Býgingi kýnning aiday bir aqiqaty – qazirgi Qytaydaghy qazaqtardyng hal-ahualy óte auyr. Adam tózgisizi azap pen tozaq, jazyqsyz jazghyru, naqaq jala jabu, kýnәsiz qudalau – qazaq bauyrlarymyzdyng janyna kýnnen-kýnge batyp barady…

Áriyne, kórshilik syilastyq, elshiaralyq sypayygershilik, qonsylyq bitimgerlik, diplomatiyalyq әdep sekildi asa qajetti әri qúndy aralas-qúralastyqtan qúralaqan emespiz. Biraq, arghy bettegi ata-babasynyng tughan topyraghynda, beyitining basynda qarauylda otyrghan qandastary-myzgha (әke-sheshesine,bauyry men dosyna t.s.s.)arnayy at terletip jetken, aghayyndyq qonaqjaylylyqpen barghan bauyrlarymyz sebepsizden-sebepsiz, naqaqtan-naqaq nege tergeuge týsip, teperish kórui kerek?..

Bizding baspasóz betinde, jelding ótinde, kýndelikti kýibende, qazaqy ýilerde janymyz auyryp, jýregimiz syzdap, aiqaylap ta, abaylap ta aityp jýrgenimiz – býgingi kýnning asa ashy shyndyghy – qytay qazaqtarynyng jan dauysy!

Biraq, ókinishke oray, jat eldin, jebir terding qyspaghyna týsken qandas bauyrlarymyzdyng adam ayarlyq aqualyn aiqaylap aitqanym – kezinde Aqtóbe qalasynda Ishki sayasat basqarmasyn basqarghan, qazirgi qogham belsendisi Jasaral Quanyshalin aghama taghy da (kezekti ret…) tym artyq, asqan asylyq kóringenge úqsaydy…

Feysbuktegi jazbasynda men siyaqty izetti inisine barlyq әdepsiz sóz, әngýdik әngimelerin qarsha boratqan aghamyz atynyng basyn irky almay, jarty әlemdi «shulatypty»… Dәliregi, mening Qytay elindegi japa shekken qazaqtargha arasha ýshin dayyndalghan, әli esh jerde jariyalanbaghan xatymdy mening ainalamdaghy bireuler arqyly qolyna týsirip, mening ayaghymnan shalmaqshy bolyp alaókpege týsipti…

Adamdyq qasiyetti bylay qoyghanda, sayasy talqylau mәdeniyetinen júrdaylyq – eki eli auyzdan tek meylinshe las, qoqysqa toly zapyran qústyrady eken. Eriksiz jiyirkenesin…

Jyluy bar jalyn laulamasa, byqsyq týtin de toqtamaydy eken…

  Jasaral agham mening baqshama tas atudan әste jalyqpasa, әleumettik jeli belsendileri bylay deydi: ««Jasaral – Konstitusiyadan orys tilin alyp tastau turaly Múhtar Shahanov bastaghan 138-ding hatyna qol  qoymay, qazaq tilin qoldaudan qashqan, últ mýddesin әldeqashan satyp ketken…»; «Naghyz últ kósemi, ataqty aqiyq aqyn Múxtar Shahanov aghamyz Jasaralgha «Sayasiy-bomj» dep aidar taqqan…»; «Últy tatar Jasaral – qazaq últyna qarsy arnayy ashylghan jobanyng úiymdastyrushysy, orys pen batystyng jansyzy Vladimir Kozlovtyng «Últshyldargha qarsy paydalanatyn mening ekijýzdi torpedom» dep ataghan qúlakkesti qúly…» t.s.s.

Shynynda da, qazir guglge «Kolovtyng malayy» dep jazsanyz, Jasaral aghamyzdyng aty men súrqy sopang etip shygha keledi. IYә, Jasaral Quanyshalin – Kozlovtyng malayy. Búny Kozlovtyng ózi Batystaghy bir jinalysta: «Bizding últshyldargha qarsy torpedomyz bar, ol – Jasaral Quanyshaliyn»-degenin elding bәri estigen. Búl turaly «Jas qazaq» gazetindegi «Jekpe-jek» aitysta Quanyshalindi súlatyp týsirip, óshirip tastaghan belgili qogham qayratkeri, Serik Saparghaly feysbuk paraqshasynda da, baspasózde de ashyq jazdy. Aq it kirip, qara it shyqqan shirigen auzynan aq kóbik aghyp qúlap jatqan Jasaralgha «Jas qazaq» gazeti redaksiyasy «jedel jәrdem» shaqyrghanyn elding bәri biledi.

Búl – óte auyr sózder! Meyli, meni Jasaral aghamyz sonshama jek kórip, kózsiz kýstanalay bersin, bәribir, men ol kisige bir zamanda jastyq qyzbalyqpen abaysyzda auyzymyzdan shyghyp ketken: «Qoy terisin jamylghan qorqau Jasaral…»; «Kozlov pen Sizovtyng qúiyrshyghyna ainalghan…»; «Qazir Jasaral da qausaghan shaldyng jasyna ilikti, búlar jastargha qashan oryn beredi?..» t. b. degen sózderdi delqúly qylyqtary aitugha mәjbýr etti…

Bir topalang kezenderde bylay dep jazyppyn: «…Mәsele – sizding Vladimir Kozlovty qolpashtap: «SIZ – JÝZ QAZAQQA TÚRASYZ!» nemese «MEN KOZLOVTY BÝKIL QAZAQQA AYYRBASTAMAYMYN!» – degen masqarashylyq sózinizde bolyp otyr. Búl súmdyq sózge keudesinde jany, boyynda ruhy, jýreginde namysy bar әrbir qazaq qarsy túryp, óre týregeldi. Dini men dili bólek kelimsekter Kozlov pen Sizovty qarapayym qazaqqa jany ashidy deu – esalannyng ertegisi ghana…

Sayasat degening – siqyry mol, zardaby zor apiyn, esimizdi jiyp, etegimizdi jinasaq, qazaghymyz da útylmas. Mýmkin bolsa, tize qosyp, tizgindese jýrip, últymyzdyng tәuelsizdigi men qazaghymyzdyng erkindigin

mәngilik saqtap qalu jolyndaghy kýreste batyl, adal, ainymas, tabandy bolsaq deymin. Meyli, Jasaral – men turaly qanshama auyr sóz, qatty pikirler aitsa da, inilik izetpen keshiruge tyrysamyn. Renish-ókpe de, óshtik te joq, jaman sóz ben qarghys ta aitpaymyn…»

Jýregindegi iman-tarazysy búzylmaghan pende búdan artyq ne desin?!.

TAGhY birde bylay dep jazghan ekem: «…Arsyz-nәrsizdin, imansyz-dilsizdin, úry-qarynyn, zalym-zúlymnyn, súm-súrqiyanyn, qorqaq-qorqaudyng zamany jýrip túr, qazir… Jana tehnologiya men jetik órkeniyet te TASADAN TAS ATUGhA taptyrmas qúral boldy…»

Bir jalghany joq, tútas shyndyq!

***

…Jasaral agham bir kezde ózining Aslan Musin basqarghan Aqtóbe oblysynyng әkimshiliginde dýrdey basqarmanyng tizginin ústap, oblys әkimining tapsyrmasyn tastay etip oryndaghysh, oppozisiyalyq basylymdardy qudalaghysh  múzday-kók sheneunik bolghandyghyna qaramay, bir kýn nemese bir miynót memlekettik qyzmette júmys jasamaghan aidaladaghy meni birazdan beri biylikke japsyryp, tanyp qoydy. Ózi keyin oblys әkimi quyp jibergesin jalghan oppozisionerge ainalyp shygha keldi. Al qazir múnyng sózine qarasan, Shahanovtan bastap, Dos Kóshimge de, Ermúrat Bapy men Ámirjan Qosanovqa da jappaghan jalasy joq, bәri jalghan oppozisioner, satqyndar. Tipti 20 jylday shetelde jýrgen Qajygeldinning ózi de biylikting adamy, satqyn eken de, tek ózi ghana taza eken. Kózi qaraqty oqyrman búghan senedi dep tek aljyghandar ghana oilaydy. Múndayda atamyz qazaq «Kókek – óz atyn ózi ataydy» deydi.

Byltyr  qyrghyz  preziydenti Atambaev qasiyetti  Qenesary  babamyzdyng aruaghyn qorlaghanda búl Jasaralynyz alaqaylap, Atambaevqa alghys aityp, paraqshasynda oghan arnap viydeo joldaghanda  satqynnyng naghyz ózi ekenine anyq kózim jetken edi…

Eger, rasynda, mening biylikte kókem hәm qoldaushym bolsa, qazir Qazaqstanda «QAJY TV», «Radio-QAJY», «QAJY sayty» taghy basqalar taban bastyrmay, qaptap ketken bolar edi.

Al, men Jasaral aghammen auzymdy auyrtyp myljandap úryspay, jyly tenizding jaghasynda:

«Ey, Jasaral, Jasaral!

(Óz buyna – mas aral…)

Qarap túr ghoy Jasaghan,

Tas atpaghyn tasadan!..

Bir «Algha»-dan sen qashyp,

Bir «Algha»-gha jetkende,

Aqtóbeni ada qyp,

Jau betine ótkende…» – dep, digidiktetip óleng jazyp jatar edim…

…Jyly teniz týgil, jyly sózge zar bolyp; bir jaghynan, aqyl-esi shayqalghan kempir-shalmen kerdendesip; ekinshi jaghynan, kózine kýlip, k…e ýrip, arqagha qanjar siltegen qaraqúrym, qara qytaymen alysyp-júlysyp jýrgenimiz mynau…

Tek, syn aityp, syna qaghugha asa sheber qazaq – keshiru men esirudi shatastyryp almasa deymin…

Qajymúqan Ghabdolla

Abai.kz