Senbi, 20 Shilde 2024
Dabyl 4937 2 pikir 2 Sәuir, 2018 saghat 11:44

Lotoreyalyq terminaldar qúmar oiyn sanalmay ma?

Býginde Almatydaghy eki dýkenning birinen oiyn avtomattaryn kezdestiresiz. Qalanyng tómengi jәne shetki audandaryndaghy adam kóp jýretin jerlerde avtomattar qos-qostan túr. Olardy qorshay qaumalaghan jastar odan da kóp. Aytpaqshy, qazir oiyn avtomattary degen týsinik joq. Olargha tyiym salynghaly, qúmar oiyn týrin kәsip etkender avtomattardy jasyl-sary lotoreyalyq terminaldarmen tez-aq auystyryp qoyghan. Ol terminaldar zandyq tyiymnan ada. Óitkeni Qazaqstanda lotoreyalyq terminaldargha rúqsat etilgen. Shyn mәninde olardyng әlgindegi avtomattardan mazmúndyq aiyrmashylyghy joq. Osylaysha aty auysqanymen, zaty ózgermegen qúmar oiyn talay qazaqty tapqan-tayanghanynan aiyruda.

«Lotoreyalyq terminaldardaghy oiyn sensorlyq ekran arqyly oinalady. Onyng kәduilgi qaghaz lotoreyalardan aiyrmashylyghy az. Biraq artyqshylyqtary kóp. Bastysy – terminal arqyly kez kelgen jerde, kez kelgen uaqytta útysqa ie bolu mýmkindigi joghary. Búrynghyday lotoreya satatyn dýngirshekter izdep sabylmaysyn. Dýkenge, sauda ýiine kire qalsan, vokzaldarda, ayaldamalarda aldynnan shygha keledi. Búnday terminaldar býginde әlemning kóptegen elinde tanymaldyqqa iye. Jәne onyng әreketi eshqanday zangha qayshy kelmeydi». Búl lotoreyalyq terminal iyelerining sózi. Shyn mәninde atalmysh apparattar oiyn avtomattarynan da qaterli. Óitkeni terminaldarda úsynylghan oiyndar sanynyng kóptigimen jәne әraluandylyghymen, oiyn grafikasynyng tartymdylyghymen kózge týsedi. Onyng bәri adamdy qúmar oiyngha ýiir etuge baghyttalghan. Apparatpen oinaushylardyng kóbi búny oiyn avtomaty emes, kónil kóteru, lotoreyanyng jenil týri, onay aqshagha kenelu joly dep qate oilaydy.

Búnday apparattarda jemtik tastau tәsili qoldanylady. Terminal qashyqtan, arnayy ornatylghan qúrylghy arqyly smartfonnan basqarylady. Onda terminalgha týsken jәne terminal bergen qarajat turaly derekter kórsetiledi. Avtomat iyesi qalauyna qaray terminal júmysyn arnayy baghdarlama arqyly baptap, bastapqyda terminalgha týsken qarajattyng kóbin oinaushylargha berip, az bóligin ózine qaldyryp adamdy kóptep tartugha júmystanady. Sonynda terminal júmysyn 60:40, 70:30, 80:20, 90:10 payyzdyq esebimen óz paydasyna baghdarlaydy. Osy eki arada oiynshylar o basta útyp, keyin býkil aqshasyn qalay úttyryp jibergenin angharmay qalady. Osylaysha, anda-sanda bir jylt etken mýmkindikti sәttilikke balap, qúmar oiyn shyrmauyna týsedi.

Esimin jariyalamaudy ótingen Sh. atty azamat osy terminaldargha birneshe ay boyy tapqan tayanghanyn salyp kelgenin aitady.

– Oiyn avtomattarynyng «lohotron» ekenin búrynnan bilem. Alayda ózimdi der kezinde toqtata alatyndyghyma senimdi bolyp, oinap kórdim. Basynda anda-sanda, jol týskende ghana oinaytynmyn. Keyin ýiding janyndaghy dýkenge ornatylghannan keyin ýige kerekti zattardy alugha barghan sayyn oinaytyndy shyghardym. Artynsha dýkenge arnayy osy ýshin baryp jýrdim. Kóp úzamay terminaldar júmys ornymnyng manyna qoyylghanda júmystaghy jigittermen qalyp oinay bastadyq Útys jaghy әr kezde әrqalay bolatyn. Keyde 10 myng tenge útasyn. Ertesi 30 myngha útylasyn. Kóbine útylady ekem. Ony keyin bayqadym. Jalaqymdy kýnbe-kýn alam. Alghan bette sol jaqqa tartam. Býgin útylghanymdy, erteng shygharyp alarmyn dep jýrip, birneshe ay boyy 300 myng tengedey aqshany osy apparatqa salyp jiberippin, – deydi ózegin ókinish oty órtegen  aspaz bolyp júmys isteytin jigit.

Onyng sózinshe, tanystarynyng talayy әli terminal sonynda jýr eken.

– «Odan útam deu bos әureshilik, týbinde qolyndaghy baryndy solargha sanap beresin» desem esh tyndamaydy. Ózim de sonday bolgham. Áne-mine útatyn siyaqty bolyp túrasyn, – deydi ol.

Azyq-týlik dýkeninde satushy bolyp isteytin Aygýl atty әiel qúmar oiyngha qúmartushylar arasynda mektep oqushylarynan bastap, 50-degi erkekter de kóp ekendigin aitady.

– Men júmys isteytin dýken qojayyny «arenda tóleydi» dep terminal qoydyrghaly, búl jer dýken emes, bal arasyna ainaldy. Oqushylardan bastap, 50-di ensergen erkekterge deyin erteli-kesh osy apparat janynan shyqpaydy. Týrli oqighanyng kuәsi boldym. Bir kýnde pәteraqynyn, oquynyng ashasyn úttyryp jibergenderdi de kórdim. Qansha jylap-syqtaghanymen útylghan aqshalaryn terminal iyesi qaytaryp bermeydi. Birde bireulerding útysqa ie bolyp, synghyrlaghan tiyn alyp jatqanyn kórgen mektep oqushylary olargha qyzyqtay qarap qalypty. Erteng sol balalardyng da oinamasyna kim kepil?! Búl terminaldardy alyp tastamay jaqsylyq joq. Kózi ashyq talay qazaq balasynyng osylargha jem bop jýrgenin kýnde kórem. «Osyny qoymaysyng ba?» desem, «qoyam apay» dep meni de ózin de aldaydy. Biraq qúmar oiyndy birjola tastap ketkender óte az, – deydi Aygýl apay.

Terminal iyeleri apparat qoyghany ýshin әrqaysysyna ay sayyn әjeptәuir aqsha tóleytindikten, olardy kez kelgen jerge ornatu asa qiyntyq tudyrmaydy. Ári iyelerin kól-kósir paydagha keneltip otyrghan terminaldar kóbeymese, azaymaytyny týsinikti. Sondyqtan qúmar oiyndy kópe-kórneu qozdyryp otyrghan lotoreyalyq terminaldar zandyq túrghyda oiyn avtomaty dep tanylyp, oghan tyiym salynuy tiyis. Ol jýzege aspayynsha otandastarymyz oiyn avtomattary opa taptyrmaytynyn seze túra,  terminaldardy әli qansha toruyldaytyny belgisiz.

Melis Seydahmetov

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1305
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2046
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2090