Senbi, 23 Qarasha 2024
Anyq-qanyghy 6643 7 pikir 5 Sәuir, 2018 saghat 08:43

Auys-týiis: kimder keldi, kimder ketti?

Keshegi kýn auys-týiis kýni boldy.  Sonymen, esim-soyy elge mәlim azamattar ózara oryn almastyrdy. Aytpaqshy, búl joly Senatta bir oryn bosady. Al últtyq qauipsizdik komiytetinin  62 jastaghy ardageri júmyssyz qaldy. Endi solar jayly kenirek toqtalayyq.

Darhan Kaletaev

Preziydentten pәrmen týsip, endigi eks-senator Darhan Kaletaev QR Din isteri jәne azamattyq qogham ministri bolyp taghayyndaldy.

«Darhan Amanúly Kәletaev Qazaqstan Respublikasynyng Din isteri jәne azamattyq qogham ministri bolyp taghayyndalsyn!» Búl – Preziydentting Jarlyghy. Aqordanyng baspasózi taratqan aqpar. Sәikesinshe, Senattaghy ókilettiligi toqtatyldy.

Darhan Kaletaev  45 jasta. Bilimi – joghary. Sayasattanu ghylymdarynyng doktory. «Qúrmet», «Parasat» ordenderimen jәne merekelik medalidarmen marapattalghan.

Ministrlikke deyin ol Preziydent Ákimshiliginde birinshi orynbasar, «Núr Otan»  partiyasynda da birinshi orynbasar, «Samrúq-Qazyna» qorynda basqarushy diyrektor qyzmetin atqardy. Sóitip Senatqa barghan. Endi mine, ministr lauazymyn iyelenip otyr.

Darhan Amanúly tizginin ústaghan búl ministrlikting – qoghamdyq ministrlik ekeni eskersek,  atqarushy biylikke janadan kelgen ministrding atqarar sharuasy shash etekten ekeni anyq.

Núrlan Ermekbaev

Aytpaqshy, Darhan Amanúlyna deyin ministrlikti basqarghan Núrlan Ermekbaev ta qyzmetsiz qalghan joq. Din isteri jәne azamattyq qogham ministrining kreslosyn 45-tegi Kaletaevqa erikti týrde tapsyryp bergen  55-tegi Ermekbaev endi Preziydentting qasynda jýretin bolady. IYә, ol – Preziydentting kómekshisi bolyp taghayyndaldy. Sonday-aq, Qauipsizdik Kenesine hatshylyq qyzmetke kiristi.

Bayúzaqtyng balasynyng (N.E.-ni aitamyz) biografiyasy kisi qyzygharlyq.  Diplomatiyalyq rangi – Tótenshe jәne Ókiletti elshi. 1986 jyly KSRO Qorghanys ministrligining Mәskeudegi Áskery Qyzyl tu institutynyng shyghys tilderi fakulitetin tәmamdaghan. 1996 jyly Qazaq memlekettik sәulet-qúrylys akademiyasynyng ekonomika fakulitetin tәmamdaghan. Orys, qytay, aghylshyn jәne portugal tilderin mengergen. Sayasy ghylymdar kandidaty.

Núrlan Bayúzaqúly Ermekbaev birqatar elde elshilik qyzmet etken adam. Mine: 2001-2003-te Qytayda Elshining kenesshisi boldy. 2003-2004-te Singapurda uaqytsha senimdi ókildik etip, dipmissiyany basqarghan. Sóitip jýrip, 2007 jyly Syrtqy ister ministrining orynbasary dәrejesine kóterildi. 2012-2014 jyldar aralyghynda ýsh elde Elshilikti qatar atqardy. Qytayda Tótenshe jәne Ókiletti Elshi boldy. Vietnamda jәne Koreya Halyqtyq Demokratiyalyq Respublikasynda qatar elshilik etti.

2016 jyldyng qyrkýieginde Memleket basshysynyng Jarlyghymen Qazaqstan Respublikasy din isteri jәne azamattyq qogham ministri bolyp taghayyndalghan edi.

Núrlan Bayúzaqúlynyng memlekettik qyzmette jýrip jetken jetistikteri taqqan tós belgi, medalideri bir basynan asary anyq. Deytúrghanmen onyng endigi qyzmeti – Preziydentting kómekshisi, Qauipsizdik Kenesining hatshysy. Búl júmys Núrlan Ermekbaevqa tansyq emes.

2006 jyly QR Preziydentining Kenesshisi bolyp taghayyndalyp, búl qyzmetti 2007 jylgha deyin atqarghan. Tәjirbiyesi bar. Ol az deseniz, 2010 jyly Qazaqstan Preziydentining Kómekshisi bolyp taghayyndalyp, 2012 jylgha deyin sonda júmys jasady. Tipti 2016 jyly arnayy jarlyq shyghyp, Din isteri ministrligine kelmes búryn, 2014 jyldan bastap QR Preziydentining Kómekshisi, QR Qauipsizdik Kenesining hatshysy bolyp qyzmet etti. Sondyqtan, Ermekbaev eski kreslosyna qayta jayghasty deuge әbden bolady.

Vladimir Júmaqanov

Núrlan Bayúzyqúlyna deyin búl kresloda 62 jastaghy Vladimir Júmaqanov otyrghan edi. Preziydentting Jarlyghymen ol endi Qauipsizdik Kenesining hatshysy qyzmetinen bosady.

2016 jyldyng 8-qyrkýiegine deyin Últtyq qauipsizdik komiytetining tóraghasy bolyp qyzmet etken general-leytenant endi qanday qyzmetke taghayyndalatyny әli belgisiz. Degenmen, ÚQQ tóraghalyghyn ol Kәrim Mәsimovke tapsyryp bergen edi.

Talghat Donaqov

Talghat Sovetbekúly Donaqov endi Qazaqstanyng Jogharghy Sotynda tóragha. Preziydent Ákimshiliginde orynbasarlyq júmys jasap kelgen Talghat Sovetbekúly osylaysha Jogharghy Sotty basqaratyn bolyp shyqty. Preziydentting Jarlyghy bar qolynda.

53 jastaghy Semeyding tumasy Talghat Donaqov 2008 jyldan bastap Preziydent Ákimshiliginde júmys jasaydy. Aytpaqshy, 2015 jyly Memlekettik qyzmet jónindegi ministrlik qúrylyp, 2016 jyly Memlekettik qyzmet jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres Agenttigi bolyp ózgertilgen ministrlikti basqarghan jalghyz ministr osy kisi bolghan. Jalpy ministrlikting ózi 1 jyl ghana ministrlik bolyp túrdy. Keyin agenttikke ainalyp, ministrlik jabylyp qalghan. Sóitip, 2016 jyly eski júmysyna qaytap barghan.

2015 jyldyng jeltoqsanynan beri Jogharghy Sotta tóragha bolyp kelgen Smolin Anatoliy qyzmetinen ketti.

Aytpaqshy, Preziydent Jarlyghynda búl myrzalar basqa júmysqa auysuyna baylanysty qyzmetinen bosatyldy dep jazylghan. Ázirge Smolin men Júmaqanovtyng jana júmysy jayly aqpar joq.  Júmaqanov 62 jasta bolsa, Smolin 59-gha endi keledi. Senatta bir oryn әli bos túr.

Aytpaqshy, Qazaqstan Últtyq arnasynda da auys-týiis bolyp jatyr. Erkin Tanatqanúly Múhamedjanov Qazaqstan Últtyq arnasynyng diyrektory boldy. Erkin Múhamedjanov 1978 jyly Qostanay oblysynda tughan. Últtyq arna shtatyndaghy shoubiz ókili Dinara Sәtjan da qyzmetsiz qalatyn týri bar. Ol әzirge shtattan bosatylghanymen, shtattan tys kenesshi degen qyzmeti saqtalghan eken. Ózi solay dep jazdy.

Auys-týiisting auany әzirge – osy.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377