Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
«Soqyr» Femida 12597 52 pikir 11 Sәuir, 2018 saghat 10:37

Semey poligonyn jabudyng bastamashysy Sýleymenov emes, Boztaev bolatyn

Halyq arasynda «erte me, kesh pe, әiteuir Aqiqat, Ádilet eshqashan ashylmay, aitylmay qalmaydy, týptin-týbinde ol jenip shyghady» degen tújyrym bar. Oghan әrkim әrtýrli oy aitady. Alayda, әlemning nebir kemenger oishyldarynan qalghan búghan qarama-qarsy derlik «Aqiqat ta, Ádilet te eng әljuaz, nәzik birnәrseler. Olar údayy ózderin qorghap, saqtap otyrudy qajet etedi. Olar eshnәrseni, eshbir jauyzdyqty, eshbir qaskóilikti, qorlyq-zorlyqty óz kýshimen jenip shyqqan emes» degen de pikirler bar. Tipti, Aqiqat, Ádilet degen kiyeli úghym ýshin eng alghashqy bolyp kýresken adamdardyng aty-jóni de úmyt bolyp ketip jatatynyn býgingi úrpaq – ózimiz de talay ret kórip te, bayqap ta jýrmiz. Sonyng bir ghana dәleli myna bir jaghdayat der edik.

Resey patshalyghynyng qolastyna kirgen 3 ghasyr ishinde qazaq halqy basynan ótkergen sansyz qasiret-qayghynyng biri – Semey  alqabynda Kenestik Resey qazaqqa degen qaskóilikpen 40 jyl boyy ótkizgen yadrolyq synaq jarylystary bolatyn. Útyry kelgende aita keteyik, sol 40 jyl boyy Qazaqstannyng Semeyden basqa da birneshe aimaqtarynda jerasty, jerýsti jarylystarynyng týr-týri jasalyp keldi. Biraq júrtshylyq nazaryn audaru ýshin bir ghana poligonnyng aty atalyp, qalghandarynan qalyng qazaq beyhabar bolyp keldi. IYә, Semey poligony qazaqtyng eng auyr qasiretining biri boldy. Qazir ondaghy jarylysty toqtatqanymyzgha da 20 jyldyng jýzi boldy. Ázirshe, sony atap óteyik, býgingi, ertengi úrpaghymyzdyng esine salyp otyrayyq dep jatqan eshkimdi kórip te, estip te otyrghan joqpyz.Onyng ornyna Astananyng 20 jyldyghyna dayarlyq jýrude.

Keshirim Boztaev

Sonymen Semey poligonyn jabu kerek degen mәseleni eng alghash kótergen kim edi? Álginde Aqiqat, Ádilet degende mine osyny aitpaq edik. Ol kezde múnday әngimeni kótergen adamdy «bәleni bastaushy», «el birligin búzushy», «Odaqta alauyzdyq tughyzushy» dep ataghan keybir aqsaqaldardyn  kózi tiri. Olar býginde basqasha «sayraydy». Mine, sol «bәleni bastaushy», yaghni, Semey poligonyn jabu turaly alghash ýn kótergen asyl da abzal azamat KPSS-ting sol kezdegi Semey oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Keshirim Boztaev bolatyn! Ol ózi kótergen osynau mәsele bir-aq kýnde ózining basyn jútugha molynan jetetinin sol kezde siz ben bizden әldeqayda jaqsy bildi. Biz qazir Semey poligonynyng jabyluy qalay bastaldy degende әngime tiyegin 1989 jylghy aqpannyng 28-shi júldyzynda «Nevada-Semey» antiyadrolyq qozghalysy qúrylghanynan, ony aqyn Oljas Sýleymenov basqarghanynan bastaymyz. Áriyne, búl jerde Oljekenning qalyng elding aldyna shyghyp sóz sóilegenin,  is-sharalar (qazirgi tilmen aitqanda shou)  ótkizgenin ólender oqyghanyn joqqa shygharghaly otyrghan joqpyz. Alayda, búl úly isting bastamasy turaly әnebir jyly «Kazahstanskaya pravda» gazetinde (9-shilde, 2010 j) jurnalist V. Pigavaev jariyalaghan «Pod grifom, «Sovershenno sekretno» degen maqala kókeydegi kóp nәrsening kózin ashyp, Keshirim Boztaev syndy asyl azamatty taghy bir eske almasyna laj qaldyrmaydy eken. Ol maqala:

«Mine, bir kezderi Semey oblystyq partiya komiytetinin, birinshi hatshysy bolghan Keshirim Boztayúly Boztaev qol qoyghan Semey synaq alanynda atom qarularyn jaryp synaugha qarsy jazylghan myna hattyng Mәskeuge jóneltilgenine de jiyrma jyldan astam uaqyt ótipti»-dep bastalady da ol zamanda Mәskeuge múnday qarsylyq pikiri bar hat jazudyng ózi orasan zor erlik ekeni aitylady. Endi osynau shifrly (qúpiya) hattyng mәtinine nazar salynyz:

         Óte qúpiya.№1-shi danasy.

          Mәskeu. Kremli.

          KPSS Ortalyq Komiytetining Bas Hatshysy M.S.Gorbachevke.

«Qazaqstan Kompartiyasy Semey oblystyq komiyteti SOKP OK-ne myna jaghdaydy habarlaydy: 340 myng túrghyny bar Semipalatinsk qalasyna tayau jatqan synaq alanynda 1949 jyldan beri yadrolyq qaru synaqtary jýrgizilude. Búl synaqtar әueli – auada, sosyn 1963 jyldan bastap jer astynda jýrgizilude.

Qazir arada 40 jyl ótkende búl poligonnyng ainalasyndaghy jaghday mýlde ózgerdi. Yaghni, poligon qalyng el ornalasqan aimaqtyng qaq ortasynda qaldy. Al búl jaghday synaqtar jasau barysynda esh eskerilmeude. Búl manda jylyna 14-18 yadrolyq jarylystar jasalady, olar osy jerdegi ghimarattar men injenerlik jelilerdi isten shygharyp, jýzdegen, myndaghan adamdar, basqa da jan-januarlar  auyryp, su ishetin qúdyqtar búzyluda. Sonymen qatar, poligon aimaghyndaghy topyraq qabaty qatty ózgeriske úshyrauda, әrbir ýshinshi jarylys sayyn jer betine radiy belsendiligi joghary gaz taraydy, ony toqtatu  is jýzinde mýlde mýmkin emes.

Yadrolyq synaqtar turaly júrtshylyq arasynda әrtýrli pikirler taratylyp, túrghyndar arasynda moralidyq-psihologiyalyq kýizelis bayqaluda jәne olardyng osynyng bәrin synaq tudyrghan kesel, derttermen baylanysty deui de negizsiz emes.

Osynday auyrtpalyq jaghdaygha alandap otyrghan oblystyq partiya komiyteti SOKP OK búl jarylystardy toqtatudy nemese onyng quatyn kemitip, jarylys aralyqtaryn siyreksitudi,  odan әri jarylystardy basqa bir qolayly jaqtarda ótkizudi tiyisti ministrlikter men mekemelerge tapsyruyn ótinedi.

Qazaqstan Kompartiyasy oblystyq komiytetining birinshi hatshysy K. Boztaev. 20 aqpan, 1989 jyl.

Búl jerde osy hattyng tarihyn gazetke jariyalaghan jurnalist V. Pigavaevqa alghysymyzdy aituymyz kerek. Ol Semey poligonyn jabu turaly alghash ýn kótergender turaly ózine maghlúm jәitterdi bylaysha bayandaydy:

Men qyzmet babymen,  obkomnyng ýgit-nasihat bóliminde 1978 jyldan bastap sol poligonnyng sayasy bólimimen tyghyz baylanysta boldym. Ol jyldary biz búl jerde elimizding yadrolyq bolat qalqany qúiyluda degen sózdi maqtana aitqanymyzdy jasyra almaymyz. Jәne múnda atom qarulary synaluda degen siyaqty týrli әngimeler men joramaldardyng aldyn kesip toqtau salyp otyrugha tyrysqanymyzdy da moyyndauymyz kerek. Al «júrtty adastyrushylardy» «demagogtar» dep ataytynbyz. Býginde sonyng bәrin eske alugha da úyalamyz. Amal neshik.

Biraq «qap týbinde biz  jatpaydy». Poligongha jaqyn auyldar men audandarda, tipti, Semeyding ózinde de adamdar arasynda búryn-sondy qúlaq estip, kóz kórmegen auru, dert, kesel týrleri kóbeydi. Ana, bala ólimi jiyilep ketti. Ólim-jitim kóbeydi.

Sóitip, arada qanshama jyldar ótse de yadrolyq synaqqa qarsy alghash bas kóterip, qarsylyq bildirgen kim degen talas әli de tolastamauda. Maqala avtory  jerde Keshirim Boztaevtyng әlgindey hat jazuyna sol kezde Semeyde múghalimderding bilimin jetildiru kursyna uaqytsha kelip jatqan múghalimderding oblystyq partiya komiytetine jazghan qarsylyq haty týrtki bolghan siyaqty degen joramaldy da aityp ótedi. Olar búl hatynda osy uәlayattaghy (oblystaghy) radiasiyanyng mólsherin bilgisi keletinin, dýkenderde et, sýt, kógónis, jemis-jiydek jetispeytinin de eske salghan kórinedi. Sonday kýnderding birinde V. Pigavaev pen iydeologiya jónindegi hatshy Grigoriy Miyshenkony obkomnyng birinshi hatshysy Keshirim Boztaev shaqyryp alyp búdan әri tózuge bolmaytynyn aityp SOKP OK-ning Bas hatshysy Mihail Gorbachevqa dereu hat (shifrovka) dayarlaugha pәrmen beredi.

«Tәuekel. Men sol hatqa ózim qol qoyayyn»-deydi K.Boztaev. Hat dәl sol kýni M. Gorbachevting ýstelining ýstinde jatady. Kóp úzamay KSRO Ministrler Kenesining tóraghasynyng orynbasary, әskeriy-ónerkәsip komissiyasynyng tóraghasy IY.S. Belousov bastaghan ýkimet komissiyasy da kelip jetedi.

Mine, búl Semeydegi yadrolyq poligondy  jabudyng bastamasy ghana edi deydi avtor. Búl jerde bizding búghan qosarymyz mynau ghana: Sol kezende Mәskeude M.Gorbachev pen AQSh preziydenti R. Reygan yadrolyq qarudy qysqartu turaly kezdesu ótkizip sonyng nәtiyjesinde Amerikanyng Nevada shtatyndaghy (kópshiligi ýndister túratyn) yadrolyq alandy, Qazaqstandaghy Semey poligonyn (kópshiligi  qazaqtar túratyn) jabu turaly uaghdalastyqqa qol qoyylghan-dy. Jәne KSRO jaghynan qúrylghan komissiya – Nevadanyn, al AQSh jaghynan qúrylghan komissiya – Semeyding poligony jabyluyn qadaghalaytyn boldy. «Nevada-Semey» antiyadrolyq qozghalysy osy kezde dýniyege kelgen bolatyn. Sol jyldary Oljekeng «Izbirateli» degen gazet ashyp, men de sol gazette qyzmet istegen edim. Búl qozghalys ýkimet tarapynan da, júrtshylyq tarapynan da orasan zor qoldau tauyp, onyng esepshotyna milliondaghan qarjy nauadan qúiylghanday qúiylyp jatty. Ol qarjy turaly el ishinde aluan týrli alyp-qashpa qaueset te joq emes. Ol óz aldyna bólek taqyryp. Búl jerde osy kýni aramyzda oryn alghan keybir kelensiz jaghdaydy aita ketudi de ersi dey almaymyz. Jogharyda keltirilgen әngimelerge qarap otyryp, Semey poligonyn japtyrudy alghashqy bolyp qolgha alghan azamat Keshirim Boztaevtyng aty atalmaytyny kókirekte kómuli jatqan kóp nәrseni qozghamasqa amal  qaldyrmaydy. Áriyne, kóp aqiqattyng aitylmauyna, aitylsa búrmalanyp, tipti, әldebireulerding atyn shygharugha paydalanylyp ketip jatqanyna nebir qushykesh, pysyqay, alayaq, jaghympazdardyng zamany tuyp túrghany da kinәli shyghar. Onday mysaldyng talay týrin keltiruge de bolady. Ásirese, qylyshynan qan sorghalap túrghan sonau 30-shy jyldary halyq aghartu komissary bolyp túrghanda býkil mәjilis, jinalysty qazaqsha ghana ótkizip, men qazaqsha týsinbey otyrmyn degen bildey orys qyzmetkerin týtip jey jazdaghan Temirbek Jýrgenovting aty atalmaydy da bireu jinalysty qazaqsha bastap ashyp bergenin jer-kókke sighyzbay maqtap jatqanyn kórgende ishindi it tyrnaghanday bolady. Býgingi tarihty oqyghan balalarymyz ýsh jýzding basyn qosqan Abylay degen han eken dep oilaydy. Taghy bir mysal. Qazaqtyng aitys ónerin janghyrtudy sonau Kenes zamanynda kýn tәrtibine kóterip, ol turaly irgeli-irgeli ghylymy zertteuler jazghan  adamdardyng býginde aty-jóni de atala bermeydi. Onyng ornyna Jýrsin Erman degen aitystyng atasy atandy. Halqymyzdyng asylzat  óneri aitys býginde sayasat pen bireulerding kýnkórisining qúralyna ainalghany taghy ras. Al aitysqa qatysushylardy «Jýrsinning jýirikteri» dep ataytyn boldy. Endi bir jazushy әiel әldebir tәuelsiz sarapshy deytinderden Frans Kafkanyng beynesi salynghan medali alyp, ózin-ózi alghash ret F.Kafka syilyghyn alghan qazaq qyzymyn dep jariyalady.

IYә, Aqiqat, Ádildik eshqashan da әdiletsizdik, jaghympazdyq, alayaqtyq onay olja, onay ataq-danq, jauyzdyq siyaqty ózdiginen kelmeydi. Sózimizding basynda aitqanymyzday ol ekeui adamdardyng ar tazalyghyna, shynshyldyghyna zәru, olar әrqashan ózderin qorghashtap, saqtap otyrudy qajet etetin eng ýrzada, eng pәkizat jaratylys.Ne turaly, kim turaly aitsaq ta Aqiqat, Ádilet degen kiyeli úghymdy algha tartyp aitqangha ne jetsin.

Myrzan Kenjebay, aqyn

Abai.kz

52 pikir