Senbi, 23 Qarasha 2024
Ghibyrat 9921 4 pikir 17 Sәuir, 2018 saghat 10:06

Qazaq mәdeniyeti hәm biyler danalyghy

Últtyq mәdeniyet dep últ pen onyng túlghalarynyn, yaghny últ ziyalylarynyng qabileti, adamgershilik qasiyetteri, bilimi, óneri, danalyghy negizinde qalyptasatyn iygilikterdi aitamyz. Últtyq mәdeniyet ghasyrlar boyghy qalyptasqan últ iygilikteri. Mәdeniyet úghymynyng týpkilikti maghynasynda adam balasynyng ruhany enbektenu qyzmeti, maqsat-múraty, onyng iygiligin el, halyq bolyp kóru, úrpaqtyng paydalanuy, aqyl-parasat, bilik, qabilet, adamgershilik, óner, qoghamnyng últtyq tәrbiye, enbek, bilim, óner, ghylym arqyly jetilui jәne taghy da basqa izgi dýniyeler jatyr.

Mәdeniyetting subektisi últ, halyq, el, túlgha, úrpaq, jeke adam. Mәdeniyetting negizinde mәdeniyettilik jatyr, al mәdeniyettilik jeke adamnan bastap, eldin, últtyng boyyna danalyq, bilim, qabilet, óner, adamgershilik, tektilik arqyly kelip otyrghan. Búnyng aqiqatyn tarih kórsetude. Qansha zaman ózgerip, zang týrlengenimen, adam balasynyng túrmysy onyng iskerligi arqyly gýldengenimen qoghamnyng beriktigin, elding túraqtylyghyn, halyqtyng ruhany terendigin, memleketting tútastyghyn qamtamasyz etip otyratyn dýnie últtyn, túlghanyng boyynan shyghatyn dýniyeler, yaghny últtyng mәdeniyeti. Ásirese últtyq mәdeniyet qazirgi jahandanu zamanynda úrpaq ýshin, onyng bolashaghyn aiqyndap otyratyn qúndylyqqa ainalu ýstinde. Shynymen de býgingi uaqyt jaghdayyna tarih túrghysynan qaraytyn bolsaq, últtyq mәdeniyetting nemese ózining tól mәdeniyetining ruhyn, qúndylyghyn uaqytyly týsingen júrt zaman kóshinen qalmaydy. Úrpaqty eldikke, últjandlyqqa tәrbiyeleu, adamgershilikke baghyttau arqyly ózining memleketinin, qoghamynyng beriktigin saqtap qala bermek.

Últtyq mәdeniyet úrpaq ýshin qashanda auaday qajet dýniye. Biraq qazirgi aqparattyq tehnologiya ózining ýstemdigin qúryp jatqan dәuirde últtyq mәdeniyetting kýshi, bilimi, tәjiriybeleri, ruhy búrynghydan da beter qoghamgha qajettiligin arttyruda, onyng artuyna sebep bolatyn nәrse úrpaq pen últtyng bolashaghyn aiqyndaytyn dýnie últ mәdeniyetining boyyndaghy qúndylyqtar boluynda. Últtyq mәdeniyetting bedelining artuyna birinshi sebep uaqyt, әsirese býgingi uaqyt. Jahandanu zamanynyng bir ereksheligi búnda sauattylyq, sauatty is adamnan talap etiledi. Býgingi uaqyt oramynda adam balasyna qoyylyp otyrghan talap, úrpaqqa uaqyttyng jana jetistikteri men qatar últtyq mәdeniyetining qúndylyqtaryn qatar mengerudi jýkteydi.

Izgilikti qoghamdy qúratyn adam, adamnyng danalyghy. Búny ata-babalarymyz tarihta jete týsingen, olardyng úghymynsha adamnyng ómiri sәnge emes, aldymenen ruhany mәnge ainaluy qajet. Alash túlghasy Ahmet Baytúrsynov aitqanday. «Túrmysqa saryn jasaytyn adamnyng ghamaly, ghamalgha óng beretin adamnyng minezi, minezge keyip beretin túrmys tóniregi. Adamnyng minezi oiynyng týrinen, kónilining kýiinen, istegen isinen bilinedi. Adamnyng tysqa shyqqan pikirinde, kónilining kýiinde, etken ghamalynda minezining qay týri kóbirek kórinse,  sol adam sol minezdi bolmaq. Minez ishten tuady. Biraq shynyghyp jetpey túrghanda minez týrin tәrbiyemen ózgertuge bolady. Adamgha tәrbie berushi әueli ata-ana, sonan song ústaz, mektep, túrmysyndaghy tónirek. Ómirinde qanday túrmys kórse, nendey adamdarmen kezdesse, joldas bolsa, istes bolsa, solardan ónege kórip ýlgi almaq. Óner, ghylym joq júrtta adam tәrbiyesin tónireginen alady» [1.165 b.]. Elding mәdeniyeti onyng dәstýrimen kórinse, dәstýr belgili bir tarihy kezendegi agha buynnyng dengeyi arqyly qalyptasqan dýniyeden jәne ony iygeruge, kýtip saqtaugha degen úrpaqtyng úmtylysynan bilinedi.

Qazaq halqy ýshin qashanda eki nәrse qasiyetti, әri baghaly bolyp eseptelgen. Olar el men jer. Qazaq úghymynda el men jerge qatar qyzmet etken, ony boyyndaghy bar mýmkindigimen kórkeytuge úmtylghan adamnyn, úrpaqtyng baghasyn uaqyt beredi. El degenimiz halyqtyn, úrpaqtyng ósip, ónui, tәrbiyelenetin ortasy, yaghny memleketi. Atameken jer búl memlekettin, últtyn, halyqtyng taban tireytin dýniyesi, ómirin jalghaytyn negizgi múra. El men jerding ruhyn úrpaq sanasynda biriktiretin últtyq iydeya, últtyq ruhaniyat. Búny aityp otyrghan sebebimiz, tarihtan belgili úrpaqtyng tandaytyn eki joly bar. Ol birinshiden zaman ótkelinde uaqyty ótkenimen qasiyeti men mәni joghalmaytyn dýniyelerdi tandau joly, búny mәdeniyet deymiz. Ekinshisi, zaman aghymymen ilese otyryp ózine qolayly jaqsy túrmysty jasau joly, búny órkeniyet, órkeniyet joly deymiz. Mәdeniyet bolmasa órkeniyetting adamzat, el ómirinde túraqtauy mýmkin emes. Últtyq mәdeniyetsiz órkeniyetti qogham daghdarysqa ainaluy mýmkin. Sondyqtanda qay ghasyrdyng bolmasyn, jana uaqyttyng tabaldyryghyn attaghaly otyrghan uaqytta úrpaq aldynda túratyn basty mindet últtyq ruhty saqtau, ol ýshin jana aityp ótkenimizdey tarihty bilu, babalar taghylymyn boygha siniru qajet. Biyler danalyghyn últtyq mәdeniyet, yaghny qazaq mәdeniyetining túghyry deytin sebebimiz sol. Alash ziyalysy Jýsipbek Aymauytov jazghanday, «Qazaq kýneltu jaghynan mәdeniyetten (batystyq ýlgidegi. – S. Ý.) mesheu qalsa da, aqyl, qiyal, sezim jaghyna, bilim tilimen aitqanda, ruh mәdeniyetine kende emes...», nemese «Bayaghydan beri qazaq keng dalada qúr «qoyyn qúrttap, airanyn úrttap» jatqan joq eken. Oqymasa da, nadan da bolsa, qiyal, sezim baylyghy bar eken. Jýregining tereng syryn, jannyng aluan aluan qúbylghan nәzik tolghauyn әn, kýy degen ainasyna týsire bilgen» [2. 122- 222 b b].

Qazaq últynyng tarihy uaqyttaghy qarapayym ómirding qiynshylyghyna, syrttan kelgen sayasattyng qoghamdy daghdarysqa úshyratuyna qaramastan elding negizgi tiregin saqtaytyn, soghan qyzmet etetin úrpaqty tәrbiyeleudegi kýshtiligin, elding jәne el ishinen shyqqan erlerding basyn biriktirudegi eptiligin, әrbir shanyraqtyng iyesi ata-ananyng estiligin osydan aq kóruge bolady. Sondyqtanda qazaq mәdeniyetining túghyry danalyqty zerdeleude biyler danalyghyn tanu, zerdeleu, bilimin iygeru, ruhany ómirde dúrys paydalanu mindetining aldymyzda túrghandyghyn úghynamyz. Shynymen de tarih pen uaqyt shyndyghy kórsetip otyrghanday tarihy uaqyttyn, adamzat pen últ mәdeniyetining týpkilikti mazmúny últ pen últ túlghalarynyng ruhany dýniyeleri arqyly kórinip, erekshelenip otyrady. Jogharyda aityp ótkenimizdey danalyq, últ túlghalarynyng qabileti men biliminen shyqqan óner týrleri el bolmysynyng ruhany órisi bolyp tabylady. Halyqtyng jan dýniyesinin  ruhany tynys alu órisi danalyq arqyly, óner ýlgileri arqyly kórinis tabar bolsa, búnday júrttyng qoghamynyng qashanda ózining tabighy jolymen, ruhany mýmkindigi arqyly damityndyghy anyq, yaghny dәstýrli qoghamnyng qashanda zaman talabyna say órkeniyet basqyshyn basyp otyruyna mýmkindigi mol. Sebebi qoghamynyng ruhany qúndylyqtaryn, mәdeniyetining tól múralaryn óz uaqytynyng jetistigimen ýilestiretin, sol arqyly oghan kýsh beretin jәne odan kýsh alatyn úrpaq ónerli, erik jigeri mol úrpaq. Qazaqtyng túlaghalary tarihta osy úghymda, kózqarasta, osy ústanymda bolghan.

Alash ziyalylary adamzat mәdeniyetining qalyptasu negizderi men erekshelikteri, sonyng ishinde últtyq mәdeniyetke qatysty arnayy enbekter jazghan. Sonyng biri «Sharuashylyq ózgeris» dep atalady. Jana aityp ótkenimizdey, mәdeniyetting qalyptasuynda adam balasynyng ruhany jәne enbektenu qyzmetining jalpygha ortaq ýlgisi jatsa, sol ýlgining adamzatqa ortaq tarihtyn, adamzat órkeniyetining úiytqycyna ainalghan dara joly sharuashylyq. Osy sharuashylyqtan ekonomika, ghylym, óner, bilim týrleri, qysqasyn aitsaq qoghamdyq sananyng barlyq formalary shyghyp, qalyptasyp otyrghan. Ata - babalarymyzdyng tabighatqa degen qúrmetining ózinde tereng danalyq pen týsinikting jatqandyghyn eskersek, әr kezde últ sharuashylyghynyng úrpaq ómirinde jalghasyp, últ bolmysynyn, el túrmysynyng ruhany negizine ainaluyna basshylyq etken alash túlghalarynyng bir buyny osy biyler.

Ótken ghasyr basynda «Qazaq» gazetining birneshe sandarynda jaryq kórgen «Sharuashylyq ózgeris» atty maqalada ziyalylarymyz bylay degen: "Qazaqtyng otyryqshy bolu-bolmau mәselesi osy egin egu mәselesi siyaqty. Egin eguden búryn egin eguge kerek sharttardyng bar-joghyn bilu kerek. Sol siyaqty qazaqtyng otyryqshy bolu bolmau mәselesin sheshemin degen adam, әueli, qazaq jerining jayyn jaqsy bilu kerek. Sonan song otyryqshy «bol, bolma» dep aitushylar qazaq jerining jaghdayly-jaghdaysyz jaghy mynaday dep aitargha kerek. On oblys qazaqtyng túrghan jeri ýlken. Onday ýlken jerding tabighy jaghdaylary sharualyqqa birdey bolmasqa tiyis. Tabighy jaghdaylary әr jerding basqa bolghanyna qaray, qazaq sharualyghynyng basqalyghy bar-joghyn kóru kerek. Egerde tabighat jaghdayy basqa bola túryp, qazaqtardyng istep otyrghan sharualyghy qay jerde de bolsa, birdey kórinse, onda qazaqtar tabighat jaghdayyn talghamay, bayaghydan beri kele jatqan saltyna tartyp istep otyrghan sharualyq bolady. Ol sharualyq erte me, keshpe ózgerip tabighat jaghdayyna qarap isteletin týrge týspekshi. Egerde qazaqtardyng osy kýngi istep otyrghan sharualyghy tabighat jaghdayyna qaray bolsa, onda ol sharualyqty tabighat jaghdayyn ózgertpeyinshe ózgertuge bolmaydy» [3.255 b.].

Qazaqtyng tarihy men mәdeniyeti últtyng atamekenine, tarihy uaqyt jaghdaylaryna baylanysty qalyptasyp otyrghan. Osyghan say el túrmysynyng bolmysy, últ sharuashylyghynyng ózindik erejesi men tәsilderi, elge baghyt-baghdar beretin ziyalylardyng ortasy qalyptasty. Tarihy uaqyttyng búralany kóp san-qily joldarynnan, ótkelderinen sýrinbey ótude sol qiyndyqqa, tarihy uaqyt synyna qazaqtyng әrbir adamynyng dayyn bolghandyghyn bilemiz. Yaghny otbasyndaghy qazaqy tәrbiye, ata-ananyng úrpaqty ómirge, qoghamgha baghyttau isindegi jauapkershilik qashanda qazaq qoghamyndaghy eldiktin, birliktin, últjandylyqtyng úiytqysy bolyp otyrghan. Ósiyet pen ónegeni ýlgi tútqan tarihtaghy qazaqy otbasynyng shanyraghynyng ayasynda tәrbiyelengen bala óskende batyr, bi, sheshen, aqyn, eline jany ashityn kemenger ghalym bolyp shyghady. Ruhany ómirding qarapayym kýrdeli boluyna qaramastan últynyng joghyn joqtap, júrtynyng aryn arlaytyn ziyalylar qazaq qoghamynyng tarihy ómirinde qalyptasyp jatady. Búnyng týpkilikti sebebi nede? Shoqan Uәlihanov aityp ketkendey, qazaqta by mәrtebesine qazaq balasy boyyndaghy talanty, qabileti, zerektigi, sezimtaldyghy, tәrbiyesi, tarihtan, ómirden tәjiriybe ýirenu men últ ruhaniyatynan alghan bilimi arqyly jetken. Yaghny ata-babalarymyzdyng óskeleng úrpaqty túlghalyqqa tәrbeleu isinde qoghamnan, halyq ishinen talantty iriktey baptau prinsiypining túrghandyghy belgili.

Últtyq tәrbiyening mektebin qúryp, batyrlyqtyn, sheshendiktin, aqyndyqtyng erekshe qúbylysyn tarihta qaldyryp otyrghan qazaq halqynyng dýniyetanymy, ómirdi zerdeleu, týsinudegi dengey keyingi úrpaqqa birghana nәrsening mәnin, sony úghynudy ýiretedi, ol әdiletti, shynayy, memleketine adal bolu. Bóltirik by danamyz aityp ketkendey:

Sóz mәnisin bilmegen –

El mәnisin bilmeydi.

El mәnisin bilmegen –

Jer mәnisin bilmeydi.

Jer mәnisin bilmegen –

Er mәnisin bilmeydi.

Er mәnisin bilmegen –

Bar mәnisin bilmeydi.

Jogharyda aityp ótkenimizdey, qazaq qoghamynyng damu tarihynda oishyldardyng ruhany qyzmeti jatyr. Halyqtyq ruhtaghy dýniyetanymdyq iydeyalardyng tarihtan oryn aluy, últ túlghalarynyng danalyghy halyq ishinen shyghatyn oishyldardyng ruhyna, ruhany qasiyetterine, bilimine tәueldi keletindigin tarihymyz osylaysha dәleldeydi. Osy túrghydan qazaq mәdeniyetining ruhany negizderin zerdeleytin bolsaq, ruhany túlghalardyng danalyghy, shygharmashylyghy, iydeyalary keyingi úrpaqtyng iygiligi ýshin tarihta oryn alyp otyrghanghandyghyn týsinu qiyn emes.

 

Ádebiyet:

  1. Baytúrsynov A. Ádebiyet tanytqysh. Zertteu men ólender. Almaty: Atamúra, 2003. – 208 bet.
  2. Aymauytov J. Bes tomdyq shygh. jinaghy. 5-t., A.: Ghylym, 1999.-304 b.
  3. «Qazaq» gazeti / Bas redaktor Á.Nysanbaev. -Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy» Bas redaksiyasy, 1998. -560 bet.

Sәrsembin Ýmbetqan Quandyqúly, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

 

 

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5456