1991 jyly Almaty qalasynda 1986 kóshe boldy. Sol kóshelerding 86 payyzynyng ataularynyng ne Almaty qalasyna nemese Qazaq eline, onyng tarihyna eshqanday qatysy joq bolatyn. Áli esimde, bir kýni Jasaral Quanyshәlin ekeumiz, tangha deyin otyryp, 300-dey kóshening atyn óz bilgenimizshe auystyryp, Almaty qalasynyng basshylyghyna úsyndyq. Búl – bizding onomastika salasyndaghy alghashqy enbegimiz bolatyn, sonda da bolsa, әrbir shartty audangha belgili bir salagha qatysy  bar adamdardyng attaryn berip, jýiege týsiruge tyrysqanymyz esimde. Bir audandaghy kóshelerge sazger, әnshi, kýishilerding attary berilse, endi bir audangha batyrlar men handardyng esimderin úsyndyq. Qúdaygha shýkir, solardyng ishinde Abylayhan (Kommunisticheskiy), Nauryzbay batyr (Dzerjinskiy), Qabanbay, Bógenbay, t.t. úzyn sany 13 kóshege bizding úsynghan attarymyz qoyyldy. Búl mәsele Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda qazaq últy kóp qonystanghan eldi mekenderde keng qanat jayyp, tez sheshimin tapsa, soltýstik, shyghys aimaqtarda jergilikti túrghyndardyng qarsylyghyna da kezikti...

Byltyr qarasha aiynda Almaty qalasynyng 100 kóshesining ataulary auystyryldy. Ángime auystyrylghan ataulardyng 99 payyzynyng búryn da qazaq tilinde bolghanynda emes (meninshe, qaytalanatyn kóshe ataulary auystyrylghan siyaqty), obiektilerge qoigha mýldem bolmaytyn ataulardyng payda boluynda.

Men búl ataulardy ekige bólip kórsetkim kelip otyr. Birinshisi – «Han shatyr», «Núrly jol», «Núr әlem», «Núrsaya», «Núrly tan» siyaqty kóshe ataulary. Áriyne, songhy uaqytta jaghympazdyq jaylap ketken Qazaq elinde «Núr» sózin qoldanu – anektodtyq dengeyge jetti (Jana salynyp jatqan qúrylysqa qanday atau beresinder degen Preziydentting súraghyna «Núrplaza» dep ataymyz» degen N. Smaghúlov myrzagha Núrsúltan Nazarbaev «Osy jaghympazdyqty qaydan ýirendinder?» degenin de bәrimiz estidik). Óz basym, mýmkin bayaghyda osynday bir tarihy túlghalar bolghan shyghar dep tarihty qayta qarap shyghyp, «Núrly jol», «Núrly әlem» degen ne bir batyrdy ne bir biydi taba almadym. Búl ataulardy kimderding úsynghany jәne, eng bastysy, oghan qanday negizdeme jasaghanyn da kezdestire almadym...  «Han shatyr» degen kóshede «Han shatyrdyn» ózi ornalassa, týsinikti bolar edi, al Astanadaghy bir dýkenning atynyng Almatydaghy kóshege berilui – aqylgha simaydy.  Ekinshisi – kóshelerge «Býrkitti», «Lashyn», «Aqbóken», «Aqqu», «Boztorghay», «Múzbalaq», «Qarlyghash», «Shaghala» t.t. siyaqty an-qús ataularynyng berilui. Jastargha búl ataulardyng qanday patriottyq tәrbie beretinin bilmeymin, biraq torghay, qyrghi, qarsaq, týlki, t.b. iyt-qústardyng renjiytinderinde dau joq.  Meninshe, eshbir elde kezdespeytin, Almaty qalasynyng onomastika komissiyasy bastaghan búl janashyldyq baghytty belgili bir jýiege keltiru qajet siyaqty. Olay bolmaghan jaghdayda, almatylyqtardyng jana bastamasy januarlar әleminde ýlken dau-damay tudyruy ghajap emes. «Lashynnyng menen qay jeri artyq» dep erteng qarshygha shalqasynan týsse, «Boztorghaygha kóshe bergende qaratorghay toqaldan tudy ma» dep qaratorghaydyng kóship ketui de mýmkin.  «Shaghala» degen ataudy Atyrau men Aqtaudyng kóshelerine berse týsiner edik, al tenizge eshqanday qatysy joq Almatygha beriluinde tek jemqorlyqtyng belgisin kóremiz, búl jerde barmaq basty, kóz qysty bolghany anyq» dep shymshyq bitken shuyldasa ne isteymiz? Óz basym, búl jana bastamany jýieleu ýshin, ýlken kósheler men danghyldargha «Kiyt», «Pil», «Arystan» degen siyaqty iri andardyng attaryn, al shaghyn, ne túiyq kóshelerge «Qúrt», «Qúmyrsqa» nemese «Shyban-shirkey» degen ataular berudi úsynamyn.

Osy jerde sәl sheginis jasap, búrynghy ketken qatelikterdi qaytalamau jәne qoghamdaghy osy bir ong ózgeristerdi birizdilikke salyp, onomastika mәselesin órkeniyetti, jýieli jәne zandy týrde jýrgizu maqsatynda  Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligining Tilderdi damytu jәne qoghamdyq-sayasy júmys komiytetining Sh.Shayahmetov atyndaghy institutpen birlese dayyndaghan, 2016 jyly jaryq kórgen «Onomastika jәne kórneki aqparat: mindetter men úsynystar» (Sala mamandaryna әdistemelik kómek) degen enbegine kónil audarayyq. Osy bir óte paydaly, praktikalyq túrghyda jazylghan tamasha jinaqtyng negizgi bólimi «Obiektilerge atau beru jәne qayta atau tәrtibi» dep atalady.

1. Obektilerge atau beru jәne qayta atau kezinde:

3.1.Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining janyndaghy Respublika­lyq onomastika komissiyasy memleket menshigindegi obektilerge, memleket qatysatyn zandy túlghalargha jәne basqa da әkimshilik-au­maqtyq birlikterding qúramdas bólikterine (danghyldargha, kóshelerge, oramdargha, sayabaqtargha, kópirlerge) atau beru jәne olardy qay­ta atau jóninde sheshim qabyldau kezinde eng birinshi kezekte qazaq halqynyn, qazaq elining tarihynda airyqsha oryn alatyn, jalpy ha­lyq biletin әri qúrmet tútatyn úly túlghalardyn, asa kórnekti mem­leket, qogham, ghylym, mәdeniyet qayratkerlerinin, memlekettik joghary nagradalarmen marapattalghan jәne basqa da erekshe enbek sinirgen jeke adamdardyng esimderin berudi negizge aluy qajet;

Osy bir naqty da týsinikti sóz tirkesteri - Qazaq elining zandarynda emes, barlyq derlik memleketterding zandarynda bar, ómirding ózining qajettiliginen tughan, obektilerge at qoda, zannan kóri dәstýrge ainalyp ketken talap. Almaty qalalyq onomastika komissiyasynyng mýsheleri ýshin osy núsqaudyng taghy bir jerinde tómendegidey bap berilgen:

3.5. Oblystyq, audandyq manyzy bar qalalardaghy obektilerge, memleket qatysatyn zandy túlghalargha jәne basqa da әkimshilik-au­maqtyq birlikterding qúramdas bólikterine (danghyldargha, kóshelerge, oramdargha, sayabaqtargha, kópirlerge) atau beru jәne qayta atauda birinshi kezekte osy úsynymnyng 3.1. tәrtibin basshylyqqa alady;

«Almaty qalasy» dese, sózding bәri qala әkimi Bauyrjan Baybekke tiyetini anyq, biraq naqty búl jaghdayda «onomastika әlemine janalyq әkelgen» alayda «shaghaladan para alghandar» - Almaty qalalyq onomastika komissiyasynyng mýsheleri dep oilaymyn. Jogharydaghy enbekte te búl qúrylymnyng mindeti anyq kórsetilgen:

3.6. Jergilikti atqarushy organdar tarapynan onomastikalyq ny­sandardyng tarihy jәne dәstýrli ataularyn qalpyna keltiruge qa­tysty úsynystardy (qabyldau/qarastyru) zerdeleu jәne pysyqtau maqsatynda qúrylghan ghalymdar men onomastika salasynyng maman­darynan túratyn júmys toptarynyng saraptamalaryn negizge alady;

Meninshe, Almaty qalasy ýshin onomastikalyq komissiyanyng saraptamasynyng qajeti shamaly siyaqty. Sonda da bolsa, bizding ghalymdar men onomastika salasynyng mamandarynyng kóshelerge «Núr әlem», «Núr saya» nemese an-qús ataularyn bergende  qanday negizdeme jasaghanymen tanysqym keledi. Mýmkin, Almaty әkimshiligi men mәslihaty keleshekte onomastika komissiyasyn taratyp (jogharydaghy ataulardy bergen komissiya mýshelerining ózderi-aq, erteng komissiya qúramynna shyghugha aryz beretin bolar dep oilaymyn), olardyng ornyna  zoologiya men biologiya mamandaryn shaqyrtsa da jetip jatyr. Aytpaqshy, ókinishke oray, búl әbden jauyr bolghan «Núr» sózi men «januarlar әlemi» endi on jyl boyy ózgermeydi:

3.8. Obektilerge atau beru, atau berilgen (ózgertilgen) kýninen bastap on jyl ótkennen keyin ghana jýzege asyrylady;

Qysqasy, osy on jyldyng ishinde ne Almaty qalasynyng kósheleri bitedi nemese jan-januarlar men qústardyn, jәndikterding attary bitedi...

«Obiektilerge atau beru jәne qayta atau tәrtibinde» úsynylatyn ataulardyng qanday boluy kerek ekendigi de taygha tanba basqanday kórsetilgen:

3.11. Úsynylatyn ataular Qazaqstan Respublikasynyng tarihy men mәdeniyetine, memlekettik jәne qoghamdyq mýddege, moralidyq jәne adamgershilik qaghidalaryna sәikes kelui tiyis, sonymen birge nysan ataulary atqaratyn qyzmetine say aqparat berui tiyis.

«Aqbóken» men «Boztorghaylar» - sóz joq, pozitivti ataular, alayda olardyng tarih pen mәdeniyetke, memlekettik jәne qoghamdyq mýddege de, nysannyng atqaratyn qyzmetine de  adamgershilik qaghidalargha say aqparat berip túr dep aita almaymyn. «Kýikentay» kóshesinde túramyn!» degende, boyymyzdy erekshe bir patriottyq sezim biylep, tarihymyzdan quat alamyn dep aita almaymyn.

Eng qyzyghy, osy enbekting 6.3 tarmaghyndaghy «Maghynalary tar ataular nemese jalpylyq sipatta bolatyn, jeke túlghalardyng esimderine menzeytin jәne tarihiy-dәstýrli atau­largha negizdelmegen ataulardyng berilmeui qadaghalanady (Mysaly: Botagóz, Qarlyghash, Zamandastar, Mektep, Merey, Múrager t.b.)» degen joldar Almaty qalalyq onomastika komissiyasynyng mýshelerine arnap jazylghan siyaqty. Bizding taldap otyrghan ataularymyzdyng barlyghy derlik jalpylyq sipatta jәne tarihy dәstýrli ataulargha negizdelmegeni anyq. Aytpaqshy, bizding Komissiyanyng shekten shyqqany sonshalyqty,  osynday ataulardy beruge bolmaydy degenge mysal retinde keltirgen «Qarlyghash» atauyn da bir kóshege berip tastapty. Búl – «senderding tәrtipterindi de, talaptaryndy da  úrghanym bar» degeni bolar.

Endi búryn-sondy bolmaghan osy aqymaqtyqtyng (basqa sózim joq) qaydan shyqqanyna bileyin dep Almaty qalalyq Til basqarmasynyng bólim bastyghymen pikirlestim. Onyng týsindiruinen úqqanym bireu-aq: Joghary jaqtan  kóshelerge adam esimderin berudi shekteu turaly búiryq týsipti-mis. «Onomastika jәne kórneki aqparat: mindetter men úsynystarda» búl mәsele eldi mekenderge baylanysty ghana shektelgen:  5.4. Qalalargha, qala ýlgisindegi kentterge, audandargha, auyldargha, auyldyq okrugterge kisi esimderi berilmeydi; Biraq búl talaptyng kóshe ataularyna eshqanday qatysy joq. Áriyne, songhy uaqytta adam attaryn berudi shekteu degen mәsele Preziydent әkimshiligi tarapynan kóterilgeninen de habardarmyz. Alayda búl bastama әli zangha ne jarlyqqa ainalghan joq siyaqty. Sonymen birge adam attaryn berudi shekteu degenimiz – oghan tiym salu emes, sol attardyn, túlghalardyng bizding tarihymyzdaghy ornyn jan-jaqty anyqtau dep týsinu kerek. Tarihy qysqa nemese endi ghana memleket qúrghan elderde (AQSh, Kanada, Avstraliya,t.t.) kóshelerdi nómirleu, nemese eldi mekenderge basqa elderdegi qalalardyn, elderdin, jerlerding attaryn beru birden kózge týsedi. Mysaly, Amerikada Peru (3), Parij (9), Kiyev, Moskva, t. t. qalalardy jii kezdestiresiz. Al Niu-Iorkting túrghyny «51 kóshe men 5 avenuding qiylysynda kezdeseyik» dese - tang qalmaysyz. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda bes-alty generaly men «Tәuelsizdik deklarasiyasyn» jazghan jeti-segiz arystarynan basqa tarihy túlghalary joq elder ghana kóshelerine «qarlyghashtyn» atyn berui mýmkin. Al alty ghasyr tarihy bar, 300-ge juyq tanymal batyrlary men 30-dan asatyn handarynyng izderi tarihta qalghan qazaq halqynyng kóshelerine «Núr әlem» men «Aqbókennin», «Ruhaniyat» pen «Izgilik» degen attardy beru – qay sasqanymyz!

Dos Kóshim

Abai.kz