Seysenbi, 27 Shilde 2021
«Soqyr» Femida 8844 15 pikir 29 Mamyr, 2018 saghat 09:53

Búl elde "әi" deytin әje, "qoy" deytin qoja - Bas prokuratura. Ol qayda qarap otyr?

QR Bas prokurory

Qayrat Qojamjarovtyng nazaryna!

Kýni keshe ghana redaksiyamyzgha shekaralyq polisiya qyzmetkerleri tútqyndaghan Sayragýl Sauytbaydyng advokaty Abzal Qúspan myrza habarlasty. Atalghan is boyynsha keybir bassyzdyq әreketter jayly ashyq aita kelip, mәlimdeme jasady. Qazaqstannyng Bas prokurory Qayrat Qojamjarov myrzagha qayryla sóilep, ol basqaryp otyrghan organnyng óz mindetterin mýlde atqarmay otyrghanyn aitty.

Abzal Qúspan, advokat:

- Áueli, Sayragýl Sauytbaygha qatysty mening tarapymnan jasalyp jatqan júmystar turaly aita keteyin. Qazirgi tanda Preziydent janyndaghy azamattyq mәseleler jónindegi komissiyagha, onyng tóraghasy Gýlshara Ábdihalyqovanyng atyna hat joldandy. Sayragýlding advokaty retinde mening atymnan joldandy. Biz Sayragýlge sayasy baspana berudi súradyq.

Ekinshi, Qazaqstandaghy ókildikteri arqyly, BÚÚ Adam qúqyqtaryn qorghau úiymy komissiyasy maghan qonyrau shalyp, Sayragýlding isi jayly habarlama alghanyn aitty.  Europadan kóptegen Halyqaralyq úiymdar habarlasyp jatyr. Búl úiymdardyng barlyghy Qazaqstannyng biyligine, resmy organdaryna Sayragýl Sauytbaydy Qytaygha bermeu turaly ótinish jiberetindikterin aitty. Áueli telefonogramma jiberip, artynan  qaghaz kýiinde jiberemiz degen edi, ol hattardyng barlyghy keshe-aq, týsken boluy kerek.

Endi meni alandatyp otyrghan bir mәsele bar. Qazir mening qorghauymdaghy  Sayragýl Sauytbay Jarkent qalasyndaghy audandyq ishki ister bólimining uaqytsha qamau izolyatorynda otyr.  

Men ótken júmadan beri Sayragýlding kýieuimen baylanysty ýzip aldym.  Kýieui Uәly Sylamgha songhy ret habarlasqanymda, senbi kýni Jarkentke baryp jolyghugha, onyng tergeushisining aty-jónin biluge tapsyrma bergen edim. Sondan beri telefonyn óshirip tastap, menimen habarlaspay jatyr. Ne jaghday bolghanyn bilmeymin.

Ótkende, beyne ýndeu jasaghan Núrbolat degen jigitpen sóileskenmin. Onyng otbasyna da ÚQK, Shekara qyzmetinen әskery forma kiygen adamdar kelip, qoqan-loqy kórsetken eken. «Sender býkil Qazaqstandy shulattynyzdar. Endi senderdi týgel otbasylarynmen Qytaygha qaytaramyz. Tuma-tuystaryndy qosa qaytaramyz» degen sózder aitylghan. Endi Núrbolat ózi ýiinen qashyp, qonbay jýr.

Men kýieuin taba almaghan son, Núrbolatty izdestirdim. Habarlastym. Barghan kisiler solay aityp keldi. Núrbolattyng әieli de ýreylenip otyr. «Bizge jaqyndamanyzdar. Núrbolattyng qayda ekenin bilmeymiz» deydi. Sonymen qazir, ne kýieuin, ne Núrbolatty taba almay qaldym.

Ótkende kýieuimen sóileskende, eki әskery adam kelip, qoqan-loqy kórsetip ketkenin aitqan.  «Sening de ýstinnen qylmystyq is qozghaymyz. Seni de qaytaryp jiberemiz» degen eken, әlgiler.

Mynaday jaghday bar, men, әriyne, búl faktiler boyynsha prokuraturagha aryz jazamyn. Biraq, ol aryz úzaq jýredi.

QR Bas prokurory Qayrat Qojamjarovtyng atyna mәlimdeme jasau qajet dep taptym. Qylmystyq prosessualdyq kodeksting talaptaryna sәikes, BAQ-ta jariyalanghan kez kelgen fakti boyynsha prokuratura әreket etuge mindetti.  Búl jazylghan aryz siyaqty esepteledi.  Zang boyynsha solay. Sol sebepti, sizder arqyly jyldamyraq bolady dep, men osynday mәlimdeme jasap otyrmyn.

Ótkende press-konferensiya bergende kýieui aitty. «Meni ústap, qamap, bauyrymnan, ishimnen úrdy» dedi.  Sol fakti boyynsha da kýni býginge deyin qylmystyq is tirkelmegen. Ol boyynsha  qylmystyq is tirkelui kerek edi.  Sol aitylghan sóz, kórsetilip jatqan qysym әli de jalghasyn tauyp jatyr.  Osy jaghdaymen әueli halyqty, ekinshi Bas prokuror Qayrat Qojamjarovty habardar etkim keledi.

Búghan bir toqtau bola ma, joq pa?  Búl elde «әy deytin әje, qoy deytin qoja» bar ma, joq pa? Búl elde «әy deytin әje de, qoy deytin qoja» da – ol Prokuratura. Jogharghy qadaghalau organy.  Prokuratura óz mindetine kirise me, joq pa? Sebebi, qazirgi tanda prokurarutanyng әreketsizdigin kórip otyrmyn. Biz bir ghana әiel adamnyng qúqyghyn qorghap jatyrmyz. Soghan bola qanshama adamdy ýiinen tentiretip jibergen. Osy jaghdaydy men ashyq týrde mәlimdeymin.

Esterinizge sala keteyik, 24-mamyr kýni «Abai.kz» aqparattyq portalyna Asan Núrbolat esimdi azamat bas súghyp, jengesi Sayragýl Sauytbaydy shekaralyq polisiya (ÚQK) ókilderi kelip, alyp ketkenin habarlady. Artynsha Núrbolattyn  aituy boyynsha, «Shekaralyq polisiya ókilderi «Qytay súratyp jatyr» dep jengemdi alyp ketti»  atty maqala jariya boldy. Qogham belsendilerimen kezdesken Asan Núrbolat beyneýndeu jasap, әleumettik jelige shyghardy.

Sol kýni «Qamshy.kz» sayty Últtyq qauipsizdik komiytetining resmy jauabyn jariyalady.

«Abai.kz» kótergen mәselege jәne «Qamshy.kz» saytynda jariyalanghan ÚQK jauabyna oray, belgili advokat Abzal Qúspan óz pikirin jazyp, poshtamyzgha joldady. Biz jariyaladyq.

Keyin, Almatyda bir top belsendi baspasóz jiynyn ótkizip, oghan Sayragýlding kýieui Uәly Sylam men eki balasy kelip qatysty. Almatydaghy Adam qúqyghyn qorghau burosynyng mәslihat zalyna jiylghan júrtqa Sayragýlding әm onyng otbasynyng basyna týsken jayt jayly keninen bayandaldy.

Sol kýni belgili zanger Abzal Qúspan Sayragýlding advokaty bolugha әzir ekeni aityp, kómek qolyn sozdy. Sóitip, Uәly Sylamnyng atynan Abzal Qúspangha senimhat jasaldy.

Qazirgi tanda «qazaquni.kz» saytynyng redaktory, aqyn Qazybek Isanyng anyqtaghan az-kem aqparatyn bóliskendi jón kórdik.

Sayragýl Sauytbay Almaty oblysy, Panfilov audandyq IID, tergeu izolyatorynda qamauda otyr. Ony ústaugha, 2 aigha sanksiya berilgen.

Sayragýlding mәselesin, 20/88 әskery bólimning tergeuge deyin anyqtau bólimi bastyghy mindetin atqarushy Vlad Antonov qarap jatyr. Onyng kómekshisi – serjant Serik Rahmetjanov.

Týiin. «Abai.kz» aqparattyq portaly búl isti óz baqylauynda ústaytyn bolady. Qytaydaghy az últtargha jasalyp jatqan qysym jayly songhy kezderi aqpar jiyiledi. Biz de birneshe faktini jariyaladyq.

Rasynda, Qytay biyligining etnikalyq az últtargha jasap jatqan sayasy repressiyasy býginde tolyq dәleldendi. Shy shyrghalanynyng salqyny eki aradaghy aghayyngha tiyip jatqany da jasyryn emes. Ásirese, Qazaqstangha kelip-ketip jýrgen qazaqtar qazir qylmysker qatarly sayasy oqytu lagerleri men týrmelerge toghytylyap jatqany biz týgili әlemdik aqparatty alandatyp otyr. Sayasy sýrginning salqyny tiyip, naqaq qamalghandardyng qatarynda tolyqqandy Qazaqstan azamattary da bar. QR Syrtqy ister ministrligning aralasuymen, arasha týsuimen ege oralghan azamattardyng sýrgende kórgenderi jayly  «Abai.kz» aqparattyq portaly tolyq qamtyp jazyp keledi.

Endi mine, osynday alaghay da, búlaghay kezende Qytaydaghy qysymgha shydamay, arghy betten Atamekenin ansap, ózining otbasyn, jary men eki balasyn  bir kóruge shekarany kesip ótip jetken qazaq әielin Qazaqstannyng shekarashylary, Últtyq qauipsizdik komiyteti «Qytay súrap jatyr» degen jeleumen keri qaytarmaq.

Qytaydaghy qazirge deyin jalghasyp kele jatqan sýrgindi kóre-bile otyryp, Sayragýlding shekaranyng arghy betine ótkende kóretini azap, týrme. Onyng aqyry ajal bolatynyna ishimiz qan jylaydy.

«Sayragýl Sauytbaydyng ózi әzirge Qazaqstannyng azamaty emes shyghar, biraq ol birinshi kezekte ADAM!. Ánsheyinde, boqtan ózgening bәrine aralasatyn, al qazaq mәselesine kelgende júmghan auzyn ashpaytyn ombudsmenning biz ýshin paydasy bar ma, joq pa synalatyn kezi keldi.

Sayragýlding tuystarynyng moynyna artyp qoymay býkil el bolyp, qogham bolyp kóteruimiz qajet! Sonda ghana nәtiyje boluy mýmkin! Sonda ghana qandasymyzdy AJALdan aman alyp qala aluymyz mýmkin...», dep edi belgili adokat Abzal Qúspan bir sózinde. Bizding de aitarymyz osy!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

15 pikir