Sәule JANPEYISOVA: «Bireuler ýshin aspandaghy aimen tenmin, bireuler ýshin eshkim emespin»
– Bәz bireuler dәstýrli әnderding tyndarmany joq degen pikirlerin ashyq aityp jýr. Osyghan qarsy qanday uәj aitar ediniz?
– Dәstýrli әn – halyqtyng әni. Aty aityp túrghanday, búl – halyqtyng ózi. Dәstýrli әndi halyqtan bólip qarastyra almaysyz. Ol qazaqtyng qanyna singen, ómirimen bite-qaynasqan, birge jasasyp kele jatqan dýniye. Qay auylgha barsanyz da, qay aimaqtyng halqymen jýzdesseniz de, kózi ashyq, kókiregi oyau jandar halyq әnine qúlaq týredi.
Qazir Batystan, Reseyden kelgen pop-muzyka ónimderi qanshama tópelep jatsa da, bizding halyq qara nar siyaqty bәrine tótep berip, negizgi jauharlaryn, qúndylyghyn ishine saqtap jatyr. Kez kelgen adam ata-tegine tartpay tumaydy. Býgin estradagha elendep jýrgen jastar kýnderding kýninde asyldy jasyqtan aiyra alatyn dengeyge jetip, tól ónerne moyyn búrady dep ýmittenem. Tegimiz myqty halyq edik qoy dep shýkirshilik etem.
– Dәstýrli әnderding halyqqa keng taraluyna ne kedergi?
–Saf ónerdi ózining kókireginde, jýreginde saqtap jýrgen әnshilerdi halyqqa kórsetu ýshin nasihat kerek. Ánshi ózdiginen tilenip auyl-auyldy aralap kete almaydy. Dәstýrli әnshilerdi memlekettik dәrejede qoldau, osylaysha halyqtyng óz múrasyn ózine úsynu qolgha alynbay otyr.
– Bәz bireuler dәstýrli әnderding tyndarmany joq degen pikirlerin ashyq aityp jýr. Osyghan qarsy qanday uәj aitar ediniz?
– Dәstýrli әn – halyqtyng әni. Aty aityp túrghanday, búl – halyqtyng ózi. Dәstýrli әndi halyqtan bólip qarastyra almaysyz. Ol qazaqtyng qanyna singen, ómirimen bite-qaynasqan, birge jasasyp kele jatqan dýniye. Qay auylgha barsanyz da, qay aimaqtyng halqymen jýzdesseniz de, kózi ashyq, kókiregi oyau jandar halyq әnine qúlaq týredi.
Qazir Batystan, Reseyden kelgen pop-muzyka ónimderi qanshama tópelep jatsa da, bizding halyq qara nar siyaqty bәrine tótep berip, negizgi jauharlaryn, qúndylyghyn ishine saqtap jatyr. Kez kelgen adam ata-tegine tartpay tumaydy. Býgin estradagha elendep jýrgen jastar kýnderding kýninde asyldy jasyqtan aiyra alatyn dengeyge jetip, tól ónerne moyyn búrady dep ýmittenem. Tegimiz myqty halyq edik qoy dep shýkirshilik etem.
– Dәstýrli әnderding halyqqa keng taraluyna ne kedergi?
–Saf ónerdi ózining kókireginde, jýreginde saqtap jýrgen әnshilerdi halyqqa kórsetu ýshin nasihat kerek. Ánshi ózdiginen tilenip auyl-auyldy aralap kete almaydy. Dәstýrli әnshilerdi memlekettik dәrejede qoldau, osylaysha halyqtyng óz múrasyn ózine úsynu qolgha alynbay otyr.
Bizding elde birde-bir telearnada dәstýrli muzykagha arnalghan baghdarlama joq, oghan uaqyt bólinbegen. Birdi-ekili baghdarlamalar shyghady, biraq jylt etedi de joq bolyp ketedi. Otandyq telearnalar men radioarnalargha memleketten arnayy tapsyrma berilmeyinshe, olar ózdiginen túyaqtaryn qimyldatpaydy. Sebebi, dәstýrli muzykany týsinbeydi, kolhozdyng dengeyindegi nәrse dep qaraydy. Biz qazir eshqanday telearna arqyly әn sala almaymyz, últtyq ónerdi nәsihattaugha mýmkindigimiz joq.
– Qazaqtyng dәstýrli muzyka ónerin óz halqymyzdan góri, batys әlemi, europalyq tyndarmandar joghary baghalaytyn siyaqty. Siz qalay oilaysyz?
– Joq, men olay dep eseptemeymin. Tól muzykamyzdy qazaqtan artyq týsinetin halyq joq jer betinde. Qazaqtyng әn-kýy ónerin europalyqtardan góri, ózimizding tuysqan halyqtar erekshe qadirleydi. Mysaly, men Tәjikstan, Ózbekstan, Týrkimenstan, Qyrghyzstan siyaqty Orta Aziyanyng talay elderinde boldym. Týbi bir, tili úqsas halyqtardyng bәri qazaqtyng muzykasyn jaqsy kóredi, soghan kózim jetti. Al europalyqtar qazaqtyng qara dombyrasyna, qaraghay qobyzyna, asqaq әnderine búryn-sondy kezdespegen ekzotikalyq dýnie retinde tanyrqap qana qaraydy. Tanyrqau sezimi tarqaghannan keyin mýlde tyndamauy da mýmkin. Kerisinshe, qytay, japon, kәris siyaqty shyghys halyqtary qazaqtyng muzykasyn jaqsy týsinedi Sebebi, shyghys halyqtarynyng mәdeniyeti, óneri bir-birine óte jaqyn. Átten, osy elderge tól ónerimizdi jete nasihattay almay otyrghan ózimiz!
– Songhy kezderi halyq әnderin estrada janryna óndeu beleng aldy. Osy ýrdiske qalay qaraysyz?
–Jaqsylap óndey bilsek, dәstýrli halyq әuenderi – ónerding nebir týrlerine tamyzyq. Mysalgha, halyq kompozitorlarynyng әuenderin paydalanudyng arqasynda qazaqtyng opera óneri qalyptasqan. Brusilovskiy «Qyz Jibekti» tughyzdy, «Birjan – Sarada» qanshama halyqtyq muzykanyng iyirimderi bar. Sol siyaqty estrada janrynda jýrgender de halyqtyng múrasyn ózderine ynghaylap, janasha qyrlaryn ashqysy keledi. Olargha qoyylatyn eng basty talap, әndi júlma-júlmasyn shygharyp búzugha jol bermeu kerek. Kezinde Biybigýl Tólegenova, Roza Baghlanova siyaqty búlbúl ýndi әnshiler dәstýrli әnderdi qalay keremet oryndady?! Ermek Serkebaev «Súrsha qyz» ben «Dudar-aydy» qalay tamasha shyrqaydy?! «Dosmúqasan» ansambli oryndaghan «Qúdashany» qazir júrttyng bәri biledi. Jas әnshilerding arasynda da dәstýrli әnderdi әdemi óndep, halyqtyng jýregine jetkizip jýrgender bar. Ókinishke qaray, óndeymiz dep últtyq boyauynan júrday etkenderdi de kórip jýrmiz. Búl óndeushining jәne oryndaushynyng aryna syn!
– Siz Gharifolla Qúrmanghaliyevtey anyz adamnyng tәlimin kórdiniz. «Gharekenning mektebinen osyny ýirendim» dep neni maqtanyshpen atar ediniz?
– Gharekeng mening ústazym, býgingi repertuarymdaghy әnderding jartysynan kóbin sol kisiden ýirengem. Gharekenning әnderi mening jaz-jaylauym ghoy. Kópshilikting meni batystyng qyzy dep oilap qalatyny sodan bolu kerek.
Kezinde Jýsipbek Elebekov, Manarbek Erjanov, Ámire Qashaubaev, Gharifolla Qúrmanghaliyevter qazaqtyng túnghysh muzykalyq teatrynda, qazirgi Abay atyndaghy opera jәne balet teatrynda júmys istegen. Sol teatrda jýrip Gharekeng jiyrmadan astam operada neshe týrli ghajap obrazdardy somdaghan. Kino salasynda «Biz Jetisudanbyz» deytin filimde kishkentay ghana bir róldi somdap, myqty akter ekendigin dәleldep ketti. Gharekeng dombyramen ghana emes, simfoniyalyq orkestrmen әn shyrqaghan adam. Búrynghy sal-seriler әri әnshi, әri aqyn, kompozitor, dәulesker dombyrashy, atbegi, sayatshy, baluan retinde, kýresker túlgha retinde tanymal bolghan ghoy. Gharekender solardan qalghan júrnaq siyaqty. Endeshe, dәstýrli әn-kýy mektebining býgingi ókilderi osy joldy ústanyp, jan-jaqty bolugha úmtylugha tiyis.
– Estrada әnshileri toydan toygha jýgirip jýredi. Al dәstýrli әnshi retinde sizderdi toy-tomalaqta әn shyrqaugha jii shaqyra ma?
– Áriyne, toygha qúrmettep shaqyryp túrady. Búrynghy qazaqtyng salty boyynsha qolqalap shaqyrtyp, әnimizdi tyndaghysy keletin adamdar az emes. Biraq biz keybireuler siyaqy súghanaqtanyp, toy izdep jýru degendi bilmeymiz. Óitip ózimizding de, әnimizding de qadirin týsirgimiz kelmeydi. Bәz bir estrada әnshileri siyaqty ana toydan shygha salyp, myna toygha jýgirip tabanymyzdan tozbaymyz. Ras, keyde bir kýnde eki toygha barugha tura keletin jaghdaylar bolady. Biraq esikting kózinde túryp alyp asabagha «meni birinshi shyghar» dep ótinip, sosyn bir-eki әndi aita salyp, ekinshi, ýshinshi jerge tayyp túru degen dәstýrli әnshilerge jat әdet.
– Astanagha qonys audarghynyz kelmey me?
– Men Almatyda әnshi retinde qalyptastym, ónerimdi damyttym, sol jerde halyqqa tanyldym. Jalpy, Almatyny mekendegen óner adamynyng baghy bes eli dep oilaymyn. Almatyda tyndarmandarymyz jeterlik, konsert bersek halyq mindetti týrde jinalady. Osynday ortany qiyp ketu eshkimge onay soqpaytyn shyghar.
Astana elimizding bas qalasy atanghaly on jyldan asty. Osy on jyldyng ishinde jana astanada konsert berip kórmeppin. Aldaghy uaqytta arnayy konserttik baghdarlamamen kelip, elordalyqtargha ónerimdi kórsetsem degen armanym bar. Biraq Astana halqynyng ruhany qajettilikti óteuge degen yqylas-peyili bәseng siyaqty, júrttyng bәri júmystyng jeteginde shapqylap jýr. Olar dәstýrli әnshining ónerin qúrmettep, konsertke jinala qoyar ma eken?! Kókeyimde osynday kýmәn-kýdik bar.
– Sizdi әnshi retinde halyq moyyndady, al adam retinde qandaysyz?
– Mening minezimdi әrkim әr týrli qabyldaydy. Bireuler ýshin – aspandaghy aimen teng shygharmyn, bireuler ýshin eshkim emespin. Sondyqtan «men sonday adammyn» dep ózime dәl anyqtama bere almaymyn. Eng bastysy, ortamda syiym bar, azghantay abyroyym bar, halqym «aynalayyn» dep qúrmettep jatady. Ázirge eshkimnen «Sen» degen sózdi estigen joqpyn. Soghan qaraghanda minezge bay adam shygharmyn (kýledi).
…Men shyndyqty betke aitqandy jaqsy kórem. Kókeyime kelgen nәrseni ishime saqtap qalu degendi bilmeymin. Shyndyqty aitamyn dep kópshilikke jaqpay qalghan kezderim kóp. Últtyq ónerimiz ýshin janym auyrady, sony órkendetu ýshin janymdy salamyn, bireulerge jaqpay qalam-au dep taysalmaymyn!
Ángimelesken Arnúr ASQAR
«Núr Astana» gazeti 4 mausym 2009 jyl