Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
Ruhany janghyru 15102 14 pikir 28 Mamyr, 2018 saghat 10:12

Asharshylyqqa qatysty beymәlim derekter anyqtaldy

Qazaq halqynyng sany 1911 jyly 8 million boldy. 1926 jyly ol eki ese kýrt qysqaryp, 4 million bolady. Al 1939 jyly — 2,5 million. Mine, búl resmy statistika — qazaq halqyna qynaday tiyip, ony últ retinde joyyp, al jerin ózge etnostar laboratoriyasyna ainaldyru aram pighylynyng kórinisi.

Búl statistika qazaqtyng kózin jonggha aq patsha kirisip, ony qyzyl imperiya ary qaray jalghaghanyn da dәleldeydi. Osydan-aq KSRO-nyng jýiesi ózgergenimen, qazaqqa degen pighyly esh ózgermegen, al jýrgizgen nasihaty shily jalghandyqqa toly.

Ghasyr basyndaghy qazaq sany turaly resmy derekter bolmaghan. Tek bertinde, 2010 jyly ghana 1911 jylghy sanaqta qazaq halqynyng sany 8 million bolghanyn aighaqtaytyn resmy derek tabyldy. Búl turaly jazushy Smaghúl Elubay habarlady. Onyng aituynsha, professor Sholoshnikovtyng 1921 jyly Orynborda shyqqan kitaby tabylypty. Onda qazaq halqynyng sany 1911 jyly 8 million boldy dep kórsetilgen. Al búghan deyin ghalymdar qazaq sany 4,5-5 million desip jýrgen edi.

Demek, búl derek qazaq jerinde eki asharshylyq bolghanyn, aq patsha kezinde de qazaq halqy sanynyng bauday qysqarghanyn aighaqtaydy. Endi osy derekke sýienip, demografiyalyq syzba jasap kórelik.

1911 jylda qazaq sany 8 mln boldy desek, onda әr jyldaghy sanaq mәlimetterine sýiene kelsek, ony 90 jyl ótken song (!) (syzbagha qaranyz) ghana janghyrta alghan ekenbiz. Al ekinshi asharshylyq aldyndaghy kórsetkishimizge 40 jyldan keyin (!), yaghny 1969 jyly qol jetkizemiz.

1926 jyldan bastap 1959 jyldar aralyghyn qamtityn sanaqty tarihshy, zanger Jetpis Taldybaevtyn enbeginen aldyq.

Onda qazaq sany — 1926 jyly 3 mln 713 myng 394, jalpy respublika halqynyng 57,1 payyzyn qúraydy delinedi.

Al 1939 jyly 2 mln 327 myng 625 bolyp, respublika halqynyng 37,8 payyzyn qúraymyz, al orystyng ýlesi osy kezde jergilikti últtan 2 payyzgha asyp týsedi.

Asharshylyqty ushyqtyrghan kýshtep újymdastyru saldarynan qazaqtyng qolyndaghy malynyng alynyp qoyyluy edi.

Eger 1929 jyly qazaqtyng qolynda 40 mln mal basy bolsa, 1933 jylda odan qalghany — 4,5 mln, yaghny nebәri tórt jyl ishinde mal sany 10 esege (!) azayady. Ár otbasy ýide kem degende 40-tan asa mal basyn ústasa, ashtyqtan song әr ýiden eki-aq bas kezdestiruge bolghan.

Azamattyq soghys kezinde qylyshyn jalandatqan qyzyldardyng da, aqtardyng da aldyndaghy malyn, baryn tartyp alyp, qazaqty basynghany jayly tarihy derekter tolyq ashylmaghan.

Asharshylyqtan keyin de qazaqtyng basynan qara búlt seyilgen emes. II-dýniyejýzilik soghysty aitpaghannyng ózinde onyng aldy men artyndaghy «últshyldar», «tap jaulary», «әleumettik qauipti element» retinde qazaqtar sayasiy-qughan sýrginge úshyrap otyrghan.

1920 jyldan bastalghan sayasy qughyn-sýrgin 1950 jyldargha, yaghny Stalin kóz júmghangha deyin bir sәtke damyl tappaghan. Shamamen 200 myng qazaq sayasy qughyn-sýrginge úshyrasa, onyng 25 myny atu jazasyna kesilgen delinedi tarihy derekterde.

Asharshylyq kezenin zerttegen Mәmbet Qoygeldiyev, Talas Omarbekov, Manash Qozybaev, Qaydar Aldajúmanov, Júldyzbek Ábilghojin syndy ghalymdardyng qay-qaysysynyng enbegin alyp qarastyrsanyz, «asharshylyq kezeni әli tolyq baghasyn almady», dep qadap kórsetiledi.

Qazir qol jetkizip otyrghanymyz 1911 jylghy derek, al oghan deyingi demografiyalyq kórsetkishter nege beymәlim, ol derekterdi ashu nege qiyngha týsude? Biz búghan tarihshylar bolashaqta jauap beredi dep senemiz.

Kәmshat Sәtiyeva

Abai.kz

14 pikir