Jaqynda Qyzylordada Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng әigili «Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda «Qojyqovtar qoltanbasy» atty ghylymiy-tanymdyq konferensiya ótpek. Búl konferensiyada qazaq mәdeniyeti men óneri tarihynda erekshe orny bar Qojyqovtar әuleti jayynda  jan-jaqty әngime qozghalatyny týsinikti. Osy orayda әulet basynda túrghan aghartushy, qogham qayratkeri, ghalym Qonyrqoja Qojyqov haqynda birer sóz aitpaqpyz. Óitkeni ol qazaq memlekettiligin janghyrtudy kózdegen  últ qayratkerlerining alghashqy leginde kýresken óte belgili  túlgha. Biz býginde Alash qozghalysy dep atalatyn Qazaq últ-azattyq qozghalysyna belsendi týrde qatysqan kórnekti qayratkerlerding biri. Mine osynday tarihy qayratker Qojyqov pen onyng tamasha әuleti atqarghan isterdi tanyp-bilu, shyndap kelgende, qoghamdyq sanany janartugha baghyttalghan eleuli qadam bolary sózsiz.

Qonyrqoja Qojyqov 1880 jyly búrynghy Aqmeshit, Perovsk, qazirgi Qyzylorda qalasy týbindegi Qoghalykólde tughan. Auyl moldasynan sauat ashqan, qaladaghy  qazaq-orys mektebinde oqyp, Tashkenttegi Týrkistan múghalimder seminariyasyna týsken.  Týrkistan múghalimder seminariyasyn imperiyadaghy missionerlik-aghartushylyq jýieni jasaghan әigili Iliminskiyding shәkirti, belgili missioner jәne ghalym Nikolay Ostroumov basqaryp jýrgende, seminariyada bilim alugha jergilikti últ ókilderinen ilude-shalu, imperiya maqsatyna qyzmet etedi-au degen birli-jarym ghana shәkirt qabyldanatyn. Biraq Qonyrqoja Qojyqov qojayyndar oiyna qasaqana, otarshyldardyng sanasyz qolshoqpary bolghan joq.  Osy orys oquyn 1900 jyly bitirip, shyn mәnindegi aghartushylyq qyzmetpen shúghyldanugha kiristi. Perovskide temirjol júmysshylary mektebinde sabaq berdi. Tyndaushylaryna Birinshi orys revolusiyasy oqighalary jóninde erkin pikir aitam dep, polisiya qadaghalauyna ilikti. Biraz uaqyt Qoghalykólde ashylghan jeke mektepte bala oqytty. Sosyn Týrkistan qalasy týbindegi Qarnaqta, odan, qazirgi Ózbekstandaghy Ándijanda imperiya mýddesi ýshin ashylghan orys-tuzem oqu oryndarynda múghalim, mektep mengerushisi bolghan. Pedagogikalyq qyzmetti Aqpan revolusiyasyna deyin atqardy, әri oghan ýlken jauapkershilikpen qarady.

Alys Qyrymdaghy Baqshasaraydan «Tәrjiman» gazeti arqyly jetip jatqan oqushylardy jana әdispen oqytu mәselesi HH ghasyrdyng basynda týrkistandyqtardy da jaybaraqat qaldyrmaghan edi. Músylmandyq diny bilim beru isindegi revolusiyalyq baghyt, yaghny mektepter men medreselerde zayyrly ghylym negizderin de oqytu mәselesi Qonyrqojagha ýlken oy salady. Sodan ol ólkede óristegen jәdidshiler qozghalysyn jaqtaydy. Soghan  oray birinshi kezekte mektep-medreselerde, auyldardaghy meshitter men mektepterde qúrandy ýiretuge negizdelgen baghdarlamany qarastyryp, qazaq balalarynyng sauat ashu tәjiriybesin zertteydi. Zerttey kele, aghartu isindegi kóp kemistikting qazaq tilinde arnayy jazylghan sauat ashu kitaby joqtyghyna baylanysty ekenine kózi әbden jetedi. Qazaq balalarynyng mektepte eki-ýsh jyl, tipti odan  da úzaghyraq oqyghanmen, әreng hat tanyp,  zorgha jaza alatyn bolyp shyghatynynyng sebebi qazaqtyng óz tilinde jazylghan әlippe kitabynyng bolmaghandyghynan dep tabady. Moldalardyng da balalargha qazaqsha jazudy ýirete almauy qoldarynda sauat ashugha layyqtalghan qazaqsha kitaptary bolmaghandyqtan dep týiedi. Sondyqtan da, hal-qaderinshe, sol joqtyng ornyn toltyrugha tyrysady. Sol maqsatta alghashqy qazaq әlippesin jasaydy. Búl Qonyrqoja Qojyqúlynyng patshalyq Resey zamanynda ózin janashyl pedagog retinde tanytuy edi. Ol ózining «Álippe» kitabynda arab-parsy әlipbiyindegi әriptermen әr qazaqy dybysty jeke әrippen belgileu jolyn úsynady. Bir dybysty bir әrippen tanbalau әdisterin mysaldarmen, jýielep kórsetedi.  Ózi úsynyp otyrghan osy «qazaq әlippesinen song qúran әlipppesin oqysa», balalardyng «basylymdar jazuyn tanu» mýmkindigi artatynyn aitady. Álippening hrestomatiyalyq bólimine әrkim biluge tiyis týrli maghlúmattar, әngimeler, ólenderdi toptap, oqugha layyqtap beredi. Jasaghan  әlippesi alghashqy  tәjiriybe boluy sebepti, syn-eskertpeler tyndaugha әzir ekenin eskertedi. «Egerde bizding alashqa úsynghan jәdiydimizding ne artyq, ne jetpegen jerleri bolsa», oi-pikirlerin tikeley, ne hat arqyly bildirgenderge «kópten kóp alghys aitamyz» deydi.

Aghartushy Qonyrqoja Qojyqovtyng qazaq mektepterine arnalghan «Álippe» kitaby Týrkistan general-gubernatorlyghynyng oqu bóliminde qaralyp, bastyrugha rúqsat berildi. Sodan ol «Álippe» kitabynyng qoljazbasyn Orynborgha alyp bardy da, sondaghy belgili qalamger, sayasy qayratker jәne baspager Fatih Karimiyding baspasynan shyghardy. Búl 1912 jyl edi. Karimov sodan eki jyl búryn Qojyqovtyng jәdid ýlgisimen jazylghan «Romanov nәsilinen húkimranlyq qylghan padishahlardyng tarihlary hәm Aqtaban shúbyryndy zamanynan beri qaray qazaq halqynyng ahualy» degen riysәlәsin bastyryp bergen bolatyn. Ol alghashqy orys revolusiyasy jyldary Peterburg pen Tómengi Novgorodta ótken músylman sezderine qatysushy, sonda  úiysqan jalpyreseylik músylman sayasy partiyasy ortalyq komiytetining mýshesi, Orynbor músylmandary guberniyalyq jinalystarynyng túraqty tóraghasy  retinde halyq mún-múqtajyn tereng biletindigimen jәne baspagerligimen, әri «Qúsayyniya» medresesindegi ústazdyq qyzmetimen qosa, «Uaqyt» atty tatar tilindegi qoghamdyq-sayasy gazetting redaktory lauazymymen otar eldi oyatyp, ruhany janghyrtugha eleuli ýles qosuy arqyly keng tanylghan túlgha bolatyn. Onyng baspasynan  Qonyrqoja Qojyqúlynyng qazaq mektepterine jәdidtik oqu tәsilin engizuge sheshushi yqpal etui tiyis «Álippe» oqulyghymen qatar, Romanovtar әuletining patshalyq qúruynyng 300 jyldyghy qarsanynda taghy eki avtor – Shәdi Jәngirúly jәne Qaliasqar Qasymovpen birigip jazghan «Rusie patshalyghynda Romanov nәsilinen hukimranlik qylghan patshalardyng tarihlary» («Istoricheskaya poema sarstvovaniya Doma Romanovyh na kirgizskom yazyke») atty dastany  jaryq kórdi.

Fatih Karimovtyng baspasynan kitap shygharu sharuasymen Orynborgha arnayy kelgen Qonyrqoja Qojyqov sol baspadan úzamay jaryq kórmek «Oqu qúralynyn» avtory, bolashaq «Qazaq» gazetining redaktory jәne iri lingvist-ghalym, sol shaqta Orynborda túryp, gazet shygharu ýshin dayyndyq júmystaryn jýrgizip jatqan Ahmet Baytúrsynovpen kezdesedi. Olar jaqyn tanysyp, el bolashaghy haqynda kóp pikirlesedi.

Qonyrqoja Týrkistan ólkesining qazaqtary men ózge de jergilikti halyqtarynyng Memlekettik duma júmysynan shettetiluin naghyz әdiletsizdik dep baghalap, patshanyng әdiletsiz jarlyghynyng kýshin jong jolynda úiymdastyrylghan is-sharalargha qatysyp jýretin. Osy rettegi onyng pikiri Dala ólkesining kýresker ókili Ahmet Baytúrsynovtyng tarapynan da qoldau tapty. Sodan olar ekeulep qorytqan oilaryn sondaghy ózge de qandastarymen pysyqtady, sosyn Orynbor guberniyasyndaghy músylman qauymynyng saylaushylaryna arnap qazaqtar atynan ashyq hat jazdy. Sóitip ekeui qazaq qauymy atynan Fatih Karimiyge ótinishpen keldi.

Ol búlardyng ótinishine týsinushilikpen qúlaq asyp, ashyq hatty gazette jariyalady. Ashyq  hatta II Nikolay patshanyng 1907 jyly II Memlekettik dumany taratqan, «3 mausym tónkerisi» dep baghalanghan maniyfesi Dala jәne Týrkistan ólkeleri qazaqtaryn «azamattyq sezimderi jetilmegen búratanalar» dep, jalpyreseylik parlamentke deputat saylau qúqynan aiyrghanyn eske sala kele,  tatar-bashqúrt bauyrlar ózderine  Tórtinshi Memdumagha deputat saylau ýshin bólingen ýlestik mólsherden bir oryndy qiyp, qazaqtardyng ókiline berse degen ótinish bildirilgen edi. Ashyq  hat jaqsy serpilis tughyzdy. «Uaqyt» gazetining redaksiyasyna Qonyrqojanyng týrkistandyq jerlesterinen de ashyq hat mazmúnyn quattaghan jedelhattar kelip jatty. Alayda, ozyq pikirli tatar azamattary bauyrlastar tilegine qoldaushylyq kórsetkenmen, saylaudyng týrli basqa sharttaryna jauap bere alatyn  sharalary jasalmady da, bastama ong sheshimin tappady.

Bayqaghanymyzday, monarhiya túsynda Qojyqov aghartushylyqpen qatar últtyq qozghalys mýddesine qyzmet etetin basqa da qoghamdyq júmystarmen shúghyldandy. Atap aitarlyq bir isi sol, 1916 jylghy kóterilis kezinde jazalaushy jasaqtardyng jasaghan qylmystaryn әshkereleytin derekterdi jinastyryp, Týrkistan ólkesine Memlekettik duma komissiyasyn basqaryp kelgen solshyl qayratker Aleksandr Kerenskiyge tabys etti.

1917 jylghy Aqpan revolusiyasynan keyin ol birjolata qoghamdyq-sayasy júmystargha auysty. Ferghana ónirindegi qazaqtardyng mýddesin qorghaytyn «Kóshpendi» atty úiym qúryp, oghan jetekshilik etti. Jana sayasy jaghdaygha oray Tashkentte oryn alyp jatqan qoghamdyq qozghalystargha qatysty. Sәuirde ótken músylman sezinde qúrylghan Últtyq ortalyqtyng tóraghasy Mústafa Shoqay basqarghan júmysyna belsene atsalysty. Tamyzdaghy Týrkistan ólkesi qazaqtarynyng sezinde Býkilreseylik Qúryltayshy jinalysqa deputattyqqa kandidat retinde úsynyldy. Qarasha aiynda Qoqan qalasyndaghy Tótenshe músylmandar sezi jariyalaghan Týrkistan avtonomiyasyn basqaru ýshin qúrylghan Uaqytsha Últtyq kenestin  mýshesi jәne jauapty hatshysy bolyp saylandy.

Alayda ólkede kenes ókimeti ornaghanyn jariya etken Tashkent bolishevikteri qaruly kýshpen Qoqandy qangha bóktirip, avtonomiyany qúlatty. Búl, әriyne, tarihy әdiletsizdik edi. Bolishevikter úiymy tabighatynan imperiyalyq partiya bolghandyqtan, taptyq negizdi duyldatatyn qyzyl әskeri kýshimen, sodan jarty ghasyr búryn jaulap alghan patsha әskerleri sekildi, Týrkistan ólkesin janadan jaulaudy jýzege asyryp jatqan. Búghan qarsy bolghan Týrkistan avtonomiyasy ýkimetining basshysy Mústafa Shoqay  men Uaqytsha Últtyq kenes basshysy Serәli Lapin shetel asty. Shoqay sonda sayasy kýresin jalghastyrdy, al qaruly kómek súraudy maqsat etken  Lapin ong nәtiyjege qol jetkize almay keri oralyp, Samarqanda belgisiz jaghdayda qaza tapty. Avtonomiyanyng alghashqy bas ministri Múhamedjan Tynyshbaev astyrtyn qazaq ólkesine ótip, Alash-Orda qayratkerlerine qosyldy. Al Uaqytsha Últtyq kenesting jauapty hatshysy Qonyrqoja Qojyqov jana biylikti – sovet ókimetin moyyndap, Tashkentte qaldy da, Ýlken terror jyldary qoghamnan oqshaulandyrylghangha deyin týrli mekemelerde belsendi qyzmet atqardy.

1924 jylghy sәuirde bolishevikter partiyasynyng Bas hatshysy Iosif Stalinge kórnekti qazaq kommunisterining bir Alash-Orda turaly qúpiya bayandama bergeni belgili. Sondaghy qúpiya tirkemening 8-shi babynda mynanday mәlimetter aitylghan: «Qonyrqoja Qojyqov. Qazaqtyng «qoja» dep atalatyn aqsýiekterinen. Qoqan avtonomiyalyq ýkimetining búrynghy mýshesi. Kórnekti alashordashy, Shoqaevtyng kómekshisi. 1913 jyly, Romanovtar ýiining toyy kezinde, patshalardyng portretimen qazaq tilinde kitapsha jazdy. Ferghananyng audandarynyng birinde Kerenskiyding uaqytsha ýkimetining komissary bop istedi. 1921 jyly Jer halkomatynyng mýshesi, sodan son  Jer halkomynyng orynbasary boldy, Jetisu oblysynda jer-su reformasyn basqardy, júrttyng bәrine orystardy «ondy soghudamyz» dep aityp jýrdi. 1922 jyly jerge ornalastyrudy basqardy, qazir Jerge ornalastyru basqarmasynda isteydi. Qojyqov Qojanovpen bir pәterde túrady. Osy Qojyqov, Qojanov, Asfendiarov, Toqtybaev – belgili Lapinning qyzdaryna ýilengen, sóitip olar qazaq halqyn eng aldymen osy tuysqandyq belgileri boyynsha birlesip biyleude. Qojyqov Áldeneshe ret TýrkSIK mýsheligine saylandy jәne Qosshy Ortalyq Komiyteti basshylarynyng biri bolyp tabylady. 1921 jyly Qojanovtyng jәne Asfendiarovtyng kepildigimen, tipti, partiyagha da kirdi, alayda keyin shygharyp jiberildi. Qazir tap osy Qojyqov Qojanovty biylep túr. (Ol óte tәjiriybeli adam). Qojanovqa qyzmetkerler kelgende, olardy eng aldymen osy Qojyqovqa mәselelerdi kelisu ýshin jiberip alady, týrli ýkimettik jәne tipti partiyalyq hattamalar da oghan pikirin bilu ýshin jiberilip jatady». Búl qúpiya jazbadan bayqalatyny sol, Qojyqov kenes ókimeti túsynda da últ kommunisterining birqatary aqyl-kenes súrap túratyn bedeldi qayratker bolghan.

Sovettik Týrkistan Respublikasynyng qyzmetkerleri turaly syr aitqan osy mәlimetterdi Stalin oqyp otyrghan shaqta Qojyqov Orta Aziyany últtyq-memlekettik túrghyda janasha jiktep-mejeleu júmystaryna atsalysyp jýrgen. Ol ólke tarihynyng bilgiri bolatyn, sol sebepti VK(b)P Ortalyq Komiyteti Orta Aziya Burosynyng (Sredazburonyn) Territoriyalyq komissiyasy qúramyndaghy qazaq әzirlik komissiyasynda  belsendi júmys jýrgizude bolatyn. Al qazaq jer-suy halqymen bir shanyraq astyna jinalyp, Ýlken Qazaqstan qúrylyp jatqanda,  «kirgiyz» delinetin halyqtyng tarihy «qazaq» atyn qaytaryp, jana astanany Qyzylorda dep atau turaly oy tastady. Búl derek Alash partiyasy Aqmola oblystyq komiytetining 1917 jylghy mýshesi, 1920–1921 jyldary Qazaq Ortalyq Atqaru Komiytetining mýshesi, Qazaq Respublikasy Ishki ister halyq komissarynyng orynbasary, komissar mindetin atqarushy, 1925–1926 jyldary Qazaq Últ teatrynyng (qazirgi M. Áuezov atyndaghy akademiyalyq qazaq drama teatrynyn) diyrektory Dinshe Ádilovtyng OGPU tergeushisine 1928 jyly bergen kórsetuinde tolyq keltirilgen. IYdeyany Qazaq ólkepartkomynyng ekinshi hatshysy Súltanbek Qojanov Sovetter sezi minberinen jariya etti de, delegattardyng qyzu qoldauymen tiyisti tarihy qaulylar qabyldandy. Al keregesi keneygen jana Qazaqstanda Qonyrqoja Qojyqov kýsh-jigerin ghylym men mәdeniyet salasyna júmsady. Últ mәdeniyeti ghylymiy-zertteu institutynyng negizin qalaushylardyng biri jәne ghalym hatshysy boldy. KSRO Ghylym akademiyasy Qazaq filialynyng tarih sektorynda, últtyq kitaphananyng siyrek qoljazbalar bóliminde qyzmetter atqardy. Siyrek úshyrasatyn shyghys qoljazbalaryn jinastyrdy. Ejelgi eskertkishterdi zertteu jónindegi ekspedisiyalargha qatysty. Ghylymy maqalalar jazyp, olardy memleket qorghauyna alu haqynda mәsele kóterdi. Atap aitqanda, Jetisu ónirindegi kóne qorghandar men eskertkishterdi zertteumen ainalysty. Orhon jazuy, Qozy Kórpesh-Bayan súlu, Kelinshektas, Aqtas mazarlary turaly ghylymy enbekter jariyalady. Arab, parsy, shaghatay tilderindegi  tarihy jәne әdeby shygharmalardy qazaqshagha audardy. 1936 jyly Qazaq KSR-ining memlekettik kópshilik (qazirgi QR Últtyq) kitaphanasyna Sýleymen Baqyrghaniyding «Hikmet Haziret Súltan әl-gharifiyn» atty qoljazba kitabyn tapsyrdy. Ol – 1935–1936 jyldary professor Sanjar Asfendiarovtyng jetekshiligimen jaryq kórgen eki tomdyq «Qazaqtyng ótkendegi tarihy turaly derekter men materialdar» atty jinaqty qúrastyrushylardyng biri.

Onyng júbayy Lәtipa Múnaytpasqyzy Lapina-Qojyqova jastayynan qolóner sheberi retinde tanylghan ismer, әuezdi dauysy bar әnshi edi. 1921 jyly Tashkentte ótip túrghan Shyghys keshterine qoyylym әzirleu barysynda talantyna kuә bolghan Dinshe Ádilov 1925 jyly ony Qyzylordada janadan qúrylyp jatqan Últ teatryna júmysqa shaqyrdy. Sodan Lәtipa kәsiby sahna ónerining negizin qalaushylardyng birine ainaldy. Ol keyinirek, 1933 jyly, muzyka teatrynyng da irgetasyn qalasty. Opera teatry ónerpazdarynyng qúramynda 1936 jyly Qazaq Respublikasynyng Mәskeudegi onkýndigine qatysty. Qoldanbaly ónerding maytalman sheberi retinde ol әr kezde biyik dengeydegi qúrmetti qonaqtargha syigha tartylatyn últtyq kórkem búiymdardy  memlekettik tapsyrys boyynsha jasap jýrdi. KSRO Suretshiler odaghynyng mýshesi boldy.

Qonyrqoja men Lәtipa Qojyqovtardyng balalary da qazaq óneri tarihynda ózindik mәrtebeli oryndar iyelengen belgili túlghalar boldy. Qojahmet – qazaqtyng alghashqy keskindemeshi, karikaturashy, suretshi-grafiygi,   Qúlahmet  – túnghysh teatr jәne kino suretshisi, grafiyk, Núrahmet –  mýsinshi-monumentalist, Súltanahmet – ataqty kinorejisser retinde mәlim. Qojyqovtar әuleti, sóz joq, respublikanyng óneri men mәdeniyeti tarihynda óshpes iz qaldyrdy, biraq, degenmen, әulet mýshelerining qay-qaysysy da ózderining mýmkindikterin meylinshe ashyp kórsetti dep aita almasaq kerek. Óitkeni sayasy qughyn-sýrgin nauqany olardy ainalyp ótken joq. Qonyrqoja Qojyqúly 1938 jyly Almatyda atyp tastaldy. Artynda  tórt  úlymen qalghan  jary  Lәtipa  taghdyrdyn  kýlli tauqymetine tótep berip, oshaq otyn sóndirgen joq. Sahna jasaulaushy jәne últtyq kiyim-keshek ýlgilerin jasap tigushi retinde, ózi irgesin  qalasqan býgingi Áuezov teatrynda – on bir jyl, odan, tap sol kәsiby mamandyghymen Abay atyndaghy opera jәne balet teatrynda jiyrma eki jyl boyy enbek etti. Qazaqtyng sәndik-qoldanbaly ónerin әlemge tanytqan ónerpazdar kóshin bastap, alghashqy qarlyghashy retinde tanyldy. Balalarynyng tórteui de qazaq ónerine ózindik beder salghan belgili de qadirli adamdar boldy. Biraq olardyng ómir joldary qiyndyqtarmen astasyp jatty. Ákesining artyn ala  Qojahmet Qonyrqojaúly repressiyalandy (stalindik lageriden auyr nauqasqa úshyraghandyqtan ghana bosatyldy). Onyng ýsh inisi otangha adaldyqtaryn dәleldeu maqsatymen ekinshi dýniyejýzilik soghysqa attandy.  Alayda últtyq kadrlargha múqtajdyq eskerilip, Qúlahmet Qonyrqojaúly әskerden shaqyryp alyndy da, ortalyqtan Almatygha kóshirip әkelingen kinostudiyagha ornalastyryldy. Degenmen «halyq jauynyn» balasy degen tanba údayy onyng da, maydanger inilerining de  ómiri men shygharmashylyghyna auyr salmaq týsirip túrdy. Soghan qaramastan aghayyndy Qojyqovtar jogharyda aitylghan salalarda maqtanysh eterliktey jetistikterge jete aldy.

Basynda iri qogham qayratkeri, ústaz, ghalym Qonyrqoja Qojyqúly túrghan otbasy qazaq mәdeniyeti men óneri tarihynda ózindik oryny bar erekshe әuletke ainaldy.  Osy әuletting elge sinirgen enbegin layyqty baghalay bilu lәzim. Búghan qazirgi tandaghy jana hәm jasampaz «Ruhany janghyru» baghdarlamasy da mindetteydi. Qojyqovtar әuletin ardaqtau, әulet mýshelerining qaldyrghan múralaryn jete tanyp, esimderin este qaldyru sharalaryn keneyte týsudi oilastyrghan jón. Osy rette Qojyqovtar әuleti atymen mәdeniyet instituty sekildi oqu oryndarynyng birin, jalpy bilim beretin mektepterdi atau, múrajaylardan arnayy zaldar, búryshtar ashu, qalalar men eldi mekenderden kóshe attaryn beru, basqa da   úlyqtau joldaryn jýzege asyrghan oryndy bolar edi. Múnyng bәri úrpaq tәrbiyesine qajet. Qojyqovtar әuletin meylinshe tereng tanu, sóz joq, býginde elimizde basymdyqqa ie bolyp túrghan «Mәngilik el» iydeyasyn bayandy etuge de riyasyz qyzmet etedi.

Suretterde:

Qonyrqoja Qojyqov

Lәtipa Qojyqova

Qojahmet Qojyqov

Qúlahmet Qojyqov

Qonyrqoja Qojyqov qazaq auylynda.

Tashkenttegi 1921 jylghy Shyghys keshterine qatysushylar. Sol jaqta otyrghandardyng birinshisi – Lәtipa Qojyqova, týregep túrghandardyng birinshisi – rejisser Dinshe Ádilov.

Beybit Qoyshybaev,

«Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyn  orynbasary, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty.

9.04.2018

Abai.kz