Dәuren Quat. Mәssaghan, biz aldandyq!
KTK arnasyndaghy balabazar baghdarlamalardyng biri «Mәssaghan» deytin shousymaqta «Mәssaghan, men aldandym!» deytin aidar bar. Álgi aidardyng túraqty qonaghy hәm túraqty týrde aldanyp, kýlkige qalyp jatatyn ashyq auyz anghaly - Núrlan Espanov deytin jigit. «Mәssaghannyn» qulary Núrlandy shaqyryp alyp aldaudan, Núrlan aldanudan әli sharshay qoyghan joq. Bizding jaghday da sol Núrlannyng basyndaghy túraqty kepke úqsaydy. Osy joly bar ghoy, es-aqylyn joghaltyp jýretin Espanov Núrlannan da әrmen aldandyq. Referendum ótpeytin boldy!
KTK arnasyndaghy balabazar baghdarlamalardyng biri «Mәssaghan» deytin shousymaqta «Mәssaghan, men aldandym!» deytin aidar bar. Álgi aidardyng túraqty qonaghy hәm túraqty týrde aldanyp, kýlkige qalyp jatatyn ashyq auyz anghaly - Núrlan Espanov deytin jigit. «Mәssaghannyn» qulary Núrlandy shaqyryp alyp aldaudan, Núrlan aldanudan әli sharshay qoyghan joq. Bizding jaghday da sol Núrlannyng basyndaghy túraqty kepke úqsaydy. Osy joly bar ghoy, es-aqylyn joghaltyp jýretin Espanov Núrlannan da әrmen aldandyq. Referendum ótpeytin boldy!
El ishi ә degennen-aq Erlan Sydyqov deytin ekpini qatty azamattyng «ekinti men aqshamnyn» arasynda oilap tapqan referendumyna eleng ete týsken. Eleng ete týsken sebebi – bizding júrt biylikting mәrtebesin úlyqtap, ghúmyryn ólsheusiz úzartu ýshin úrandap shyqqan adamgha alghausyz senedi. Nege senbesin? 1989 jyldan beri qaray saylaudan saylau, referendumnan referendum. Kiyip jaryp bir saylau ótedi. Japyryla dauys beremiz. Jabyla qoldaymyz. Jarban-jarbang etemiz. Osymen bitken shyghar deymiz. Bitti. Kópshilik tilegin bildirdi, senimin artty, tandauyn jasady. Bastay ber, qostaymyz deydi. Búdan artyq ne kerek?! Joq, janylysyppyz, aragha az-maz jyl salyp, «oybay, ótkende qatelesip ketippiz, olay emes, bylay eken, qatemizdi týzeuding joly - qaytadan saylau nemese referendum» desip tanauraymyz. Sodan, al kep alashapqyn bastalady. Japyryla dauys beru. Jabyla qoldau. Jarysa jalbandau. Osymen bitken shyghar deymiz entigimizdi әzer basyp. Bitti. Kópshilik tilegin bildirdi, senimin artty, tandauyn jasady. Bastay ber, qostaymyz. Joq, janylysyppyz, aragha az-maz jyl salyp... Qazaqstandaghy saylaular tarihy pop-muzykadaghy rep janry siyaqty: qaytalana beredi, qaytalana beredi. Qysqasy, mazmúnyn jalpylama bayandap, sýikey salghan bizding jogharydaghy sóilemderimizdi kóshirip alyp kópirte berseniz Qazaqstandaghy saylaular men sayasy oqighalardyng deregi týziledi.
Al endi osy joly, ollahiy-billahi, onbay aldandyq. Bastamashyl top, Oljastardyng odalary, opalanghan bet-auyz, aspanmen astasqan teneuler... bes million qol. Parlament deputtarynyng tegeurindi talaby. Konstitusiyagha ózgeris engizemiz dep ókireshtengen qalaulylarymyz Elbasynyng qarsylyghyn da qaramay «qahargha» mindi. «Preziydentti deputtar men halyq tyghyryqqa tirep qoydy. Ol kisi amal joq referendumgha moyyn úsynady»,- dep shalqydy shiqan bet deputtardyng biri (qaysysynyng aitqany esimnen shyghyp ketipti, biraq, qaysysy aitsa da bәribir bir sózding ainalasyndaghy adamdar ghoy). Biz de Preziydentting amaly qalmaghangha qapsyz sendik. Sodan referendumnyng mәselesi Konstitusiyalyq kenesting qúzyryna ketti. Konstitusiyalyq kenes, Qúdaygha shýkir, kópting tilegi men Parlamentting úsynysyn qúp alady degen oigha jәne bekidik. «Abay.kz» aqparattyq portalynyng saualnamasyna qatysqan júrt ta Rogovtyng «lәpbay» deytinine boljam jasaghan edi (qaranyz: Saualnama. «Konstiusiyalyq kenes qanday sheshim qabyldaydy?») Qaytalap jatudyng qajeti shamaly, Konstitusiyalyq kenes referendumnyng Atazangha syiymsyzdyghyn jariya etti. Nazarbaev Konstitusiyalyq kenesting sheshimimen kelise otyryp, ózinen keyingi sayasatkerlerding bәrin el zanyn qúrmettep, zangha qaltqysyz baghynugha shaqyryp basalqy sóz aitty. Ónege kóresetti...
... deuimizge tura kelip túr. Búl sózdi azat joldan bastauymyzdyng astaryn oily oqyrman bek týsiner degen oidamyz. Óitkeni, «amaly qalmaghan» túnghysh Preziydentimiz bes million men parlament deputtary asygha kýtken tarihy sheshimdi qabyldap jiberui de mýmkin edi. Biraq, Batys әlemi, demokratiyalyq qúndylyqtardyng saqtaluyn qalaytyn batystyq dogmatika, digerlep shygha keldi. Aldymen, Qazaqstandaghy AQSh elshiligi ýn qatty (elshilikting Elbasy ókilettiligin referendum arqyly úzartugha baylanysty jasaghan mәlimdemesin saytymyzdyng múraghattar qorynan tauyp alyp oqyrsyz). Alayda, bastamashyl top referendumnyng ótetinine shýbәsiz senimdi edi. On bir jyldan beri basy birikpegen EQÚY-gha mýshe elderding sammiytin shaqyryp, úlyq jiyn jasaghan Astana Batystyng auzyn alyp qoydy dep payymdaghan olar Elbasymyzgha endi ózimiz bir qyzmet qylyp jibereyik dese kerek. IYә, balandau oi, biraq bizding qoghamdaghy qoyyrtpaq tirlikterding qonyshynan basqan avtorlaryna qarap әlgindey baylam jasasaq aqiqattan alys ketpeymiz. Onyng ýstine, «kýlsheli bala sýikimdi» - Qazaqstan biyligi qanday tyghyryqtan da kópvektorly ekonomikalyq sayasatynyn, ghalamdyq bazardaghy narqy joghary múnayy men uranynyng arqasynda jol tauyp jatty emes pe? Bastamashyldar búny da esepke aluy kәdik. Áytkenmende, biz aldanghan siyaqtymyz. Elbasy keshe Parlamentke Preziydent saylauyn merziminen búryn ótkizu turaly úsynys jasaytynyn bildirdi. Erteng qos palatanyng birikken otyrsynda Núrsúltan Ábishúlynyng úsynysy qaralady. Referendum mәselesinde meseli qaytqan Parlament endi «eregeskende» Preziydent saylauyn merziminen búryn ótkizudi aiqay úranmen qoldap dauys beredi. Nәtiyjesinde, byltyrdan beri 2020 jylgha deyingi baghdarlamalardyng birnesheuine qol qoyyp ýlgergen Elbasymyz 2019 jylgha deyin saylanady. Sosyn taghy bir ret saylanugha qaqyly. 2019-gha 8 jyldy qossanyz ar jaghynda 2030-dyng auyly da alys emes. Búrynghylar aitpaqshy, «handa qyryq kisining ailasy bar» degen – osy. Referendumdatqan bastamashyl top «Elbasymyz bastaghan isin ayaqtaugha tiyis» deseken-túghyn. IYә, ol kisi bastaghan isin ayaqtaugha tolyq mýmkindik aldy. Bayandy bolsyn.