Jәnibek Kәrmenov 1949 jyly qazirgi Shyghys Qazaqstan, búrynghy Semey oblysy, Abay audany, Qarauyl auylynda dýniyege kelgen. Ánshi, jazushy, QazKSR-ining enbek sinirgen әrtisi. Alghashynda Almaty estrada-sirk óneri studiyasynyng (qazirgi kolledj) әnshilik bólimin, odan keyin Qazaq memlekettik uniyversiytetin bitirdi. Jәnibek "Óner" baspasynda redaktor, Almaty memlekettik konservatoriyasynda halyq әnderi kafedrasynyng mengerushisi bolyp qyzmet atqardy. Ol ózindik әn oryndaushylyghymen erekshe kózge týsti. Kóptegen halyq kompozitorlarynyng shygharmashylyq ómiri men múrasyn nasihattau jәne olardyng úmytylghan әn mәtinderin qalpyna keltiru isine zor ýles qosty.

Kezinde Qazaq radiosy men televiziyasy arqyly halyq әnshileri men әnshilik dәstýr jayynda habarlar jýrgizdi. Óner taqyrybyna arnalghan kitaptary («Aqylbaydyng әni», «Ghashyqtyng tili», «Mahabbat әni») jaryq kórdi. 1984 jyly konserttik-oryndaushylyq, zertteu qyzmetteri jәne jastar arasynda halyq ónerin nasihattaudaghy júmystary ýshin oghan Qazaqstan Lenin komsomoly syilyghy berildi. 1996 jyly onyng esimi Qarauyl auylyndaghy (qazirgi Shyghys Qazaqstan oblysy, Abay audany) muzyka mektebine berildi.
Jәnibek 1992 jyly kólik apatynan qaza tapty.

Jәnibek Kәrmenov 1949 jyly qazirgi Shyghys Qazaqstan, búrynghy Semey oblysy, Abay audany, Qarauyl auylynda dýniyege kelgen. Ánshi, jazushy, QazKSR-ining enbek sinirgen әrtisi. Alghashynda Almaty estrada-sirk óneri studiyasynyng (qazirgi kolledj) әnshilik bólimin, odan keyin Qazaq memlekettik uniyversiytetin bitirdi. Jәnibek "Óner" baspasynda redaktor, Almaty memlekettik konservatoriyasynda halyq әnderi kafedrasynyng mengerushisi bolyp qyzmet atqardy. Ol ózindik әn oryndaushylyghymen erekshe kózge týsti. Kóptegen halyq kompozitorlarynyng shygharmashylyq ómiri men múrasyn nasihattau jәne olardyng úmytylghan әn mәtinderin qalpyna keltiru isine zor ýles qosty.

Kezinde Qazaq radiosy men televiziyasy arqyly halyq әnshileri men әnshilik dәstýr jayynda habarlar jýrgizdi. Óner taqyrybyna arnalghan kitaptary («Aqylbaydyng әni», «Ghashyqtyng tili», «Mahabbat әni») jaryq kórdi. 1984 jyly konserttik-oryndaushylyq, zertteu qyzmetteri jәne jastar arasynda halyq ónerin nasihattaudaghy júmystary ýshin oghan Qazaqstan Lenin komsomoly syilyghy berildi. 1996 jyly onyng esimi Qarauyl auylyndaghy (qazirgi Shyghys Qazaqstan oblysy, Abay audany) muzyka mektebine berildi.
Jәnibek 1992 jyly kólik apatynan qaza tapty.

- Mening әldiyim - әkemning әni, - dәs­týrli әnshi, jazushy Jәnibek Kәrmenovting sýt kenjesi Shah-Kerim әngimesin osylay bastady. - Qatar ósken qúrdastarym siyaqty әkemning aldyna otyryp, әkening jyly alaqanyn sezine almaghanym ókinishti-aq. Keyde osynday keng dýniyege syimay ketemin. Ondayda qiyalgha berilemin. Ákemdi qúshaqtap, әkemning qúshaghyna tyghylyp, ainalada ne bolyp jatqanyn úmytqym keledi. Tipten týnde úiqygha jatqan kezde «әkem býgin týsime kirsinshi» dep Alladan tileymin. Tym bolmasa, týsimde bolsa da әkemmen birge bolghym keledi. Ákemning asqaq dauysyn suyq ýntaspadan emes, tiridey, shynayy qalpynda tyndaghym keledi. Danagóy de qarapayym sózderin әkemning dostarynyng auzynan emes, óz auzynan tyndaghym keledi. Mәselen, әkemning oryndauyndaghy «Ómir tolghauy» qanday ghajap dýnie desenizshi!
«Ómirde adam qanday boluy kerek, qalay ómir sýru kerek, qanday zattargha jaqyn boluy kerek, neden saqtanu qajet» - mine, әkemning taspada jazylyp qalghan әnderin tynday otyryp, osylay tereng oigha ketemin. Ákemning qaldyryp ketken ósiyeti óz-ózime bagha beruge ýndeydi. Kez kelgen isti bas­tarda nemese algha qadam basarda «Ákem búghan qalay qaraydy? Qanday kózqaras bildirer edi? Ákeme búl únaushy ma edi?» dep tolghanamyn.
Aytsa aitqanday, «Ómir turaly tolghau» kim-kimdi de tebireniske salary anyq. «Oylamandar, jigitter, Basta dәuren túrmaydy», «Qarashada qara ýy túr, Qaraylay jýr artyna», «Ómirding sony - ókinish, sanamen oilap bilgenge», «Jeligip kelseng ómirge, Jerinip bәribir ótersin», «Baylyqty qusang bazarlap, týbinde saghan - sol qayghy», «Qulyqpen tapqan mal aram, Týbinde qayyr bolmaydy», «Joldas bolma jamanmen, Kózing jetpey parqyna», «Jalghyz shyqpa sapargha, Ókinishte qalarsyn», «Qayyrym týbi - danalyq, Jaqsylyq etpe eseppen», mine, ólendegi terip alynghan osynau sóilemderding әrqaysysy qanshalyqty jýk, amanat arqalap túrghanyn óziniz-aq ishtey saralay berersiz.
- Shah-Kerim, esiminning ózi qúpiyagha toly kórinedi. Mәselen, «shah» sózining balamasy parsy tilinen qazaqshagha audarghanda «han» degen úghymdy bildiredi. Demek, ata-anang sening ghajap adam bolghanyndy qalaghany anyq. «Handa qyryq kisining aqyly bolady» deydi ghoy halyq danalyghy. Bәlkim, saghan búl esimdi kim qoyghanyn aitarsyn?
- Ákem anasyn erekshe jaqsy kórgen ghoy. 1986 jyly Maghripa apa qaytys bolypty. Sodan keyin әkem ishtey qatty kýizeliske týsedi. Men dýniyege kelerden sәl búrynyraqta: «Anam týsime taghy da kirdi. Shәkәrim atanyng bir kitabyn berip jatyr eken», - dep anama aita beripti. Men 1990 jyly dýniyege keldim. Eskererlik jay, filosof-aqyn Shәkәrim Qúdayberdiyevting de, ataqty akter әri rejisser Shәken Aymanovtyng da shyn attary Shah-Kerim eken. Búny men әkemning qoljazbalarynan eseygen song oqyp, bilip aldym.
«Qúlynymnyng birinshi synypqa barghanyn kórsem, armanym joq», - deydi eken әkem. Ókinishke oray, ol kýnge jete almady.
- Aldynda agha, әpkeng bar. Oghan da shýkirshilik. Seni anang ayalap ósirdi. Qazaqtyng barlyq jaqsy qasiyetin boyyna sinirip ósip kele jatqanyndy syrttay baqylap oty­ramyz. Alayda әke alaqanynyng tabyn saghynatyn shygharsyn?
- Áriyne, әkege degen sartap saghynysh kókiregimnen esh tarqamaydy. Ákem aitatyn tolghau-ólende «Armany biyik asyl er, Úrpaqtyng qamyn oilaydy» degen sóz bar. Qashanda jaqsy әke jaman úlgha qyryq jyldyq azyq qoy. Ásirese, agham Áset pen әpkem Aqbotagha qyzyghyp óstim. Qansha degenmen, olar әkemning qasynda boldy. Áke meyirimin, әke qúshaghyn, jyluyn sezindi. Ákemning aqyl-ghibrattaryn tyndady. Al men ýshin «Jәnibek Kәrmenovting balasy» degen ataqtyng ózi - ýlken abyroy.
- 2005 jyly «Abay oqularynyn» ekinshi nominasiyasy boyynsha bas jýldeni jenip alghanynnan habardarmyz. «Ánge barar jol - әdebiyet», - deytin ataqty әnshi Jýsipbek Elebekovting sózin Jәnibek agha da kózi tirisinde qatty basshylyqqa alghany kópshilikke ayan. Sonday-aq 2006 jyly Pushkin oqularynan birinshi oryn alyp, Oralgha bardyn. Halyq arasynda «Arqagha kelseng - әnshimin deme, Batysqa barsang - kýishimin deme» degen qanatty sóz bar. Batys Qazaqstanda orystyng aqyny, kezinde zamanynyng serisi sanalghan Pushkinning taban izderi sayrap jatyr. Ol jaqtan alghan әsering qanday?
- Áriyne, Oral qalasynda men erekshe әser aldym. Biz búl qalada kóptegen mәdeniyet oshaqtaryn araladyq. Sonday-aq orystyng úly aqyny A.Pushkinning tabanynyng izi qalghan jerlermen jýrdik. Eger orys ýshin Pushkin qanday úly bolsa, al qazaq ýshin Abay sonday úly adam der edim. Búl bayqaugha Resey jәne Orta Aziyadan birneshe memleketterding ókilderi qatysyp jatqandyqtan, men barynsha orys jәne ózge últ ókilderi ýshin Abaydy dәripteuge jәne qazaq halqynyng ónerin pash etuge tyrysyp baqtym. Qansha degenmen de, halyqaralyq bayqauda top jaru onay emes. Nәtiyjesinde men ekinshi jýldege ie boldym. Mәsele jýlde aluda emes, baq synap qatysuda. Men Batys Qazaqstanda nebir daryndy, Abaydyng ólenderin keremet mәnerde oqityn jastarmen tanystym. Meninshe, búl bayqaudyng tәrbiyelik mәni zor boldy desem, qatelespeymin.
- Qalamger әnshi qysqa ghúmyrynda «Gha­shyqtyng tili», «Mahabbat әni», «Aqylbaydyng әni» siyaqty kitaptaryn jazyp ketti. Ánshining syrlas dosy, әriptesi bolghan jazushy Aqseleu Seydimbek: «Jәnibekting әnderi - qúima altyn siyaqty qúiylyp týsetin әnder» dep óz kezinde әdil baghasyn beripti...
- Ákemning repertuarynda eshqanday dayyndyqsyz aitatyn 300-den astam әni bolypty. Shashubaydyng «Aqqayynyn», Ghazizding әnin, Seyitjan sal salghan «Qanattaldyny», Birjannyng jәne Jarylghapberdining әnderin әkem naqyshyna keltirip oryndaytynyn kóptegen adamdar maghan aitty. Aqseleu agha ekeui teledidardan «Asyl múra» atty toghyz habar dayyndapty. «Abay әnderi» atty habarlar toptamasy qazir de teleradio keshenining altyn qorynda saqtalghan. Onda әrbir әnning tarihynan mol maghlúmat beredi, sonynan sol әndi ózi oryndaydy. Alayda ýntaspalardyng aldaghy jaghdayy, saqtaluy meni alandatady.
- Nebary 43 jyl ghana ómir sýrgen Jәnibek agha artynda óshpes múra qaldyrdy. Tipten Jәnibek agha turaly jazylghan sansyz estelikterdi oqyp otyryp, nebir tosyn qúbylystargha eriksiz kuә bolasyn. Mәselen, Jәnibek agha 22 nauryzda ómirge kelip, 22 nauryzda baqilyq bolypty. Dýnie janaryp, jasarghan kýn jәne dýnie qara jamylghan kýn. Osynyng ózinde tylsym syr barday...
- Anamnyng aituynsha, әkemning boyynda erekshe qasiyet-qabilet bar. Mysaly, ózining kóz júmatynyn sezip jýrgendigi. Án aitqanda janary úsh­qyndap ketetindigi. Osynyng bәrin Jaratushynyng bergen syiy dep úghugha bolady. Ásirese, qazaqy kisilik parasaty, ýlkendi syilau, kishini ardaqtau siyaqty minezderin, ústanymdaryn bizder, yaghny balalary, maqtanysh etemiz.
Ákemning boyyndaghy jylt etken úshqyndy alghash bayqap, ony jeztanday әnshi Jýsipbek Elebekovke alyp barghan Kәrim Núrbaev, Kәmen Orazaliyn, Bәttash Sydyqov, Orynghaly Sydyqov, Moldabek, Meyrambek Janbolatovtar syndy Abay ónirining el aghalary eken. Sol kisilerding meyirim, shapaghatyn bizding otbasy az kórgen joq. Osyghan qosa әkemning dostary, әnshi Qayrat Baybosynov, Qúnypiya Alpysbaev, Túrsyn Júrtbay, Nesipbek Aytov, Dәulet Seysenbaev, t.b. azamattardyng әngimesin tyndap, qúlaghyma qúiyp ósip, erjettim.
Mektepting joghary synybynda oqyp jýrgen kezimde Bostandyq audanyndaghy Jastar shygharmashylyghy ýiinde әkemning shәkirti Tileubek aghay sabaq berdi. Sol kezde dәstýrli әn óneri turaly birshama týsinik aldym. Asqaqtaghan Birjannyn, aryndaghan Múhittyn, múnly Aqannyn, sherli Estaydyn, arqaly Isanyn, armanshyl Ásettin, oishyl Jambyldyn, súlu Sәkennin, syrshyl Kenennin, minezdi Qasymnyng әnderin әkemning óz mәnerinde oryndaytyndyghyn bildim.
Ákem ózining ústazy J.Elebekovke arnap «Áninning qazaq jetpes búrmasyna» degen tolghanystargha toly estelik kitabyn shygharghan.
Bayaghyda Birjan serilik qúryp, Abay eline kelipti. El-júrt úiyp әn tyndaydy. Sonda Abay: «Pah, shirkin, Birjan agha, endi qaytip sizdey әnshi qazaqta tuar ma eken, tumas pa eken?» depti. Sonda Birjan: «Áy, shyraghym Abayjan-ay, altyn qúrsaq qazaq aman túrsa, mendey әnshi tuar-au, biraq dәl sendey tyndaushy tumay qor bolady-au», - degen eken. Sol siyaqty dәl qazirgi kezde әkemning әnin tyndaushylardyng qatary azayyp bara jatyr ma dep qauiptenemin. Men Abaydyng onshaqty әnin quana-quana oryndaymyn. Kez kelgen әndi oryndamas búryn onyng kimge arnalghanyna, qanday kónil-kýimen shygharylghanyna, kózdegen maqsatyna kónil bólemin. Mysaly, siyrek aitylatyn «Ata-anagha kózquanysh» әni maghan tereng oy salady. Abaydyng úly Aqylbaygha arnalghan әn bolghandyghynan bolar. Aqylbay jastyq lebimen qyzyq quyp ketken kezinde Abay úlyn bir shymshyp alayyn dep, mysqyldap shygharghan әni kórinedi. Aqyn úlyn otyrghyzyp qoyyp, úmytpasam, әndi Kókbaygha oryndatady.
Ákemning eski jazbalaryn aqtaryp oty­ryp, «Eng qyzyq - jastyq» degen әndi tauyp aldym. Ákemning oryndau maqamyn mengerip, Abay, Shәkәrim oqulary kezinde sahnagha shyghardym.
2009 jyly, әkemning alpys jyldyghy kezinde, men dombyramen sahnada әn saldym. Jәnibek Kәrmenovting ýiindegi qara dombyra iyesiz emes, artynda isin jalghap, jolyn quyp kele jatqan balasy bar degen týsinikti halyqqa jetkizgim keldi.

Daryndy әnshi, belgili qalamger J.Kәrmenovting sýt kenjesi Shah-Kerim 1990 jyly Almaty qalasynda dýniyege kelgen. M.Maqataev atyndaghy №140 mektep-gimnaziyasyn tәmamdap, qazir әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetining IV kursynda oqidy. Osyghan qosymsha ol «Habar» telearnasynda tilshi qyzmetin atqaryp jýr. Daryndy úlgha biz de sәttilik tileymiz!

Súhbattasqan Núrlan QÚMAR

«Ana tili» gazeti