Sәken Ózbekúly. Rushyldyq hәm qazaq ziyalylary
Múhan Isahan. Qazaqtyng naghyz ziyalysy edi
Qazaq tarihynda qarabasynyng qamynan halqynyng qamyn joghary qoyghan janqiyar azamattar sausaqpen sanarlyq. Sol ardaemgen azamattardyng biri sóz joq Sәken Ózbekúly bolatyn. Eger tiri bolsa belgili ghalym, qogham qayratkeri z.gh.d. professor, Qazaqstan Zang Ghylymdary Akademiyasynyng Preziydenti Sәken Ózbekúly qantardyng 22-de 60 jasqa tolar edi.
Sәken Ózbekúly 1951 jyly Almaty oblysy, Jambyl audanynyng Samsy auylynda dýniyege kelgen. Ol 1969 jyly Ýngirtas auylynda orta mektepti ayaqtaghannan keyin Kenes Armiyasynyng әsker qataryna shaqyryldy. Áskery boryshyn ótep bolghannan keyin 1972-1974 jyldary Sәken Ózbekúly Qazaq SSR-ning IIM-gining organdarynda qyzmet atqardy.
1974-1979 jyldar aralyghynda S.M.Kirov atyndaghy Qazaq Memlekettik Uniyversiytetining zang fakulitetinde oqyp bilim aldy. 1976 jyly ol oqudaghy tamasha jetistikteri ýshin SK VLKSM-nyng KSRO-nyng Joghary jәne Orta bilim beru ministrligining «Óte jaqsy oqyghany ýshin» atty belgisimen marapattaldy.
Múhan Isahan. Qazaqtyng naghyz ziyalysy edi
Qazaq tarihynda qarabasynyng qamynan halqynyng qamyn joghary qoyghan janqiyar azamattar sausaqpen sanarlyq. Sol ardaemgen azamattardyng biri sóz joq Sәken Ózbekúly bolatyn. Eger tiri bolsa belgili ghalym, qogham qayratkeri z.gh.d. professor, Qazaqstan Zang Ghylymdary Akademiyasynyng Preziydenti Sәken Ózbekúly qantardyng 22-de 60 jasqa tolar edi.
Sәken Ózbekúly 1951 jyly Almaty oblysy, Jambyl audanynyng Samsy auylynda dýniyege kelgen. Ol 1969 jyly Ýngirtas auylynda orta mektepti ayaqtaghannan keyin Kenes Armiyasynyng әsker qataryna shaqyryldy. Áskery boryshyn ótep bolghannan keyin 1972-1974 jyldary Sәken Ózbekúly Qazaq SSR-ning IIM-gining organdarynda qyzmet atqardy.
1974-1979 jyldar aralyghynda S.M.Kirov atyndaghy Qazaq Memlekettik Uniyversiytetining zang fakulitetinde oqyp bilim aldy. 1976 jyly ol oqudaghy tamasha jetistikteri ýshin SK VLKSM-nyng KSRO-nyng Joghary jәne Orta bilim beru ministrligining «Óte jaqsy oqyghany ýshin» atty belgisimen marapattaldy.
Akademik S.Z.Zimanovtyng jetekshiligimen oryndalghan «HH ghasyrdyng basyndaghy Qazaqstannyng sayasy oi-pikirdegi kýres» atty taqyrypta jazylghan diplomdyq júmysy óte joghary baghalanyp, keyin búl jetistigi dissertasiya jazugha týrtki boldy. Osy kezden bastap oqytushysy әri ústazy, akademik S.Z.Zimanovtyng jetekshiligimen shygharmashylyqqa bet búryp, ghylymy dengeyi terendey týsti. Oqudy ayaqtaghannan keyin sot organdarynda júmys isteuden bas tartyp, oqytushylyq qyzmetke kiredi. 1980 jyly arnayy shaqyrtumen QazSSR Ghylym Akademiyasynyng «Filosofiya jәne qúqyq institutyna» júmysqa alyndy.
1982-1985 jyldary Sәken Ózbekúly osy atalghan institutta aspiranturada oqyp jýrip S.Z.Zimanovtyng ghylymy jetekshiligimen izdenushi retinde «HIH gh. II jartysy jәne HH gh. Basyndaghy Qazaqstandaghy sayasy jәne qúqyqtyq oi-pikir tarihyndaghy Peterburg institutynyng orny» atty taqyrypta zang ghylymdarynyng kandidaty ghylymy ataghyn alu ýshin ózining dissertasiyasyn jazyp, qorghap shyqty.
Cәken Ózbekúly 1985-1988 jyldary «Filosofiya jәne qúqyq institutynda» kishi ghylymy qyzmetker bolyp qyzmet istedi. 1988-1994 jyldary Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq Uniyversiytetining zang fakulitetinde oqytushy bolyp qyzmet istep jýrip «Memleket jәne qúqyq teoriyasynan» qazaq tilinde alghash dәris oqyghan oqytushy bolyp tabylady.
Sәken Ózbekúly kóptegen qiyndyqtargha qaramastan Qazaqstannyng jogharghy bilim tarihynda túnghysh ret «Músylman qúqyghy» pәnin engizip, osy pәnnen uniyversiytetting zang fakulitetinde qazaq jәne orys tilderinde dәris berdi.
Sәken Ózbekúly 1994-1995 jyldar aralaghynda D.A.Qonaev atyndaghy Gumanitarlyq Uniyversiytette prorektor bolyp qyzmet atqardy.
Ol 1995-1999 jyldary ózining ghylymy qyzmetin QR Últtyq Ghylym Akademiyasynyng Memleket jәne qúqyq institutynda agha ghylymy qyzmetker bola jýrip, sonymen birge jeke menshik zang kolledjining diyrektory qyzmetin qosa atqardy.
Sәken Ózbekúly 1999 jyldyng tamyz aiynan bastap osy uaqytqa deyin Ortalyq Aziya Uniyversiytetining ghylymy júmystar jónindegi prorektor qyzmetin atqardy.
Akademik S.Z.Zimanovtyng ghylymy jetekshiligimen Sәken Ózbekúly 1999 jyly QR Últtyq Ghylym Akademiyasynyng Memleket jәne qúqyq institutyndaghy ghylymy keneste ózining doktorlyq dissetasiyasyn qorghap shyqty. Onyng doktorlyq dissertasiyasynyng arnayy opponentteri z.gh.d., professor S.N.Sәbikenov, t.gh.d. professor K.Núrpeyisov, z.gh.d., professor N.Óserúly siyaqty belgili ghalymdar dissertasiyany «joghary dengeyde jazylghan» dep baghalady.
Sәken Ózbekúly 20 jyldyng ishinde Qazaqstannyng sayasy jәne qúqyqtyq oiyndaghy aty úmyt qalghan kórnekti aghartushy, qayratkerlerding atyn qaytadan janghyrtyp, jaryqqa shyghardy. Ol osy arqyly Qazaqstannyng sayasy qúqyqtyq oi-pikir iliminde ózindik janalyqtar ashty. Onyng kitaptary, monografiyalary jәne publistikalyq zertteuleri jәne basqa da oqu qúraldary qazirgi uaqytta Qazaqstannyng oqu oryndarynda keng kólemde qoldanyluda.
Almaty qalasyndaghy 1986 jyly 17-18 jeltoqsandaghy oryn alghan jaghdaylargha baylanysty 1989 jyly shilde aiynda bekitilgen Qazaq SSR Joghary Kenesining komissiyasynyng júmys tobynyng mýshesi boldy. Ol osy kezde zansyz sottalghan Qazaqstan Respublikasynyng azamattaryn aqtau jónindegi júmystargha belsene atsalysty. Al 1993 jyly Jeltoqsan oqighasyn baghalau jónindegi Konstitusiyalyq sottyng anyqtauy turaly saraptama kommissiyasynyng mýshesi bolyp, onda osy oqighagha qatysushylardyng qúqyqtaryn qorghap, ýlken ister atqardy.
Sәken Ózbekúly 1991 jyly M.Shahanovtyng qúrghan «Almaty-Helisinka-Pariyj» dep atalatyn demokratiyalyq komiytetining teng tóraghasy bolyp saylanyp, ol osy jerde de ózining Adam qúqyqtaryn qorghau jónindegi júmystaryn jalghastyrdy.
Sәken Ózbekúly 1995 jyly «Abay jәne adam qúqyghy» dep atalatyn monografiyasy ýshin Abay atyndaghy syilyqpen marapattaldy. Sonymen birge, osy jyly onyng kóptegen ghylymiy-publistikalyq enbekteri joghary baghalanyp, Sәken Ózbekúly QR jurnalister odaghynyng mýshesi bolyp saylandy.
Ol 1991 jyly qantar aiynda әli óz tәuelsizdigin almaghan Qazaqstannyng balama Konstitusiyasyn jobasyn jasady. Sәken Ózbekúly osy jobada túnghysh ret «Qazaq Respublikasy», «Últtyq Mәjilis» siyaqty terminderdi kirgizdi jәne Parlamentting qúqyqtyq mәrtebesin erekshe joghary dengeyge kóterdi. Osy jobadaghy kóptegen oilar keyin QR Konstitusiyasyna engizildi.
Sәken Ózbekúly ghylymy qyzmetpen belsene ainalysa jýrip, kóptegen dóngelek ýstelderdin, ghylymy seminarlardyng jәne ghylymy konferensiyalardyng qatysushysy boldy. 1997 jyly Týrkistanda ótken Halyqaralyq Simpoziumda bayandama jasady.
Sәken Ózbekúly qúqyqtanu jónindegi Qazaqstannyng Últtyq Ensiklopediyasynyng ghylymy kenesshisi, 1995 jyly shyqqan «Abay» ensiklopediyasynyng avtory bolyp tabylady.
2000 jyly Sәken Ózbekúly Ortalyq Aziya Uniyversiytetining janyndaghy kandidattyq dissertasiyany qorghau jónindegi arnayy Dissertasiyalyq Kenesting tóraghasy bolyp bekitildi.
Ol 2004 jyly QR Zang Ghylymdarynyng Akademiyasyn ashyp, sol jerde birauyzdan onyng Preziydenti bolyp saylandy. «Qazaqstan Respublikasyna 10 jyl» atty mereytoylyq medalimen jәne QR Bilim jәne Ghylym ministrligining bilim beru salasynyng qúrmetti qyzmetkeri» atty ataghymen jәne Qúrmet gramotasymen marapattalghan.
Ol ózining 300-ge juyq maqalalaryn jәne 19 monografiyalary men zertteulerin jaryqqqa shyghardy.
Sәken Ózbekúly ózining kóregendigi hәm batyl oilarymen halyqtyng mәngi jadynda saqtalady. Ol qaysar minezimen kózi tirisinde ózining talay zamandastary men artynan ergen shәkirtterine ýlgi, ghibrat bola bildi. Birde belgili ghalym Maqash Tәtimov: «Men kórgen qazaqtyng jeti jyndysy (erkesi) bar, olar B.Momyshúly, N.Tilendiyev, Sh.Qaldayaqov, M.Maqataev, A.Toqpanov, O.Sýleymenov jәne S.Ózbekúly» degen edi. Maqash Tәtimovtyng S.Ózbekúlyn qazaqtyng úlylarymen qatar qongy, onyng halqynyng qalauly azamaty bolghandyghyn kórsetse kerek.
Býgin bar ghúmyryn halqynyng joghyn joqtap, elining tәuelsizdigin nyghaytugha arnaghan asyl azamatty qimastyqpen eske alyp otyrmyz. Qazaq qashanda Sәkendey arda úldargha zәru. Ol Alash ardaqtylarynyng sonynan ergen shyn mәnindegi halyqtyng janashyr azamaty edi. Osy sebepten de Sәken Ózbekúlynyng halqynyng jadynda mәngilik saqtalatynyna bek senimdimiz.
«Abay-aqparat»
Sәken Ózbekúly. Rushyldyq hәm Qazaq ziyalylary
Adamzat tarihynda әrbir últtyng ru, taypa negizinde qalyptasu ýrdisi tabighy zandylyq. Búl ýrdisten eshbir etnos qashyp qútyla almaghan. Yaghni, rushyldyq - alghashqy qauymdyq qúrylystyng nyshany, adamzat órkeniyettiligining belgili bir satysynyng әleumettik qajettiligi.
Biraq, eng soraqysy - HHI ghasyrgha ayaq basqan Qazaq halqynyng sanasynda siresip túrghan rushyldyq pen jýzge bólinu elimizding bolashaghyna, onyng órkeniyettilikke kóteriluine tosqauyl jәne núqsan keltiretin ruhany dert bolyp túr. Búl qúbylystyng Qazaq qoghamyna asa qauiptiligi eskerilip, Konstitusiyamyzda rulyq arazdyqtardy qozdyrugha baghyttalghan әreketterge tyiym salynghan.
Qazaqtyng basyn biriktirgen Áz Tәuke: «Qazaqtyng úrany - birlik»! dep kóz júmdy. Tóle bi: «Jýzge bólingenning jýzi kýisin» qaghidasyn ómirining bar maqsatyna ainaldyrdy. «Altau ala bolsa, auyzdaghy ketedi, tórteu týgel bolsa, tóbedegi keledi». «Bólingendi bóri jeydi» siyaqty úlaghatty mazmúndaghy maqal-mәtelder dәl býgingi Qazaq ómirine qaratyp aitylghanday. Sonda rushyldyqtyn, jýzge bólinuding әleumettik negizi nede, sebebin qaydan izdeymiz?!
Birinshi sebebi, býkil otarshyldar paydalanghan «Bólip al da, biyley ber» qaghidasynyng tikeley jemisi, sol sayasattyng әli kýnge deyin últ sanasyna dert bolyp jabysuy, dekolonizasiya kezeninde basqa sipat alyp, kapitalizmge beyimdelui.
Qazaq dalasyn Reseyge baghyndyruda, qúldyqqa ainaldyruda ýlken ról atqarghan orys burokrattarynyng iri ókili M.Speranskiy aq patshanyng qabyldauynda bolghanda qazaqtar turaly bylay degen: «Búl - kóshpeli ómir sýretin óte jauynger halyq. Araq ishpeydi, temeki tartpaydy, tabighy qiynshylyqtargha tózimdi. Dalada soghysudyng ónerin jaqsy mengergen». Sonda orys patshasy Aleksandr 1: «Olardy baghyndyrudyng jolyn oilastyrdyng ba?» - deydi. M.Speranskiy bylay dep jauap beripti: «...qazaq dalasynda sekseuil degen aghash ósedi. Óte qatty, baltamen shauyp syndyra almaysyn. Ony tek bir-birine úryp syndyrady. Qazaqtar rugha qatty bólinedi. Olardy bir-birine aidap salyp әlsiretu qajet».
Patsha zamanynda osy sayasat jýrgizildi, partiyagha bólu sayasaty ru men rudy jaulastyrdy, últ patriotizmin emes, kerisinshe ru, jýz astamshyldyghyn kýsheytti. Sondyqtan, hakim Abay: «Talasyp bosqa, jau bolyp dosqa, qor bolyp qúryp barasyn, Ókiner shaghyng jetti ghoy», - dep últ bolashaghyna qatty kýizelispen alandaushylyq bildirdi.
HH ghasyrdyng basynda iri reformator, asa kórnekti qogham qayratkeri, qazaqtyng túnghysh Konstitusiyacynyng avtory Barlybek Syrtanov rushyldyq pen jýzge bólinuding naghyz aqiqatyn osydan jýz jyl búryn bylay dep surettegen edi: «Bir rudy bir jauday kóredi. Birin-biri bóten sanap, әli kelse jep qoyady tiridey. Bәri bir halyq, óz halhyn ózi bóten sanaghan jalghyz-aq bizding qazaq júrtynda bolar. Bir ruly elding ishinde bóten rudan bireu bolsa, oghan kýn joq, tendik joq. Osylay birin-biri jau sanaghan son, qazaqta bereke qalmay barady. Bir atanyng balasy bir atanyng balasyn talap, әli kelse qylmaghany qalmaydy. Sebebi, nege desen, anau bóten atanyng júraghaty, mine, bizding búzylyp baratynymyz».
Búl sózding kóregendiligi men kókeytestiligine bagha jepeydi. Danalyqtyng naghyz ýlgisi. Oigha týiip qarasaq, әrbir qazaq ziyalysy ózine: «jýz jyl ótse de әli eshnәrse ózgergen joq» dep qorytyndy jasauy aqiqat. Ókinishke qaray, qazaq halqynyng qazirgi kezendegi damu ýrdisi tektik, rulyq, jýzdik arazdyqqa bólinui - últtyq sananyng daghdarysqa úshyrauynyng aiqyn kuәsi. «Auzy qisyq bolsa da bay balasy sóilesin» degen maqaldyng asqaqtatyluy.
«ShT», «QT», «DT», «AN-2» jәne «TU»
Jaqyn arada Jambyl audanynda tarihy otanyna kóship kelgen otandastarymyzdy «basqa rudan» dep, kómilgen adam sýiegin kórden qayta qazyp alyp, basqa jerge jerleui rulyq, jýzdik qatynastyng qanday dәrejede ekendigin anyq bayqatty. El retinde býkil әlemge masqara boldyq. Byltyr asa kórnekti qayratkerimiz Múhamedjan Tynyshbaevtyng eskertkishi rulyq, jýzdik qaqtyghystar men dau-damaydyng saldarynan Almaty men Taldyqorghan qalasynda qoyylmay, alys jerdegi audan ortalyghyna oryn tepti. Rulyq tetikterding shiyelenisteri degenin istetti. Rulyq, jýzdik, toptyq tetikterding әskerimizde de keng etek jayyp otyrghany bәrimizdi alandatyp otyr. Otan qauypsizdigi rushyldyq pen jýzge bólinuge tәueldi bolsa, onda saudamyzdyng bitkenin aitpasa da bolady, jetken jerimiz osy boldy.
Últ ziyalylarynyng keybir toptary traybolizmdi, jershildik pen jýzge bólinudi ómirlerining qajettilikterine ainaldyrghan synayly. Baspasóz betterinde jaryq kórgen materialdardan búl kórinis oqtyn-oqtyn kórinip te qalyp jýr. Juyqta aqyn Ótejan Núrghaliyev aghamyzdyng súhbatynan rushyldyq pen jýzge bólinuding qasynda mýiizderi qaraghayday, el aghalarynyng jýretinin oqyghanymyzda kózimiz tas tóbemizge shyqty. Qazaqty «Kóshpendiler» arqyly әlemge tanytqan Iliyas Esenberlindi memlekettik syilyqtan qaghu ýshin syrtynan aryz jazghandar turaly ol: «Iә ony jazghan biz, kishi jýzding jigitteri Tahauy Ahtanov, Ábdijәmil Núrpeyisov, Ábish Kekilbaev jәne men tórteumiz jazghan bolatynbyz» dep otyz jyldan keyin baryp, shyndyqty jariya etti. (Jas Qazaq).
Ata-babalary Aqtóbe oblysynan shyqqan bir tanys ghylym doktory ongha juyq ghalym kandidattaryna jetekshilik etip, qorghatty. Qarasaq, bәri Aqtóbe oblysynan! Arnayy jýzdik negizde irikteu jýrgizip qabyldaghan. Búl ne degen masqara?! El arasynda jýrip «Batys ónirinen nege kosmanavt joq?» degen sózdi jii estiytin boldyq. «Sht», «Qt», «AN-2», «Dt» bolyp bólinuge endi «Tu» degen teneu qosylypty. Kezinde «Baqyt» '(Batys Yntymaqtastyghy) degen úiymgha tipti elge tanymal qayratkerler basshylyq etkeni de belgili. Jaqynda qazaqtyng batyr qyzy Mәnshýk pen Áliyanyng jýregin bergen Gýljan Erghaliyeva «Svaboda slova» gazetinde IY.Tasmaghambetovtyng Almatygha әkim bolghanda Atyraudan elu jerlesin alyp kelip qyzmetke otyrghyzghanyn dәleldi maghynada jazyp, rushyldyqtyng naghyz ishki qozghalysyn kórsetti.
Tәuelsizdikke qolymyz jetkende rushyldyq pen jýzge bólinuding ushyghuy darynda túlghalarymyzdyng sayasy arenagha shyghuyna kedergi bolatynyn jasyra almaymyz. Kerisinshe bedelsiz, bilim dengeyi tómen, shala sauatty paqyr dýbәralardyng tek ruyna baylanysty lauazymgha ie boluyn Qúdaydyng qútty kýni kórip jýrmiz. Maqsút Nәrikbaev aghamyz kózin júmyp qoyyp kezinde: «Ruym nayman emes, jalayyr» dep, jar saldy. Maqsat, mýdde ne? Biylikke jetu.
Shyn ziyaly degen kim?
Qazaq ziyalylary turaly sóz qozghaghanymyzda «olar kimder?» degen saual ózinen ózi oigha oralady. Jauap, anyqtama, týsinik әrtýrli. Jaqyn arada belgili ghalymymyz Danday Ysqaqúly «Egemen Qazaqstan» gazetine jazghan maqalasynda «ziyaly últtyng bar jaqsy qasiyetterin boyyna sinirgen, ómirin, qyzmetin últtyq mýddege qyzmet etuge arnaghan, halyqtyng qamyn jep, joghyn joqtaghan, parasatty oilarymen elge tanymal túlghalar. Búlardy jeke bas qamynan últtyq mýdde basym túrady; halqyn últtyq damudyng tura jolyna bastaydy, sol ýshin kýresedi» dedi. Bәri dúrys. Osy úghymgha «saymyn» deytin qazaqtar jyrtylyp aiyrylady.
Shyn ziyalyny birinshiden halyq moyyndaydy, mysaly, Zamanbek Núrqadilov, Altynbek Sәrsenbaev, Toqtar Áubәkirov, Dinmúhambet Qonaev t.b. azamattar. Ekinshiden naghyz ziyalylar el basyna kýn tughanda batyl pikir aita alady. Kenes dәuiri kezinde ýstimizden qús, astymyzdan it jýgirtip qoyghan zamanda, kommunistik totalitarlyq biylikten jasqanbay Bauyrjan Momyshúly, Ermahan Bekmahanov, Núrtas Ondasynov, Salyq Zimanov, Júban Moldaghaliyev, Ózbekәli Jәnibekov, Múhtar Shahanov biyikten kórine bildi, últ namysy ýshin jandaryn pida etuge dayyn boldy. Ziyaly - dep Gýljan Erghaliyevany da aita alamyz. Sózimen de, qalamymen de, batyl әreketterimen de aqiqattyng saltanat qúruyna qyzmet etude. Ýshinshiden, ziyaly azamattardyng imandylyq qasiyetteri ózderinen búryn tuady, sanada berik oryn tebedi. Imansyz adamnan bәrin kýtuge bolady. Búl Abay iydeyasy «Imannyng tazalyghyn shyn úqtyrmay syrtyn qansha jusang da, ishi onbaghan» deydi. Ol sózderinde «halyq» isterinde bylyq, pәtuәsizderde iman, yaghni, ziyalylyq qaydan bolsyn?!
Biz ziyaly dep búl dýniyede halqynyng joghyn joqtaghan túlghalardy aityp jýrmiz. Imandylyq sana boyynsha, shyn ziyaly halqynyng eki dýniyede de baqytty boluyn múrat etui tiyis. Halqynyng búl dýniyede baqytty boluyna yqpal etkenmen, aqyrette halqyn tamúqtan qalqalaugha ziyalysymaqtardan eshqanday qayran bolmasa, onyng búl dýniyedegi ótkinshi ziyalyghynan ne payda?
Atalmysh ýsh qaghida ghana ziyalylyqty qalyptastyrady. Qazir biylik taqtarynda tehnikalyq sauatty bilimderi bar azamattar jetkilikti. Biraq, olardyng ruhtary, imandylyqtary ne namystan, ne qimyl әreketterden kórinis bermeydi. Búnday qyzmetkerler jetip artylady, al shyn qayratkerler joqtyng qasy.
Últ bolashaghyn Ger-aghannan ýireneyik!
El kózine týsip jýrgen qazaqtardyng keybir әreketterin kórip, sózderin estigenimizde tóbe shashymyz tik túrady, jan aiqay sezimimiz oidy oraydy. Onday pikirler Parlament tarapynan aitylghanda basqalardan ne kýtuge bolady?! Baqyt Syzdyqova degen bir deputat hanym byltyr ýlken shu shyghardy: «Erkekter kóp әiel alsa, biz әielder kóp kýieuge shyghamyz» - dep dauys kóterip, dýiim júrtty masqara qyldy. Parasat-payymy ot basy, oshaq qasynan artylmaytyn múnday «ziyalydan» qazaqqa qajetti qanday zang kýtuge bolady?! Tasbay Simanbaev degen deputat: «Ocheni tejelo perehoditi s depudtatskiy zarplaty na pensii v 25 tysyach tenge! Eto tragediya! Na 25 tysyach ne vyjiti! U kajdogo vedi esti svoya nisha: medvedi v berloge jiyveti, volk v kamyshah... U kajdogo svoy uroveni jizni. Y papasti nekotorym depudatom na takuY pensii eto ny v kakie ramky ne iydet!! Mine bizding qazaq ziyalysynyng sózi!! Býkil Qazaqstan myna sózdi estigende songhy ýmitterinen aiyryldy. «Halyq qalaulysy» halyqtyng qamyn emes, ózining qara basyn oilaytynyn óz sózimen dәleldedi. Soltýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Serik Bilәlov Petropavl qalasynyng atyn ózgertuge baylanysty ózining jasaghan mәlimdemesinde: «Býginde, bolashaqta da qala atauyn ózgertu turaly mәsele qaralmaydy. Oblys ortalyghy ózining tarihy atyn saqtaydy» - degen sózin oqyghanymyzda taghyda bir auyr soqqy alghanday boldyq. Últy qazaq bola túra múnday mәlimdeme jasaudy otyrghan qyzmetin, taghyn saqtap qalu - dep týsindik. Serik Bilәlov myrzagha Voliterdin: «U kogo um ne sootvetstvuet vozrastu, tot ispytyvaet vse nechastiya svoih let» - dep aitqan sózin eskertkimiz keledi. Sóz aitylghan oq, ony qaytaryp ala almaysyn. Onyng uaqyty óte kele halyq aldynda, tarih aldynda osy sózderi ýshin qatang jauap beretinine kәmil senimdimin. Últ, qazaq jeri óz qazaghymyzben qaralaydy.
«Ziyalylar» qatarynda jýrgen Dýkenbay Dosjan aghamyzdyng «Jan tәtti» dep atalatyn kitap jazyp, elimizdi músylman әlemine masqara qyldy. Payghambarymyzdyng (s.a.u) adal jary Aysha anamyzdy bylapyt sózderimen balaghattady. Maqalamyzgha Dýkenbaydyng kitabynyng mәtinin beruding ózi úyat, ony oqyghanda dәting shydamaydy, Qúdaydan qorqasyn.
Esimi elge tanys «ziyalylar» sapyndaghy Ómirbek Bәigeldi myrzanyng myna sózderin baghalap kóreyik: «Qazghan jerlerinen belgisiz bireuding molasy tabylypty. Ózderining aituyna qaraghanda ol bir qojanyng mýrdesi kórinedi. Mýrdening janynan hat tabylypty-mys. Ol hatta «Myng jarym jyldan keyin qazaqtargha basshy bolyp «núr» esimdi bireuding keletini, sodan keyin olardyng jaghdayy kýrt jaqsaryp ketetini» jazylypty». Jaghympazdyq pa, nadandyq pa? Týsinip kór (Jas Alash).
Qazaq ziyalylary jershildik pn rushyldyqty últ mýddesinen joghary qoyady, tu retinde kóterip jýr. Múnyng sony qayda aparyp soghatynyn boljau qiyn emes. Tipti keyde biylikke ziyalylarymyzdyng rugha, jýzge bólinui paydaly ma? degen oy mazalaydy. Maqsat ziyalylardyng bastaryn biriktirmeu arqyly otarshyldardyng úrany bolghan «bólip al da biyley ber» sayasaty arqyly biylikti is jýzinde asyru, onyng merzimin úzartu.
Biz osy kýnge deyin qyzmet atqaryp jýrgen adamdar men tvorchestvalyq saladaghylardyng bәrin ziyalylar sanatyna jatqyzyp kele jatyrmyz. Bizding oiymyzsha qyzmetkerler bar da qayratkerler bar. Qyzmetkerler chinovnikter toby, olardyng biren-sarany qayratkerler sanatyna kóterile alady. Biraq, qayratkerlerding bәri ziyaly bola almaydy. Ghylym, mәdeniyet, әdebiyet, sayasat salasyndaghy qayratkerler sanatyna dýbәra, paqyr, qoldan soghylghan «qayratkerler» jyrtylyp aiyrylady jәne olardyng basym kópshiligining sanasyn dýniyeqonyzdyq matap alghan, bar múraty - ban. Últ mýddesine bastary auyrmaydy. Bizde qazir 2400 ghylym doktory, 10 mynnan astam ghylym kandidaty, 700 den astam jazushymyz bar. Osylardyng bәrin ziyalylar dep aita alamyz ba? Áriyne joq. Qogham, memleket, últ bolashaghyn oilaudy bizge Ger aghamyz (Gerolid Belger) ýiretip jýr. Naghyz passioner, ziyalylyqtyng naghyz ýlgisi: shyndyqty zarlap aityp jýr. Alashtyng ardaqty ziyalysy Jýsipbek Aymauytov: «Shyndyqty aitqan adam halyqqa jaqqan emes. Ásirese, bizding qazaq halqyna. Sebebi, bizding el әli jetilmegen». Shyndyqty Zamanbek Núrqadilov, Aldan Ayymbetov, Altynbek Sәrsenbaev aitty.
Dertti qalay emdeymiz?
Qazaq ziyalylarynyng kópshiligining sanasy rushyldyq pen jershildik dertimen ulanghan. Qazaqiya damu búl ýrdisten jaqyn arada qútyla almas. Kele-kele búl jaghdaylar memleketting tútastyghyn, ishki shiyelenisterding kýsheyuine әkep soqtyrmasa, әlsirep, joyylmaydy. Ne isteuimiz kerek? Búl saualgha jauap beru qiyn. Biraq, bir nәrse aqiqat. Subpassionerlerdin, yaghni, egoysterdin, jarty adamdardyn, bilimsizderding ru, jýz, taypa mýddesin últ mýddesinen, patriotizmnen joghary qoyatyn alayaqtardyng kóbuinen, memlekettik basqaru isine dara, aqylgóy túlghalardyng tartylmay, baqtalastyq nәtiyjesinde darynsyz, úsaq adamdardyng keluinen qazaq óz jerinde basqalargha jem boluda. Mashkevich, Nam, Kiym, Li, Shodiyevter bar baylyqqa, jerge ie boldy. Osy orayda dana babalarymyz Kýltegin eskertkishinde mynanday mәngi kókeytesti ósiyet qaldyrghan: «Ini aghalarymyz daulasqandyghynan, Bekti halyq jaulasqandyghynan, Týrki halqy eldigin joydy. Tabghash halqyna bek úldary qúl boldy. Pәk qyzdary kýng boldy».
Rushyldyq - el birligin, últ qauypsizdigin әlsiretetin jәne últymyzdy basqalargha taban etetin jegi qúrt, jahandasu kezeninde qayta jandanghan virusting týri. Oghan Konstitusiyamyzdyng 5-baby: «Rulyq arazdyqty qozdyrugha baghyttalghan...birlestikter qúrugha tyiym salynady» dep atap kórsetedi. Yaghni, rushyldyqpen, jýzge bólinumen kýresu - Konstitusiyalyq talap. Sondyqtan zang tetikterin jetildirip, rushyldyq pen jýzge bólinudi ómirlerining formasyna ainaldyrghan «ziyalylardy» jauapqa tartu býgingi kýn talaby. Asqynghan isik býkil denege tarap bara jatyr. Búl mәsele boyynsha ziyalyldardy pikiritalasqa shaqyramyn. Óitkeni, últymyzdyng keleshegi ýshin bәrimiz jauaptymyz.