Tarihty - qoghamdyq formasiyalyq damu ýrdisinde alyp qarau - ýlken qatelikterge boy aldyrghan sekildi. Feodalidyq sarqynshaqtar - Elimizge Sovetter kelgen kezinde qaralandy. Eshkim de qarsy túra almady.

Kenestik dәuir etek alghanda, tarihtyng neshe atasy sol kezding kózimen saralanyp, tarih betteri qayta jazyldy. Qogham, tipten óz geroylaryn shyghardy. Qazir, sol batyrlardyng birazy - it qosyp quyluda. Keybiri, tarihtan mýldem óshirilude. Kenestik dәuirge bas úru, býgin - óz halqynnyng bolashaghyn, bostan oidy shengeldeuge alyp baratynday kórinedi. Bәrining jappay "Esek!" dep aiqaylap jatqanynda, "Sen ghana - Pil", dep Aydy aspannan shygharghanynday. Yaghni, jeke daralardyng kópke qarsy túra almauynda.

Býgingi tarihymyz - ótken, ketkenimizding bәrin birdey jappay teristeuden túrmau ýshin ne isteuimizge bolady? Bәri de óz kezeninde, jaqsy bolghangha salugha bolmaydy. Yaghni, býginimiz - keshegi jýrip ótken joldarymyzdyng ashy sabaghynan óris alghan, bizderding Tarih aldyndaghy óteu-aqymyz desek te bolady! Tarih - qatelesedi. Adamdar da. Qazaqtyng beynesinde, Adamzat balasynyng kelip toqtaytyn nýktesi әli búl jer emes dep úghynatyn bolsaq, býgingi bizder de teristelemiz. Osydan shyghatyn týiin - bizderding býgingi Tarihymyz - oinaqy, qúbylmaly Tarih ! Osyny nege týsiner emespiz ? 

Jóni týzu adam retinde, súraq qoigha mәjbýrmin :

Bizge Tarih (men ony eng birinshiden Halyq jady dep úghynam) qanday dәrejede kerek ? Esh óndelmeytin, búzylmaytyn, qaralanbaytyn, teristelmeytindey kerek bolatyn bolsa, ol ýshin biz býgin ne istep jatyrmyz nemese ne istey alamyz? Pildi kórip túryp, Esek dey beremiz be, әlde kórmesem - kózim shyqqyr demey, әr nәrseni óz atauymen aityp ýirenemiz be? 

Jeke dara Adamdardyng baqytyn, somdap, saralap, qoghamdyq ýrdistermen, Memlekettik ústanymdarmen qashan baylanystyryp qaraymyz ? 

"Árbir qazaghym - jalghyzym"-dy, aitugha óte jenil degen kýnning ózinde...

Ábdirayym Mәlikúly

Facebook-tegi paraqshasynan