nemese Elbasynyng «Ruhany janghyru» bastamasyn qoldamaghan rektorlar jayly

QR Konstitusiyasynyng 33-babynda kózdelgen   «1.Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng tikeley jәne óz ókilderi arqyly memleket isin basqarugha qatysugha, memlekettik organdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdaryna tikeley ózi jýginuge, sonday-aq jeke jәne újymdyq ótinishter joldaugha qúqyghy bar» degen zang normasyna sýienip osy maqalany jazyp otyrmyn.

2015 jyly 11 jeltoqsanda QR Bilim jәne Ghylym ministrligining keneytilgen mәjilisinde 117 jogharghy oqu oryndarynyng rektorlary «Qazaqstan tarihy» pәnin «Qazirgi Qazaqstan tarihy» pәnimen auystyrudy birauyzdan qoldapty. «Qazirgi Qazaqstan tarihy» búl «jana pәn» 1991 jyldan, yaghny tek Tәuelsizdik alghan jyldardan bergi uaqytty ghana qamtidy. Sonda múqym bir halyqtyng tarihyn terendetip oqytugha qarsy bolghan rektorlar  jastardyn  memleketshil bolyp ósuine kedergi jasap, olardy otan sýigishtik sezimge tәrbiyeleytin negizgi pәn – «Qazaqstan tarihyn» oqytu qajet emes degen opasyz últtyq kodtyn  keleshegine ziyandy sheshim shygharypty. Al sol jastardyng ata-anasy - qazaqtar búl  qaterli sheshimge   narazylyq bildirip qarghys aituda? Qazaq halqy 117 rektor men ministrliktegi jaghympaz jandayshaptardan  ghana túrmaytyn shyghar.

Ózining tarihyn joghaltqan júrt, ózining tarihyn úmytqan el qayda jýrip, qayda túrghandyghyn, ne istep, ne qoyghandyghyn bilmeydi, keleshekte basyna qanday kýn tuatynyna kózi jetpeydi. Eger bir halyq ózining tarihyn bilmese, bir el ózining tarihyn joghaltsa, onyng artynsha ózi de joghalugha ynghayly bolyp túrady. Dýniyede ónge júrttar qatarynda kem, qor bolmaytyn, túqymym qúryp qalmasyn degen halyq ózining shejiresin imany dәrejesinde úghyp biluge tiyis - degen bolatyn qazaqtyng mandayyna bitken asyl azamattarynyng biri Mirjaqyp Dulatov (Týrik balasy."Qazaq", 1913j №2).

Ol ótken tariyhqa bagha bergen endi bir enbeginde: "Kýni býgin dýniyede eshbir nәrsening asyly bilinbey qalghan joq. Ár nәrsening týbi tekserildi, asyly bilindi. Bilimi artyq, kózi ashyq júrttar dýniyedegi adam balasynyng asylyn, nәsilin tekserip bolyp, barlyghyn kitapqa jazdy.  Bóten júrttar qatarynda ala bóten bizding qazaq halqynyng asyly tekserilip, tarihy tolyq jazylghan joq. Býgin Aziya kartasynyng tórtten birine ie bolyp túrghan qanshama million qazaqtyng tarihy kómeski qalyp ta túrghan jayy bar.

Tarih ghylymynda qansha tarih jazushylar shyghyp, qanshama kitap jazyp shyghardy. Solardyng arasynda qazaqtyng asylyn anyq qyp aitatyny joq. Arabsha, týrikshe, oryssha biz kórgen kitaptarda qazaq turasynda jazylghan sózderding bәri de haqiqatqa harab, ship-shiyki ótirik" (M.Dulatov. Týrik balasy. "Qazaq", 22 nauryz 1913j №7).

Al tarih degen mazmúny tereng ruhany úghymnyng adam sanasynyn, dýniyetanymynyn, eldin, últtyng hal-ahualynyng damuyna, qoghamdyq qarym-qatynastardyng dúrys qalyptasu dәrejesine tiygizer әseri erekshe. Tarihsyz qogham, halyq, memleket boluy da tipti de mýmkin emes.

Osy qaghidany tereng týsingen Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyn  «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty «Egemen Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen maqalasynda kóterilgen qazirgi  aumaly-tókpeli zamanda auaday qajet bolyp túrghan  ÚLTTYQ KOD  mәselesin qoldamaghan, onyng últtyq, memlekettik manyzdy mәnin jete týsine almaghan Qazaqstannyn   jogharghy  oqu oryndarynyng keybir rektorlary tarih pәninen memlekettik baghdarlamagha say shygharylghan qazirgi kezende jas úrpaqqa auaday qajetti  búryn ghylymy ainalymda bolmaghan tyng derektermen bayytylghan oqu qúraldaryn kitaphanalaryna alugha  lauazymdy biylikterin asyra paydalanyp qarsylyq bildirude. Olar búl qarsylyqtaryn kitaphanada tarih pәninen oqulyq-kitaptar jetedi (onyn  bәlenbay danasy bar) degen jaltarma jauappen shektelgen.

Endi sol rektorlar ataghan eng kóp taraghan oqulyqtardyng avtorlary –  Ch.Musin men G.Kan esimdi professorlar.

Kezinde últtyq tariyhqa jany ashyp, oghan shynayy baghasyn bergen qazaqtyng asyldary  pikir bildirgen "Qazaq tarihynyn"  býgingi hali qanday kýide eken degen saualgha, layyqty jauap beru qiyndau bolyp túr. Biz tәuelsizdik jyldary oqyrmandargha әrqaysysy ýsh qaytara, birinen keyin biri irkes-tirkes basylyp shyqqan, bir basylymynyng tirajy 5000-nan  túratyn avtorlar Ch. Musin men G.Kannyng oqulyqtary turaly sóz etpekpiz.  Búl oqulyqtargha aitylghan oqyrman júrtshylyq arasynda әr-aluan pikirler bar. G.Kannyng oqulyghyn, bir oqyrman "qysqa  naqty jazylghan" dep únatyp jatsa, endi bireuleri "Qazaq tarihyn" bayaghy Kenes dәuirindegi keypine týsirip, halyqtyng bay tarihyn "әbden yqshamdap", "kýzep" sýmireytip tastaghan", "qazaq halqynyng tarihy óz dәrejesinde jazylmaghan" degen qarsy pikirler aityluda. Al Ch.Musinning oqulyghyndaghy tarihy oqighalardyng bayandalu tәsili Otanymyzdyng tarihyn meyilinshe búrmalap "aqtandaqtargha" toltyryp ketken Kenes dәuirining avtorlarynyng sarqytyn ishken adamnyn  isi degennen basqa eshtene aita almaysyn.  Atalghan eki oqulyqta da Kenes dәuirindegi oqulyqtardaghy sekildi, qazaq halqyna enbekteri singen ardaqty azamattardyng esimderi mýlde atalmay, nemese búlynghyr etip berilgen. Keybir tarihy oqighalar búl eki oqulyqta da, tipti eskerilmegen. Sonda G.Kannyng kitabynyng múqabasynyng syrtyndaghy "qazirgi bilim beru standarty talabyna say jazylghan oqulyq" degen bagha shyndyqqa jata ma?

Endi oqyrmandardyng pikirlerine qosyla tarihshy-ghalym retinde, osy oqulyqtardy kóbirek paydalanatyn studentter qauymyna dәris oqityn oqytushy-professor retinde, әriptesterime aitar mening de "Datym" bar.

Biz tәuelsizdikke qol jetken kezennen bergi uaqytta "Qazaqstan tarihynan" oqulyq jazghan avtorlardyng ishindegi, 15 mynnan astam tirajben,  ózining ýsh basylymyn oqyrmangha úsynghan professor Musinnin  oqulyghynan mysal keltire otyryp jauap bermekpiz. 591-bettik oqulyqtyn  XX ghasyrdaghy oqighalarynyng manyzdy degen keybirine ghana toqtaldyq  (Oqulyqtardaghy olqylyqtargha  tolyq  jauap  bar).

Musinning 2005 jyly ýshinshi ret tolyqtyrylyp qayta basylyp shyqqan "Qazaqstan tarihy" oqulyghynda,  tarihy oqighalardy búrmalaugha jol berilgen, әsirese kenes dәuirining tarihy oqighalary shala, ýstirit, bayandaumen ghana shektelip qalghan. Múnday әdis qazaq últynyng bay tarihyn kópe-kórneu oqyrmangha jútang etip kórsetushilik onyng manyzyna núqsan keltiredi. Oqulyqta qazaq halqynyng kenes dәuiri kezenindegi kóptegen tarihy oqighalary tolyq qamtylmaghan. Qazaqstan tarihynyng kenes dәuirine deyingi kezeninde jergilikti halyqtardyng qanday dindi tútqany turaly aqparattar oqulyqta berilip kelse, al kenes dәuiri kezeninde qazaqtar mýlde dinge senbegendey kórinis jasalghan. Múnday kórinis G. Kannyng da oqulyghynan oryn alghan. Sonda búl әriptester Qazaqstan halqy din tútpaydy degen ateistik pighyldan әli arylmaghan ba? Qazaqstan Músylmandary diny basqarmasy (QMDB) qalay qúryldy, elimizde qanday konfessiyalardyng ókilderi bar, olar kimder degen mәselelerge eki avtordyng da oqulyqtarynan oryn tabylmaghan. Al dinning ózine kelsek ol turaly әlemge әigili oishyl Tommazo Kampanella: "Vera y religiya obladait magicheskoy siloy v gosudarstve, tak kak "obedinut dushy ludey" – dep memleket basshylaryn sendirgen. Al býginde bizding Elbasymyz әlemdik dinderding basyn qosyp ortaq yntymaqqa, tatulyqqa shaqyruda. Búl ne tarih oqulyghyna kirmeytin oqighalar ma?

Sonday-aq,  kezinde Qazaqstannyng birinshi basshysy bolghan ýsh qazaqtyng (J.Shayahmetov, D.A.Qonaev, N.N.Nazarbaev) alghashqy ekeuining familiyalary ghana atalghan, onyng ózinde de qyzmetinen keter kezdegi oqighagha baylanysty.  J.Shayahmetov 10 jyl Qazaqstan kommunistik partiyasynyng Ortalyq komiytetining birinshi hatshy bolsa, D.Qonaev 20 jyldan astam uaqyt respublikanyng partiya úiymyn basqardy. Alayda esimderi atalghan búl eki memleket qayratkerlerining esimderi tarihy túlghalar sapynda óz ornynda tiyisti baghalaryn ala almaghan.

Sonday-aq, qazaq jerin talan-tarajgha týsuden aman saqtap qalghan birtuar azamat Júmabay Tәshenovtin  qyzmeti, istegen ýlgili isi jas úrpaqqa ónege bolyp qalu qúqysynan airylyp, búl oqulyqtarda mýlde atalmay qalghan. Búl jogharyda atalghan memleket qayratkerleri – tarihy túlghalardyng esimderi  G. Kannyng 2005 jylghy songhy shyqqan oqulyghyna da  "simay" qalghan.  Júmabay Tәshenev halqy ýshin, onyng bolashaghy ýshin basyn bәigege tikken tarihy túlgha. Tәshenevting últjandylyghy arqasynda soltýstiktegi bes oblys aman qaldy. Resey iyeligine ótip ketpedi. Mәskeu basshylary Tәshenevti qyzmetten bosatty. Biraq qazaq jerining tútastyghy saqtalyp qaldy. Eger sol jyldary Júmabay Tәshenev  sekildi qaysar da birbetkey, últjandy da shynayy kýresker túlgha biylik basynda otyrmaghanda bes oblys Resey menshigine ainalyp kete barar edi.  Onymen iyq tirestirip teng túrar birde-bir qazaq basshysy bolmaghan. Qazaq tarihyna esimi altyn әrippen jazyluy tiyis túlghanyng búl eki oqulyqta da aty joq bolyp shyqty. Eger avtorlar osylay óz qalaularynsha jazyp, onday adamdaryn elemese, tarih tórinen oiyp túryp oryn bermese, qazaqtyng bolashaghy ne bolmaq tek kýngirttene bermek.

Últymyzdyng maqtanyshy oishyl filosof, tarihshy, aqyn Shәkerim (Shahkerim) Qúdayberdiúly turaly da avtorlar ýndemey qalghan. Ol 1905-1906 jyldary Stambol, Kaiyr; Baghdat, Mekke shaharlarynyng kitaphanasynda bolghan, Lev Tolstoymen hat jazysyp túrghan. Dýnie tanymy, filosofiya, etika, tariyh, psihologiya, teologiya siyaqty ghylym salalaryn tereng mengergen, "Ýsh anyq" degen ghylymy enbekting avtoryn, bolashaq úrpaqtyng tanyp biluine kedergi bolyp, qiyanat jasaghan  dep esepteymiz. Jogharyda attary atalghan eki túlgha turaly eki avtor da ýndemey qalghan.

Kenes dәuirindegi tarih oqulyghy úsynghan, әbden sylynyp júlynyp, alynghan bәzbir derekter  shyryldaghan shyndyqtyng asyl arnasyn teris búzyp otyrumen erekshelendi. Qyzyl imperiyanyng bodandyq búghauynyng әkki sayasaty tarihty qoghamgha tabyndyrghany býginde qúpiya emes-ti. Al endi Tәuelsizdikke qol jetkizdik  desek te  tarihy oqighalardy búrmalaudy әli qoymay kelemiz. Qazaqstan tarihynyng oqulyghy keybir avtorlardyng oiyna ne kelse, sony jazatyn qandastaryn dәriptep, óz ruynyng ata shejiresin madaqtaumen ghana shekteletin jana arnagha týskendey.

Úly Otan soghysy taqyryby jazylghan oqulyqtyng 183-betinde G.Kan  tarihta esimderi mәngi qalghan qazaqtyng asyl azamattary R.Qoshqarbaev, Q.Qaysenov, maydangha elden erekshe óz qarjysynan kómek kórsetken Q.Múnaytpasov turaly jәne t.b., jaugha atylghan 10 oqtyng 9 Qazaqstanda jasalghany turaly derekter ózge oqulyqtarda jazylsa da, óz oqulyghyna kirgizudi jón kórmegen, nege? Al onyng esesine tarihy enbek jazuda basshylyqqa alynatyn tәsil búzylyp,  Aqtóbe oblysynyng tary ósirushisi Sh.Bersiyevting tary ósiruden әlemdik rekord jasaghany (gektarynan 202 sentner), Qyzylorda oblysynyng kýrish ósirushisi Y.Jaqaev kýrish ósiruden әlemdik rekord (gektarynan 172 sentner) alghany, oghan qosa әlemdik rekordqa jetpegen (gektarynan 150 sentner kýrish alghan) Qyzylorda oblysynyng "Avangard" kolhozynyng zveno jetekshisi Kim Man Sam әlemdik rekord jasaghandargha teng etilip qystyrylyp jazylypty. Osy jerde eskertetin bir jәit Úly Otan soghysy jyldary G.Kannyng qandasy oryndaghan gektarynan 150 sentner ónimdi, maydan talabyna enbek etken  әrbir ýshinshi qazaqstandyqtar oryndaghan. Sonda qalay sol kópting qatarynan kәris últy – qandasy bolghan song erekshe bólip alyp tariyhqa esimin engizip әigileuine jol bolsyn!

Oqulyqtyng 131-betinde qazaqtyng dara-dana Abayyn, danyshpan Abayyn G.Kan Lermontov pen Pushkindi audarghan audarmashy retinde sýmireytip kórsetken, kitabynda oghan barlyghy 14-aq jol ghana búiyrtypty. Onda Abaydyng azan shaqyrylyp qoyylghan shyn esimi Ibrahim ekendiginen maghlúmat berilmegen. "Dýniyenin, әlemning obektivtik zandylyghyn moyyndaghan, dýnie men adamzat qoghamy birqalypty túrmaytyn, beyne bir aghyp jatqan suday ózgerip otyrady"- dep tanyghan danyshpannyng danalyghy ashylmay qalghan. Bilim alghan medresesi turaly da eshtene aitylmaydy.

Endi mine sizderge osynday ereshelikterimen tanys bolghan búl avtorlarymyz "Qazaqstan tarihynyn" osy maqalada kóterilgen auaday qajetti oqighalarynan attap ótip tarihty óz qalaularynsha jazyp, keybir tarihy derekterdi  búrmalap jana "aqtandaqtargha" jol bergen. Ch.Musiyn: Aughan soghysy turaly, 1989 jylghy Janaózen oqighasyn qarastyrmaghan. Parlament deputattary ishinde qazaq pen orystan basqa últ ókilderi joq dep qate aqparat bergen. (474-b), 383-bette "Jylymyq jyldary" dep bagha berip onyng nege olay atalghany anyqtalmaghan. "Azat" qozghalysy qalyptasty (erekshelegen men) dep jazyp shatysqan.

469 - bette «Erkindik sindromy, ol barlyq sayasy úiymdar men kýshterge tәn. Respublika jaghdayynda ol, әsirese revanshistik kýshter arasynda erekshe bayqaldy. Oghan kommunister, últshyldar jәne taghy basqa da toptar jatady» - dep jazuy búrynghy kommunist, komsomoldy madaqtap onyng tarihyn zerttep doktorlyq dissertasiya jazghan  aghamyzdyng búl oiqastauyn týsinbedik?

G.Kan myrza oqulyghynda 1959 jyly Temirtauda, 1989 jylghy Janaózendegi bolghan halyq narazylyqtary turaly auyz ashpaghan, ol oqighalardyng Qazaqstangha qatysy joqtay jasyrghan. Tipti túnghysh qazaq gharyshkeri  Toqtar Áubәkirov turaly bir auyz sóz joq. Býkil dýniyejýzindegi qazaqtardyng elimizde bolghan qúryltaylaryn moyyndamaghan, Preziydent Jarlyghymen 1997 jyldan bergi әr jyldyng belgili bir mәselege arnalghany turaly aqparat tek 2000 jylghy "Mәdeniyetti qoldau" jyly men 2002 jylghy "Densaulyq saqtau" jyly jóninde ghana mәlimetter bar.  Qalghan jyldar qanday maqsatqa arnalghany belgisiz kýide qalghan.  Oqulyghynda demokratiyalyq "Aqjol"  partiyasy men "Asar" partiyasy turaly ghana maghlúmat berip, Qazaqstanda búl jyldary basqa sayasy partiyalar men qozghalystar qúrylmaghanday keyipte kórsetken. Atalghan partiyalarmen qatar "Ruhaniyat" qoghamdyq birlestik partiyasy, "Qazaqstannyng demokratiyalyq partiyasy" jәne t.b. qoghamdyq sayasy qozghalystar qúryldy.

Ch.Musin myrzanyn oqulyghy 2005 jyly jaryq kórse de, ondaghy tarihy oqighalar 2003 jylmen ayaqtalghan. Oqulyqtyng sonyn siyrqúiymshaqtandaryp jibergen. Oghan 553-bettegi ekinshi abzastaghy berilgen mәtinde: "Halyqtyng bilim búlaghy bolyp sanalatyn kitaphanalar jana talapqa say júmys istey bastady. Olardy jana әdebiyetter men jabdyqtap, komiputerlendirudin, osy zamanghy aqparattyq jabdyqtarmen qamtamasyz etuding mýmkindikteri qarastyryldy. Kitaphana, múrajay, demalys ortalyqtary qyzmetkerlerin qazirgi  ghylymiy-tehnikalyq jәne әdistemelik talapqa say oqytu, mamandyghyn jetildiru, iri mәdeny ortalyqtargha tәjiriybe alugha jiberu sharalary belgilendi" - dep qúty bir Kenes dәuirindegi partiyanyng sezindegi bayandama-esep bergendey "aqsaqty tynday" etip "jorghalatypty". Jalpy oqulyqtyng sonyndaghy materialdardy oqysanyz, Qazaqstan Respublikasy 2004-2005 jyldary memleket retinde ómir sýrmegendey kóriniske tap bolasyz.

Reseyding aitqanyna kónip, aidaghanyna jýrgen jyldary últtyq tarihymyzdy jazghandar, bizding derbes últ bolyp ómir sýrgenimizdi onsha qalay qoymaghandar ekendigi eshkimge qúpiya emes shyghar. Últtyq derbestigimizdi moyyndaghysy kelmegender, tarihy oqighalardy "aqtandaqtargha" toltyryp bergenderding izbasarlary aramyzda әli de kezdesedi. Onday joldy jalghastyrushylar "qyzyl iydeologiyanyng tәrbiyesinde bolghan" jaltaqtar. Jaghynyp jazugha әkkilengender.

Sayasatpen bite qaynasqan tarih ghylymy toqyrau jyldarynda әmirshil-әkimshil jýiening súranysyn ghana ótep keldi. Tarihy faktilerding ishinen ynghaygha keletin, basshylargha únaytyn jaghatyn jerin, terip alyp jazu, dәieksózderdi ýzip-júlyp paydalanu, týpnúsqalardy qalyng oqyrman kózinen tasada ústau  tәrtibi qoldanylghan. Ol kezde bardy "joq" deuge, joqty "bar" deuge onsha qinalmady.

Tarihtan oqulyq jazushylardyng aldyndaghy basty qaghida ol oqighalardy aqiqattan attatpay, shyryldaghan shyndyqty shynghyrpay, әdiletting aq tuyn joghary ústay otyryp jazugha mindetti. Tarih aqiqaty ashylghan shyndyqqa negizdelgen, әdiletti boluy qajet. Adam ózining ómirbayanyn jazghanday tarihy oqighalar retimen alalanbay jazylugha tiyis.

Tarih degen mazmúny tereng ruhany úghymnyng adam sanasynyn, dýniyetanymynyn, qoghamnyng hal-ahualynyn, qoghamdyq qarym-qatynastardyng qalyptasu dәrejesine tiygizer әseri erekshe, әri mol dýnie ekendigine eshkim de shýbә keltire almaydy. Tarihsyz qogham, halyq, memleket boluy tipti de mýmkin emes. Jazushy Qabdesh Júmadilov aitqanday: "Tarih degenimiz sabadaghy saumal emes-ýstine ne qúisang da bojyp túra beretin. Tariyh-ózin-ózi tazartyp túratyn telegey-teniz ispetti dýniye. Ol óz tabighatyna jat dýniyeni eshqashan qabyldamaydy. Syrttan kelip qosylghan kir-qoqys, japyraq-janqany tolqynmen shayyp jaghalaugha shygharyp tastaydy."

Tariyhqa berilgen osynday obektivti baghany negizge alar bolsaq, tәuelsiz Qazaqstan jaghdayynda jergilikti últtyng ótkendegi búrmalanghan tarihynyng aldynda jana qoghamnyng talabyna say, qazaq tarihyn tabighy qalpyna keltiru, ony ghylymy túrghydan dәiekteu, ejelden qalyptasqan mәdeny salt-sanalardy janghyrtyp ony nasihattau arqyly halqymyzdy qazirgi әlemdik órkeniyetke tanyta bilu, qajet bolghan jaghdayda ony moyyndatu mindeti túrghanyn kópshilik, tarihshy ghalymdar, әsirese ministrliktegi sheneunikterdin  bilgeni abzal.

Kerisinshe, keybir joghary oqu oryndary basshylary memleket tarapynan yaghni, budjetten óz kitaphanalaryna  oqulyq alu ýshin arnayy bólinetin maqsatty qarjyny óz studenterine qimay janadan basylyp shyqqan Qazaqstan tarihy oqulyqtaryn aludan bas tartuda. Sóitip óz studentterin jana oqulyqpen tanysu qúqyghynan aiyruda.

Atalghan oqulyqtar men oqu qúraldary  qazirgi zaman talabyna mýldem sәikes emes. Súranysqa –  úsynys qyzmet ete almay jatqan jaghday bolyp túr.

Ózderi   bilim berip otyrghan jastardyng bolashaqta tәuelsizdigimizdi bayandy  etuge  nemqúraydy qaramaytyn  azamattardy-mamandardy  tәrbiyeleude óz últyn qúrmetteuge baulityn myna men úsynyp otyrghan eki oqulyqty  kitaphanalaryna  (memleket oqulyqtargha jyl sayyn arnayy qarajat bóledi )   aldyrugha  qúlyqsyzdyq tanytyp  ELBASY Núrsúltan Nazarbaevtyn  «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» bastamasyna qarsylyq tanytqan rektorlar men prorektorlardyng tizimi tómende berilgen.

1. Sh. Esenov atyndaghy Aktau memlekettik   uniyversiyteti- rektory Ahmetov Berik    Baqytjanúly.
2. S.Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiyteti -rektory Ahmetova Gauhar Ghalymovna.
3. Almaty tehnologiyalyq uniyversiytetining rektory- QR ÚGhA akademiygi Qúlajanov Qúralbek Sadibayúly prorektory Núrahmetov
4. O.A.Bayqonyrov atyndaghy Jezqazghan memlekettik uniyversiyteti-rektory Takiyshev Abdilmalik Arghynúly
5. Sh.Uәlihanov atyndaghy Kókshetau memlekettik uniyversiyteti-prorektory Jarqynbekov Temirhan  Niyazúly.
6. Abylay han atyndaghy  Qazaq halyqaralyq qatynastar jәne әlem tilderi uniyversiyteti- rektory Qúnanbaeva Sәlima Saghiqyzy.
7. Almaty memlekettik Qyzdar pedagogikalyq uniyversiyteting rektory- Aldambergenova Gauhar Tóremúratqyzy
8. Suleyman Demiyrel atyndaghy uniyversiytet rektory-Qojahmet Qanat
9. Pavlodar memlekettik pedagogikalyq uniyversiyteti-rektory Núqúly Altynbek.
10. M.Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti-rektory Sataev Marat Isaqúly
11. Qyzylorda M.Mametova atyndaghy gumanitarlyq pedagogikalyq  joghary kolledji-diyrektory Saylybaev Bahytjan Ábdiqalyqúly.

Keybir uniyversiytetting basshylyghy oqytushylardyng ýilerindegi merzimi ótip ketken kitaptardy aldyrtyp   payda tabatyn kórinedi.  Kózboyaushylyqqa salynghan olardy teksergen bilim ministrining tekserushileri kóz júmyp sybaylastyqqa jol bergen.

Shet elderdegi Uniyversiytetter zandy jolmen shygharylghan oqulyqtardyng avtorlarynyng kim ekendigine qaramay barlyq balama týrin kitaphanalaryna alady. Al onda studentter óz qalaulary boyynsha qajet oqulyqtaryn  paydalanady. Al bizde avtoritarlyq basqarumen әkkilengen Ministrliktegi sheneunikter studentterding erikterin shektep,  ózderining tanystarynyng shygharghan sapasyz oqulyqtaryn mәjbýrlep odan jasandy sybaylastyqpen «standart» jasap basqa balama týrlerin alghyzbay olardyng bilim alu qúqyqtaryn shekteude.

Elbasy maqalasynda: «2013 jyly «Halyq – tarih tolqynynda» bagh­darlamasy arqyly әlemning eng beldi arhivterinen tól tarihymyzgha qatysty qújattardy jýieli týrde jinap, zerttedik. Men elimiz myqty, әri jauapkershiligi joghary Birtútas Últ bolu ýshin bolashaqqa qa­lay qadam basatynymyz jәne búqaralyq sana­­ny qalay ózgertetinimiz turaly kózqaras­tarym­dy ortagha salyp otyrmyn. Janghyrghan qoghamnyng ózining tamyry tarihynyng tereninen bas­tau alatyn ruhany kody bolady. Jana túrpatty janghyrudyng eng basty sharty – sol últtyq kodyndy saqtay bilu. Onsyz janghyru degeninizding qúr janghyryqqa ainaluy op-onay.   Janghyru atauly búrynghyday tarihy tәjiriybe men últtyq dәstýrlerge shekeden qaramaugha tiyis.   Eger janghyru elding últtyq-ruhany tamyrynan nәr ala almasa, ol adasugha bastaydy. Sonymen birge, ruhany janghyru últtyq sananyng týrli polusterin qiynnan qiys­ty­ryp, jarastyra alatyn qúdiretimen manyzdy. Búl – tarlan tarihtyn, jasampaz býgingi kýn men jarqyn bolashaqtyng kókjiyekterin ýile­simdi sabaqtastyratyn últ jadynyng túghyr­namasy. Men halqymnyng taghylymy mol tarihy men yqylym zamannan arqauy ýzilmegen últtyq salt-dәstýrlerin aldaghy órkendeuding berik dingegi ete oty­ryp, әrbir qadamyn nyq basuyn, bolashaqqa senim­men bet aluyn qalaymyn.  Tól tarihymyzgha, babalarymyzdyng ómir saltyna bir sәt ýnilip kórsek, shynayy pragmatizmning talay jarqyn ýlgilerin tabugha bolady».

«Biz qazaq edik, Kók tuy jelbiregen, Jýregi eljiregen. Kók bóri úrpaghy edik, Kózderi móldiregen. Biz qazaq edik Keudege jalyn bergen, Úl-qyzgha tәlim bergen. Shynynda bizder edik, Ary ýshin janyn bergen. Biz qazaq edik Árqashan últym degen, Otanym, júrtym degen» - ata-babalardan qalghan  býginde óship bara jatqan osy  týsinik-oydy qayta oraltqan mazmúndaghy myna   eki oqulyq  «Qazaq elining tarihy» 2015 jyl «Dәuir» 600–bet;  (5 ghylym doktorlarynyng  sapaly oqulyq degen  pikirleri bar). « Qazaqstan tarihy»  2012 jyl «Dәuir»  510-bet.

Búl oqulyqtar QR Ádilet ministrliginen saraptamadan ótken  № 1541 jәne №1540 sandy  19 qarasha 2013 jyly berilgen avtorlyq kuәlikteri  bar.

Qazaq elining keleshekte memleket bolyp mәngi jasauy, tek ghylymy negizde әlemdik órkeniyetting tiyimdi tәjiriybesin saraptay otyryp paydalanu arqyly janadan qoghamdyq sana qalyptastyrghanda ghana mýmkin ekenin úghuymyz kerek. Bizding jana qúryp otyrghan memleketimizdegi qoghamdyq sana  qalyptasu ýshin, tek memleketqúrushy qazaq halqynyng últtyq ózindik sana sezimin ghylymy negizde  damytugha tikeley baylanysty ekenin esten shygharmau qajet.  Ókinishtisi, bizding egemendi elimiz, tәuelsiz memleket bolyp shiyrek ghasyr ómir sýrip otyrsa da әli kýnge deyin bizding orta ótken bodandyq dәuirindegi  qalyptasyp qalghan qoghamdyq sanadaghy qúldyq minezinen airyla almay otyr. Jasandy internasionalizm shenberinen shygha almaghan biylikte yqpaly bar sayasy elitanyng keybir ókilderi últtyq sana, ýlttyq mýdde, últtyq úiysu, últtyq jiger degen úghymnan qorqatyn siyaqty. Olar últ degen úghymnan, memleket degen úghymdy joghary qoidan asa almay jýr.  Al, әlemdegi damyghan zayyrly memleketter  últtyq múdelerin joghary qoya bilu arqyly memleketterining quatty, bedeldi boluyn jýzege asyryp otyr. Yaghni, bizge elimizding keleshegining fundamenti, halyq pen biylikting birtútastyghyna kepil bolatyn qoghamdyq sana qalyptastyruymyz qajet. Al, dýniyejýzindegi barlyq memleketterding tәjiriybesinde qolghamdyq sananyng qalyptasuynyng negizgi bolatyn últtyq sana ekeni belgili. Últtyq sana jetilmegen elding bolashaghy joq.

Últtyq sanany qalyptastyru adamdardyng sezimi men әreketterine tikeley baylanysty bolghandyqtan sonyng negizin qúraytyn qúbylystardy ajyratyp berude,   úsynyp otyrghan oqulyqtarda zaman talabyna say jan-jaqty taldanghan.

Al atalghan Jogharghy oqu oryndarynyng rektorlary biylikterin asyra paydalanyp, últtyq mýddeni ózderining jeke bas mýddesine aiyrbastap, negizsiz «qyryq syltau» aityp ózderi tikeley qol qoymay prorektorlary arqyly jaltarma jauap berude.

Qazaq  elining keleshegi jastarynyng bilimi men tәrbiyesi barlyghymyzdy alandatpay otyrghan joq. Býgingi tanda bolashaghymyz búlynghyrlanghan jaghdayda әr qazaq azamaty, meleketimizding túghyryn nyghaytugha, órkeniyetti elder dәrejesine jetuge ýles qosatynday sapaly  shynayy bilim aluy tiyis. Búl jolda «attyng jemin jep, taydyng jýrisin jýrgen» qazirgi kezendegi kózboyaushylyqtan aryluymyz qajet.

Ejelgi grek oishyly Gelvesiy «Kitap bolmasa biz jabayy  kýiimizde  qalar edik» degen  tújyrymyn býginde adamzat balasy әr týrli qabyldaydy. Solay bola túrsa da adamdar negizgi  bilimdi kitap arqyly  alatyndyghyn eshkim joqqa shyghara  almas. Áriyne býginde órkeniyet zamanynda ghalamtordyng (internettin) da manyzy artyp keledi, biraq kitaptyng rólin atqara almaydy.

Esenghazy Quandyq, tarih ghylymdarynyng doktory, professor

 Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan maqalagha pikir aityp, oiynyzdy bildirginiz kelse, myna paraqshagha jazyp qaldyrynyz!

Abai.kz