Alla keshirsin, keyde sonau noghaylynyng Qaztughan, Dospambet, Shalkiyiz, Jiyembet jyraularyn aitpaghanda tipti, qazaqtyng aldaghy ýsh ghasyrda qanday kýige týserin  kózben kórip, qolmen ústatqanday, ainaqatesiz aityp ketken Mónke biydin, onyng berjaghyndaghy Ábubәkir Kerderi, Sarysholaq, Esengeldi Aqpan jyrau, Qarasaqal Erimbetterdin, Dulat (Babatayúly), Shortanbaydyng jyrlaryn oqy bastaghannan dýniyede  aqyndardan ótken әulie bar ma eken degen bir kýpirlik oigha ketedi ekensin.

Áulie Mónke aitqany

Aynymay keldi aldyma

Baghymnyng neden qaytqany

Qúdaydyng kónili qaldy ma

Elimdi biylep barady

Keshegi kelgen qanghyma!

Búl – Sarysholaq shayyr Boranbayúly. Múnda ol elimdi keshegi  kelgen qanghyma biylep barady degende qazaq dalasyna arbasyn shiqyldatyp, zenbiregin kýrkiretip, nayzaly myltyghyn shoshandatyp qara qúrttay qaptap kelip aidyndy kóldi, asqarly bel men jaylauly jerdi tartyp alyp jatqan orys әskerleri men solardyng izimen kelip jatqan mújyqtardy aityp otyr.

Bi, starshyn moynyna

Jezden qarghy taghyndy,

Agha súltan, qazylar

Kәpirge boldy jaghymdy...,-dep Dulat kýiinse, Múrat Mónkeúly:

Men qauip etkennen aitamyn

Keshegi tughan balanyn

Ústay ma dep  bilegin,

Shaya ma dep jýregin

Ashy sugha toydyryp,

Qaughaday shashyn qoydyryp

Búza ma dep renin

Adyra qalghyr zamannyn

Men jaratpaymyn sýrenin,–dep kýnirenedi.

IYә, patshalyq Resey de, onyng izbasary Kenestik Resey de  osy shermende de sherli shayyrlar aitqanday qazaqtyng jeri men suyn tu-talaqay qyp basyp, bólisip alghan song endi tili, dini, ýrdisteri siyaqty últtyq qasiyetterinen aiyryp, әldebir mәngýrt maqúlyqqa ainaldyrumen ainalysty. Sonyng nәtiyjesinde Mónke by aitqan әkesine qarsy sóilep ejireygen úly, bedireygen qyzy, dýdәmaldau dini, alashúbar tili bar qazaq degen últ dýniyege keldi. Kónilinizge kelse de aitayyq, biz býginde jogharydaghy әuliyedey aqyndar aitqanday kýige týskenimiz ras. Eger el basqaryp otyrghandar, әsirese, qazaqtyng últtyq sanasyn, últtyq namysyn oyatudy dereu memlekettik dengeyde qolgha almasa, tәuelsizdik aldyq dep on, jýz jerden  shuyldasa da jәy halyqtyng sana-sezimi eshqashan ózdiginen oyanbaydy. Al, ghasyrlar boyy orys otarshyldyghynyng qúrsauynda tili shúbarlanghan, әjesi nemeresimen oryssha sóileudi shen de, sәn de kóretin qazaqtyng sanasyn seni adam qylghan orys degen qúlminezden aiyrmau ýshin sonau patshalyq Resey zamanynda shygharylghan әulie Georgiy lentasy degendi jyl sayyn 9-shy mamyr qarsanynda qazaqtardyng ýlken-kishisining moynyna, tósine, kóligine taghyp qoysang da jetip jatyr eken. Qazir dýniya jýzinde Reseyden basqa ne Europanyn, ne Amerikanyn, ne Afrikanyng birde-bir memleketi toylamaytyn Jenis kýni degen meyramdy Reseyge qosylyp Qazaqstan toylaydy. Oghan keyinirek toqtalarmyz. Al 9-mamyr qarsanynda Qazaqstandaghy Resey elshiligi qazaqtargha shýlen taratqanday taratatyn әulie Georgiy lentasy degen ne nәrse? Búl saryala taspany Reseyding Qazaqstannan basqa respublikalardaghy elshilikteri júrtqa taratpaq týgil kórsetuge de qymsynady. Búl orden alghash ret sonau orys-týrik soghysy (1769-1774) kezinde orys sarbazdaryn (soldattaryn) jigerlendiru ýshin hristiandardyng diny kósemining biri Georgiyding atynan taghayyndaldy. Qansha patshasy men preziydenti ózgerip jatsa da Reseyde eng aldymen orystyng mýddesin qorghau sayasaty ózgermeydi. KSRO-ny basqarghan Kremlidegiler de ózderi «Úly Otan soghysy» dep ataytyn soghys kezinde 1942 jyly búl ordendi qayta qalpyna keltirdi. Endi ony býgingi Resey qayta janghyrtyp (1992 jyldan) otyr. Aytpaqshy, soghys aldynda mal tieytin qyzyl vagondarmen Mәskeu Qazaqstangha auyl-auylymen әkep tókken әzirbayjandar, meshetter, chechender, qarashaylar, ózge de últ ókilderi ony «Úly Otan soghysy» dep moyyndamaydy. Al Ukraina, Latviya, Litva, Estoniya, Moldova, Kenes ókimeti  dәuirlep túrghan kezding ózinde «Jenis toyy» degendi toylap qaryq qylghan joq. Búl kýn Germaniyada «qaraly kýn» retinde atap ótiledi. Al ghylym-bilimi, әdebiyeti men óneri, mәdeniyeti men ónerkәsibi damyghan, әlemdegi ozyq oily elderding birinen sanalatyn irgeli bir el qaraly kýn dep esepteytin kýndi «Jenis kýni» dep, «Za russkiy narod», «Za russkuy armii», «Za Rossii» dep tostaqan toly araqty susha simirip, dumandatyp toy-toylau mәdeniyetti halyqtyng isteytin isi emes. Jalpy qasiyetti, islam dininde «Jenis toyy» degendi toylau da kýnә. Óitkeni, «Jenistin» jolynda eki jaqtan da jýz myndaghan, milliondaghan jazyqsyz pendening qany tógildi. Óz әkem Sahy marhúmdy ata dep ataytynmyn. Ol kisi diny kitapty biraz oqyghan adam-dy. Birde «Ata, soghysta qansha nemisti óltirdin?» degenim bar. Sonda ol «qoy-ә! Qaydaghyny aitpa! Neghylam onyng qanyn tógip. Ol da biz siyaqty kәmәndirlerinin, ýkimetining aidap saluymen amalsyz kele jatqan Qúdaydyng pendesi. Ápeserimiz: «istirlay» dep búiryq bergende ghana basymdy tómen salyp,  jerge qarata kózimdi júmyp, atyp-atyp  jiberetinmin»-dep edi qayran, әkem!

«Kóp aitsa kóndi, júrt aitsa boldy-әdeti nadan adamnyn» dep asyl tekti Ibrahim (Abay) aitqanday kenestik iydeologiya eti men sýieginen ótip, qanyna sinip qalghan býgingi qazaqtargha «búl biz ýshin Otan soghysy emes» deseng әkelerimiz osy soghysqa qatysqan, auzyndy jap deytinin de kórip jýrmiz. Olar әkeleri ol soghysqa óz erkimen barmaghanyn, onyng aldynda Resey qoldan jasaghan asharshylyqtardy, neshe týrli tәrkileu, halyq jauy, Amerikanyn, Japoniyanyng tynshysy, jer audaru, atu-asu siyaqty zobalannyng talayyn bastan ótkergen bayghús halyq ruhy taptalghan, әrnәrseden qorqyp, ýrkip otyratyn jәne Mәskeu ne aitsa sony isteytin qaranghy tobyrgha ainaldyrylghanyn aitsang da týsinbeydi. Aytpaqshy, oryspen kindigi bir bauyrlasy derlik Ukrainanyng Reseyden ketisuining bir sebebi de osy «Jenis kýnine» degen kózqarastyng ekitýrliligine baylanysty edi. Resey óz qolastyndaghy kez-kelgen últty sanasyz mәngýrtke ainaldyrudyng ondaghan, jýzdegen tәsilin qoldanyp keledi. Eger sol últtan bas kóterer, últynyng tilin, salt-dәstýrin tiriltip, sanasyn oyatatyn nemese azattyq alugha ýndeytin bireu shygha qalsa Resey basshylyghy dereu onyng kózin qúrtudy, eng bolmasa adamdar arasyna, el ishine iritki salushy etip kórsetudi dereu qolgha alady. Mysaly, Ukrain halqynyng últshyl azamaty Benderany olar basqa últtardyng da, tipti, birsypyra ukraindardyng da sanasyna  eng jeksúryn, eng jauyz, otanyn satqan kisi retinde sinirip tastaghan. Al Bendera ózimizding keshegi alash arystary siyaqty ukrain halqynyng qamyn oilaumen ótken er de, ór túlgha. Reseyding osynday sanasyzdandyru sayasaty qazaq jerinde zor sheberlikpen jýrip jatqanyn eshqanday «Núr Otan», eshqanday «Aqjol» partiyasynyng mýshesi, ne deputat bolmasa da,  eshqanday jurfak, politfak bitirmese de kókirek kózimen angharghan Esengeldi Aqpan jyrau Kenes ýkimeti qudalaghasyn ózi tughan Aqtóbe aimaghynan Qaraqalpaq auyp bara jatyp «Saryarqanyng dalasy-ay, Ashaly toghay aghashy-ay, Sher-shemendey qaynaydy-au» kókirekting sanasy-ay, Sanasyz bolyp barasyng sary qazaqtyng balasy-ay»-dep sol zamanda-aq bizding osynday «shúbartil» «dýdәmal din» kýige týsip bara jatqanymyzdy aitqan-au, ә? Ol kezde qazaqtar Saryarqa dep bir sheti Atyrau, Aqtaudan býgingi Torghay ónirine sheyin Reseymen shekaralasyp jatqan úlanghayyr ólkeni aitqan. Mahambetting «Arqanyng qyzyl iyzeni», Qúrmanghazynyn  «Saryarqasy» da sol ónir.

IYә, Batys ónirining aqyn-jyraularyn osynday jyrlaryn oqyp otyryp, sol beybaqtar osy kýngi qazaqtardyng moynyna Georgiyding sary lentasyn taghyp alyp «Spasibo, dedu, Za pobedu!»-dep kәiipke týsip shuyldap jýretinin de bilgen be dep qalasyn. Ol zamanda osy ordendi qazaqtyng orysqa tiygen qyzynan tughan general Kornilov taghyp jýripti. Al osy «Jenistin» 70 jyldyghyna arnalghan, Mәskeude ótken әskery paradqa Belorusi preziydenti A.Lukashenko da kelgen joq. Onyng esesine qazekemder әkesi tirilip kelgendey dýrildetip toylaumen boldy. Solardy kórip otyrghanda Mirjaqyp Dulatovtyng «Orys otarshyldary Reseyding qolastyndaghy basqa halyqtardy maymyl oinatqanday qyldy» degeni eske týse beredi eken.

Kýiingennen

At ýstindegisi namyssyz, arsyz kil kerden,

Aqsaqaldary saqalyn satyp kýn kórgen

Júrtymdy kórip jabyrqau sózdi kóp jazdym

Esi bar qazaq enirep jylar jyr-shermen,-deuge de bardyq.

Meyram, mereke degenderding ózi ýlken tәrbiyelik, taghlymdyq jәne sayasy is-shara. Ol bir últtyng basynan ótkergen taghdyryna, tarihyna, últtyq ereksheligine sәikes kelse, ekinshisinikine mýlde qarama-qayshy bolady. Sondyqtan, neni toylap, neni meyramdasaq ta osy jaghyn oilanyp alayyq, tәuelsiz qazeke!

Myrzan Kenjebay

Abai.kz