa «bizder osynday ýide túrghanbyz» degendi anghartu ýshin atamúra retinde qaldyrmaq. Búdan búryn jýzdegen «hru­shevkany» kýrep tastaghan Mәskeude endigi tórt-bes qabatty ýy mýldem qal­maghan da shyghar. Mәskeuding eks-meri Lujkovtyng «hrushevkadan» song 70-jyl­dary salynudy bastaghan toghyz qa­batty ýilerge tiyise bastaytyndyghyn mәlimdegeni esimizde.
Jalpy, Reseyde eski jәne apatty jaghdayda túrghan túrghyn ýilerdi kýrdeli jóndeuden ótkizetin arnayy qorlar qúrylghanyn aitu kerek. Mәselen, osynday qor júmysynyng arqasynda Reseyde 11 mln adam túratyn 11 myng ýy kýrdeli jóndeuden ótkizilgen kórinedi.
Qansha jerden «hrushevkany» ja­mandasaq ta, osynday shaghyn ýiler ar­qyly KSRO-daghy túrghyn ýiding prob­lemasy sheshilgeni aidan anyq. Endeshe, qazir de memlekettik túrghyn ýy saya­satynda osy tәsildi paydalanyp, shaghyn otbasylargha arnap arzan ýiler saludyng jón ekendigin ómirding ózi kórsetip otyr.
Qala salu mәdeniyeti boyynsha Euro­panyng tәjiriybesinen tәlim alugha bo­lady. Ol jaqta ýlken qalalardyng qa­synan seriktes qalalar salu sonau ekin­shi dýniyejýzilik soghystan son-aq bastalyp ketken. Londonnyng da, Pa­rijding de ainalasy sonday tolghan sha­ghyn qalalar. Biraq bizdegidey birkelki súr ýiler emes, ózindik arhiytekturalyq mektepten shyqqan. Bizdegi ýlken qala­lar manayyna shoghyrlanghan qazaq auyldary men orys derevnyalarynyng siqyn olarmen salystyrudyng ózi kýlkili. Ol jaqta bizdegidey qala men auyl, selo arasynda alshaqtyq joq. Biz­degidey túrmysqa qolaysyz hrushevtik bes qabattylardan halqy qajyp otyr­ghan joq, urbanizasiyalanudyng ejelgi otbasylyq, aghayyn-tuystyq týrine bayaghyda kóship alghan.
QR Qúrylys jәne túrghyn ýi-kom­munaldyq sharuashylyq isteri agent­tigining tóraghasy Serik Nokinning mә­lim­deuinshe, elimizdegi kóppәterli ýi­ler­­ding jalpy aumaghy 157,2 mln sharshy metrdi qúraydy. Onyng 50,1 mln sharshy metri nemese 32 payyzy jóndeuding jekelegen týrlerin jýrgizudi talap etedi. Al túr­ghyn ýy qorynyng 3,8 mln sharshy metri nemese 2 payyzy túrugha jaramsyz, bú­zylugha tiyisti apatty jaghdaydaghy túrghyn ýiler bolyp tabylady. Bir ghana Qyzyl­jar qalasynda qala sәuletin búzyp túrghan, búdan 60 jyl búryn salynghan 600-ge juyq eki-ýsh qabatty tozyghy jetken ýiler bar eken. Búl ýilerding apatty jaghday tudyryp oty­ruy týsi­nikti. Jappay jekeshelendiru jýrgizile otyryp, túrghyn ýi-kommu­naldyq sha­rua­shylyq reformasy jý­zege asyry­lady, sonyng nәtiyjesinde memlekettik túrghyn ýy qory jeke­shelendirildi. Túr­ghyn ýy qoryn paydalanu men jóndeu jó­nindegi jauapkershilik memleketten jana menshik iyelerine - halyqqa ótti. Nәtiyjesi, mine, osynday.
Respublikadaghy túrghyn ýy qorynyng jay-kýiin jaqsartu maqsatynda ob­lystardyn, Astana jәne Almaty qala­lary әkimderi eski túrghyn ýilerdi kýr­deli jóndeu jәne apatty túrghyn ýilerdi búzu jónindegi ónirlik baghdarlama­lar әzirlegen. Ál-әzir odan jaghday ózgeretin emes.
Túrghyn ýy salasynda bizdegi songhy janalyq, әlemdik tәjiriybege sәikes elimizdegi túrghyn ýy nysandaryna ter­mojanartu jәne jalpy jóndeu jú­mystaryn jýrgizip, әr pәterdegi jylu quatyn tútynudy baqylau ýshin pәter iyelenushilerge qoljetimdi jәne úzaq merzimdi nesie berilmek kórinedi. Ony jýzege asyru ýshin «túrghyn ýi-kom­munaldyq sharuashylyghynyng damu qoryn» qúru úsynyluda. Atalghan qor pәter iyelenushilerine 3,8 payyzdyq mólsherlememen 20 jylgha nesie bermek. Búl qor qúrylsa, túrghyn ýy salasynda biraz nәrse ong baghytqa bet búratyn siyaqty.

«Ayqyn» gazeti