Senbi, 23 Qarasha 2024
Tamyr 5171 6 pikir 3 Mamyr, 2018 saghat 09:15

Kóne Túrpan әserleri

 

Qazirgi kýni eng enjar adam ghana Qytay asyp, qydyrmaghan bolar. Biraz shet elderge shyghyp jýrgenmen, jolym hanzu eline kóshting sonynda týsti. Bastapqyda maghan Qytay jeri suyq ta sústy bolyp kórindi. Ózgemen bir isi joq, qúmyrsqasha qújynap jatqan halyq. Tili de, dini de jat, bóten, menireu. Adambysyn, joqpysyng – pysqyryp qaramaydy da. Basqa elderdey turistke degen iltipattyng joghynan jalghyzsyrap, jat jerde jýrgenindi qatty sezinesin. Úzyn-sonar dýkenderine kirip ketseng jaghalay qytay jazuynan kóz sýrinip, shyghargha esik taba almay, jón súraugha til bilmey, it qorlyqty kórip jýrgenin.Búl jerde ne orys, ne aghylshyn tili qoldanysta joq, qytay tilin bilmeding be – sharuang bitti. Amalsyz qarsy kelgenderding betine shúqshiya ýnilesin. Týstes bireudi kórsen, jatyp jabysasyn; «Áy, kókem, úighyrmysyn?», «iyә,» dese jerden jeti qoyan tapqanday quanasyn. Shýnkildesip, mәre-sәre bolasyng da qalasyn. Qinalghanda baryp, qandasyn, dini, tili bir bauyryng ekenin anyq týsinesin. Úighyrlar da jalghyzyraydy, bilem. Salghan jerden shýiirkelese ketip, jol siltep, bar kómegin ayamaydy.

Álqissa, qystyng kýni Qytaygha barghan saparym qyzyq boldy. Bir qoyshynyng qyzy auyl kóship bara jatsa «Baqayshyqtyng basynda basbarmaqtay may qaldy»,- dep jylaghan eken desedi. Maghan da sol qyzdyng keri kelip, dәndegen son, Ýrimji dýkenindegi dýniyeni tauyspaqqa bel budym. Shyghystyng Jana jylynda eki apta boyy Qytayda sauda joq degenge senbegem. Jeti qabat qonaqýide japadan-jalghyz jattym. Ras eken, dýkender jabyq, yghy-jyghy kóshelerinde adam joq. Ýzbey patyrlaghan otshashular ghana auany kóktýtin qylyp qalada, degenmen, adam bar ekeninen habardar etedi. Ne isterimdi bilmey dal bolyp jýrgenmin. Bir kezde kómekshi úighyr oghly kelip: «Osylay jata beresiz be, el kórip, jer kórip qaytasyz, bizben birge Túrpangha jýriniz»,-degeni. Áriyne, kóne úighyr jerin kórmekke quana-quana kelistim. Sebepten-sebep bolyp, aty anyzgha ainalghan Túrpan jerin aralap keldim. Atauy eski әuendey estiletin Yarghúl, kóne Astana, uaqytqa moyynsúnyp, qabyrghalary mýjilgen Idiyqútta boldym. Úighyr halqynyng keshesi men býginin saraladym.

Talay adam Túrpangha qydyryp baryp, bolmasa, kógildir ekrannan kórip te jýrgen shyghar. Men osy jerden alghan әserlerimdi bayandap berudi jón sanadym.

Búl saparda meni asa tebirentken – Túrpan jerindegi Yarghúl kompleksi boldy. Búl keshen úighyr últynyng eng asyl qasiyetteri men bar tarihyn boyyna jiynap, kelgen jannyng aldyna asa qarapayym da әserli týrde, sypayylyqpen úsynghanday әser etedi eken. Bir qaraghanda, tandanarlyq eshnәrse de joq sekildi, sary balshyqtan soghylghan kóne úighyr ýii, aldyndaghy qúdyq, sharua zattary... Al, oilana kóz tiksen, osy qarapayymdylyqtan ba, nemese әr zattyng orny men proporsiasynyng ýndestiginen be, ol jaghyn bilmedim, әiteuir últtyng bar bolmysy osy ayaday jerde shoghyrlanghanyn  tereng úghynasyn. Alang ortasyndaghy qúdyqqa sýiep qoyghan orasan ketpen  úighyr halqynyng yqlym zamannan ter tógip, jerdi emip kelgendigin ýnsiz aighaqtaydy. Ýy ishinde saqtalghan kóne aghash qúraldar, qolóner búiymdary, ydys-ayaq, kilemder, maqta qalyptary, kóne saz aspaptary úighyrdyng enbekqor ghana emes, sonymen qatar ónerpaz el ekenin jetkizgendey.

Túrpan qalasy әr ýiding janynan  saz kirpishten әrtýrli etip, әsemdep órilgen gýnchilerimen (jýzim keptiretin qorajay) kóz tartady. Kósheleri taza da ken. Kóshe boyy sap týzegen aghash. Darbazagha salynghan gýl suretteri baqshadaghy gýl men jýzimdikterge úlasady. Bәri әsem, tәpchәsine deyin tәptishtep múqiyat jiyp qoyghan. Qystaghy kórinis mynaday bolsa, kóktemi men jazy qanday boldy eken dep tandanasyn.

Osy saparda maghan asa únaghany – úighyrlardyng bir birine degen bauyrmaldyghy. Kóshbasshym qay jerge barsa da, habardar bolghan tuma-tuys, dos-jarany habarlasyp, qúshaq jayyp qarsy alyp otyrdy. Ásirese, bir oqigha jayly aita ketpeske bolmas. «Tәte, osynda kelip, sәlem berip ketpesem, qatty renjitip alamyn, basqasyna barmasaq ta, jengeyime sogha keteyik», - degen son, shәi-suymyzdy alyp, sol ýige qonaqqa bardyq. Apayy qúraq úshyp, jyly qarsy aldy. Dastarhan jayyp, asyn aldymyzgha tartty. Eri ýiinde eken, ol kisi de bizben shýiirkelesip, «hosh kelipsiz» dep jatyr. Arghy-bergining haly súrastyrylyp, maghan da iltipat bildirildi. Biraz otyryp, qonaqjay ýy iyelerimen qoshtasyp, jýrip kettik. Sonshama jyly qabaq tanytqan búl qay tuysyng dep súraghanymda, jauaby tandandyrmay qoymady: búl әiel – әkesining kelini eken. Kýieui erterekte qaytys bolyp, ortada bala da joq, jengesi ekinshi ret túrmys qúrghan. Bizder sol ekinshi kýieuining ýiinde bolyppyz... Bir tughanyn ghana tuys dep sanap, bauyrmaldyqtan ada bola bastaghan bizder ýshin, әriyne, búl tanghalarlyq qúbylys.

Ózime únaghan taghy bir jәit – jergilikti túrghyndardyng oqugha degen yntasy. Býgingi kýnning túrmys-tirshiligimen tanyspaqqa kitap dýkenine bas súqtym. Kórgenim kózge jaghymdy dýnie boldy. Dýken ishi adamgha lyq toly. Ýlkendi- kishisi bar, Túrpannyng qoly bos adamy týgel osynda jiylghan ba dep qaldym. Kiyimderi júpyny bolsa da, kózinde  yntasy bar júrt, qoldarynda bir-bir kitap, shúqshiyp bas kótermey oquda. Satyp alugha qarajaty bolmaghan song osylaysha bilimnen susyndap qalghysy keledi, shamasy. Árbirining teledidary bar da shyghar, biraq  naghyz ruhany baylyq jazba dýniyede ekenin búl júrt shynymen tereng úghynghanday.

(Túrpan qalasy - jýzim túnghan qala)

Al endi Túrpanda kónilimdi qúlazytqan kórinis – qyrmandaghy meyiz tazalaushylardyng enbegi boldy. Manday termen suaryp, baptap ósirgen son, jiyp-keptirgen song da, búl jýzimning azaby bitpeydi eken. Bizding bazardaghy jútynyp túrghan jýzimning әr taly qanshama enbekpen keledi desenizshi! Búl kýni әr qúryq jýzimdi auzyma salghanda, qara suyqta qara jerde shúqshiyp, bel jazbay otyryp, onyng әr talyn qolymen iriktep otyrghan úighyr aghayyndar kóz aldyma keledi. Osynday azappenen әrbiri kýnine 4-5 qap jýzim súryptaydy eken. Bir móshek  jýzimge tóleytini 6-aq yuani, arghy esebin ózderiniz shyghara jatarsyzdar...

Osy alghan әserlermen elge qayttym. Vagon terezesinen syrtqa ýnilip qaraymyn, oigha shomam...Úighyrdyng múnly múqamdary, astarly әnderi qúlaghymnan әli de ketpeydi ... Shirkin, Qazaqstannyng jeri qansha keng bolsa, sonsha eldi syighyzghan qazaqtyng qúshaghy da keng ghoy, deymin. Shyntuaytqa kelgende, bizding elimizdi mekendegen jýz últ pen úlys bitesip qaynasqan bir tútas organizm emes pe? Qanymyz da, tynysymyz da bir, birin de alalamaymyz. Adamnyng denesinde bir artyq mýshe bolmaytyny sekildi, bizderde basy artyq el joq. Kýshimiz ben baylyghymyz da bir-birimizge sinirgen ruhaniyat pen mәdeniyette. Sondyqtan, әr nәrseni saralap, berekeni barynda  baghalay bilip, yntymaghymyzdan eshqashan da airylmasaq eken degen tilekpen kóne Túrpannan alghan әserlerimdi boptu, hosh, dep ayaqtaymyn.

Maruana Hamzaqyzy

Abai.kz

 

 

 

 

 

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5352