Aynalayyn qazaghymnyng «On pәlening toghyzy – tilden» dep qalay dóp kesip aitqanyna songhy kezde óte-móte tәntimin. Ózim qyzmet etetin úiym jetekshisining әiel birinshi orynbasaryna auyzgha kelip qalghan uәjdi mәkýrik qylyp qayta júta almay aqtara salghanym basyma qyp-qyzyl kesir bolyp jabysatyny әuelde, sirә, kәperime kirmepti. Áytpese, oilap ýlgersem, bildey dókeyge nem bar edi qarsy sóz aityp. Taghy búl kesepat әli kýnge qan tamyryma ash kenedey qadalyp, bir ajyrar emes. Buynsyz tilding yrqymen ketip, dushar bolghan búl qyrsyqtan endi qaytip qútyludyng amalyn tappay, dal bolyp jýrgenim. Shatyr, shapshang minezimnen tapqan «Andamay sóilegen auyrmay óledinin» keri shyghar búl dep te qoyam. Jә, bәrin basynan tarata aitayyn...

Oblystyq jol qúrylysy  men kólik qatynasyn qadaghalaytyn mekemede júmys isteymin. Bastyghymyz – erkek. Onyng ong qoly – әlgi әiel. Kelesi qanaty – er kisi. Mening bólimim birinshi orynbasardyng qúzyryna qaraydy. Esimi de erekshe – Ayaru.Shynynda da ajary tolghan aiday appaq. Pisken qaraqattay móldiregen kózderi qanday. Qaraghanda deneni dir etkizer bәdendi. Toq eteri – keremet, kórkem . Menen jasy kishi mezerettigin saqtap, әiteuir «keyde Sәke, keyde Siz» dep synaptay syzylyp túrady. Ýsh taghan biylikting bir-bir bútyn ústaghandardyng jalghyz tómen etekti bolghan song ba, әlde basqa sebepteri bar ma, eki er әriptesining ortasynda ózin erkin, erke ústaydy.

Bir kýni jazda sol qatyn bastyq meni is-sapargha jiberdi. Jogharydan qabyldanghan baghdarlamanyng jergilik jerde jýzege asyryluy barysyn tekserip qaytu jýkteldi. Bardym. Kórgen-bilgenimning esebin eki paraq qaghazgha jazyp, tikeley basshyma ótkizdim.  Bir saghat óter-ótpeste «keliniz» dep shaqyrdy. Kabiynetine kirdim. Dayyndap aparghan janaghy anyqtamam ýstelining qaq ortasynda jatyr. Osyghan deyin oqyp, tanysyp shyqsa kerek. Qarsy aldyndaghy oryndyqqa endi jayghasyp jatqanym sol edi, Ayaru bastyq qolyndaghy qalamyn qaghaz betine sart etkizip tastay saldy da, mening betime ayaly kózderinen ot shasha qarap:

 – Újym tynghylyqty úiymdastyru sharalarynyng nәtiyjesinde tapsyrmany kelte uaqyttyng ishinde bitirdi degeninizdi týsinbedim? Qalypqa say «qysqa merzimde oryndady» dep jazsanyz bolmay ma? - dep salghannan dýrse qoya bermesi bar ma?

 – Onda túrghan ne bar? Kelte men qysqa tuystas sózder emes pe. Osynday maghynalary juyq úghymdardy ghylym tilimen aitqanda sinonimder, – dep ózimning enbegimdi sypayylyqpen qorghadym.

 – Siz nemenege menimen aitysasyz. Maghan sizding teoriyanyz kerek joq. Anyqtama standartqa sәikes jazyluy tiyis. Osyny bilip qoyynyz, - dep dikendegen әielding әdettegi әdemi әpti әntek bozaryp shygha keldi.

Jәudiregen janary kenet jarylyp keterdey shatynady. Ashulanghanda adamnyng beti әdette qyzaryp ketushi edi, al onyng kәduilgi aiday ajary doldanghanda jauar búlttay súrlandy. Lauazymy jogharylyghymen әri kóriktiligimen sýikimdi kórinip jýrgen kelinshekting osylay tosynnan túlan tútqanda týri súmdyq ózgerip ketetinin alghash kórgende tandanystan auzym ashylyp qalypty. Jan dýniyesindegi alay-dýley qúbylys búrq etip syrtqa tepkende búrynghy súlu aq jýzi ay tútylghanday birden súrghylt tarta jóneledi eken. Ishtegi astan-kesteng búrqasyn sezimin anyq bildirgen appaq jýzi basshynyng maghan búrqan-talqan ashulanghanynan bastapqyda tosyrqap qalghanymmen ygha qoyghan joqpyn. Óitkeni ózimdi kinәli deuden mýldem aulaq edim.

 – Siz keshiriniz, – dedim birinshi orynbasargha barynsha әdep saqtap.

 – Búl — esep. Al ony qaytyp jazu bir izdilikti qajet ete qoymaytyn qatyp qalghan dogma sanalmaytyn shyghar. Joghary jaqqa jiberetin resmy hatqa jatpaydy. Sondyqtan erkindeu әzirlngenim ras. Bir ýlken aqynnyn: «Uaqyt tyghyz,  uaqyt tipti kelterek, tyng ólkege kelseng de erte entelep» degen óleni de men qoldanghan tirkeske jaqyndyghyn aiqyn anghartyp túr emes pe?. Tipti Sizding qalaghanynyzday bolsyn deseniz, qazir-aq qayta dayyndap bereyin, - dedim  әngimeni әli de úshyqtyrudan aulaq qashyp.

– Siz maghan býitip danyshpansyp pәlsapa soghudy dogharynyz. Ári-beriden song maghan aqyl ýiretetindey kimsiz? Bilgishsingennen búryn siz aldymen mening tapsyrmalarymdy oryndau ýshin ailyq alatyn adamsyz.  Bizge eng qajettisi kense tilimen dúrys, naqty atqarylghan qaghaz. Al onyng qalay jazylatyndyghyn belgileytin, mindetteytin, talap etetin basshylyq pa, әlde siz be! Jóninizben jýriniz, – dep terisine syimay, tipten ekpindep órshelenip barady.

Men de et pen sýiekten jaralghan pendemin. Sezim men namys bar. Onyng oryntaqtyng buymen tym shekten shyghyp, belden baspaq bolghan basymdyghyna tózimim tausylyp, short keteyin, shorshyp týseyin.

 – Nәieti bir sózge bola meni jas baladay jerden alyp , jerge salatynday sonsha ne kórindi saghan, – dedim tike «senge» kóship. – Dýnie tónkerilip qalatynday eshtene býline qoyghan joq qoy. Búl órekpuing júrt nazaryndaghy basshygha jәne әielge mýldem jaraspaytyn qylyq. Ýlkenning uәjine qúlaq qonggha qúlqyng jetse, ekeumizding aramyzdaghy osy býgingi әngime osy jerde qalsyn, – dedim de ornymnan shapshang túryp, shyghyp jóneldim. Tysqa bettep bara jatyp, kózining qarashyghy kishireyip, aghy úlghayyp, maghan alara qaraghanyn bayqadym. Biraq ýndemedi. Dәsi  basylyp, sonymnan jaq ashpay qala bergenin jaqsylyqqa joryp, kemshiligin týsingen bolargha baladym. Qaydaghy! Sóitsem, ishine it ólip jatypty. Bar bәlesin keyinge býgipti ghoy bәtshagharyn. Sol joly betine qarsy sóz qaytarghanyma kónili kidilenip qalypty. Dyq alypty degenim ber jaghy ghana eken. Sondaghy kermal sóileskenimizdi qúddy búrynnan bar arazdyq qayta tútanghanday qatty kek tútqanyn kelesi kýni aiqyn anghartty.

Tanerteng koridorda betpe-bet jolyqqanda amandaspay meni qasaqana elemegendey kekireygen kýii janymnan iyghymen sogha jazdap óte shyqty. Újymnyng azanghy bas qosuynda bólimning júmysyna  qaralyp otyrghan mәselege týk qatysy joq bolsa da, býirekten siraq shygharyp, josyqsyz bir tiyisti. Jónsiz soqtyghyp otyrghanyn dәleldeuge bir oqtaldym da, ile, qúrysynshy júrttyng kózinshe basshymen әri әielmen aitysyp, abyroy arttyrmaspyn. Bәribir ózinikin dúrys sanap, bet baqtyrmaytynyna keshe kózim jetken joq pa, - dep ózime toqtam saldym. Jaq ashpadym. Sodan ne kerek, qyzyl tilden tapqan «qyzyqtyn» kókesi osylay qyzu bastalyp jýre berdi.

Tirligimnen tyrnaq astynan kir izdep, janúshyryp baqty. Basqaratyn bólimning is-shara josparynan janyghyp, ilik izdep, eki-ýsh ret qaytara jasatady. Jinalysta synap, ayaqtan shalady. Júmys ornymda otyrghan-otyrmaghanymdy údayy tekseretindi, mekeme sharuasymen bir jaqqa ketsem, odan qashan qaytqanymdy qatang qadaghalaytyndy shyghardy. Qysqasy әrbir basqan izimdi qapysyz andityn boldy. Kópshilikting aldynda meni qalay da jamanatty etuge qúmar. Tipti bólimning júmysyn qaramaghymdaghy kelinshek arqyly qadaghalaugha kóship, meni isten shet qaqpaylaugha jantalasty. Qit etse qadamymdy qysqartugha qúlshynghanynyng aqyry  meni merekelik, toqsandyq syiaqylardan qaghyp qalugha aparatynan dәmeli ekenin de týsinemin.Qúryghy úzyndyghyn paydalanyp, sonymnan shyraq alyp týsip, qansha tisti baqaday jabyssa da, osynshalyq yzalanuyna negiz bolghan bayaghy sóz qaqtyghysudan keyin qarama-qarsy lәm-mim demedim. Shalduar minezdi, tili tiyeksiz, shaypau sózdi adammen tartysqannyng әtuer tapqanyn estimeppin. Shala býlinip, daulasudy jaulasugha ainaldyrghan ózi. Bar bilgeni sol bolsa, qaytesing endi. Qol astynda ekenmin dep, qúldyq úryp, aldyna jyghylar taghy men joq.

Al osy kýni miymnan bir shyqpay qoyghan jayt, óz pikirimdi bildirgenime taghynan tayyp týsetindey joq jerden dúshpan tauyp, ne sebepti múnshalyq óshteskenine an-tanmyn. Búghan deyin tәni әsem tómen etektining jany da ghajap bolady dep oilap kelippin. Óte qatelesippin. Úly babalardyng qiyp aitqanyna taghy jýginsem: «Mal alasy syrtynda, adam alasy ishinde» degen qúp ras. Syrty sylandaghan súlulardyng da aldyna kóldeneng kelgenime qastasyp, ontayy týsse eshkimdi de ayamaytyn ishmerez zúlymdyqtary da kezdesetinin kóz kórdi. Joghary jaqty qolynda qúdiretti biyligi bar әielderding ózine qighash túrghan  erkekti amalyn tauyp jolynan taydyryp, su týbine batyryp kegin qaytaryp jatatynyn keshegi, qazirgi tarihtan talay oqyp, estip edik. Bizdegi bastyq qatynnyng әreketi sol biyiktegi jaghdaydyng jerdegi kishkene kóshirmesi dәl. Eger taghdyrym basy býtin tóreligine tiyse bir pәste men aghash atqa mingizip jiberuden әsti tayynbas. Átten, birinshi bastyqtyng maghan degen jyly qabaghynan sol zәndemi pighylyn jýzege asyrugha qaymyghyp, ayaghyn tartatynyn sezemin. Mekeme jetekshisi ózime anda-sanda tikeley jýktegen tapsyrmalaryn der kezinde tap-túinaqtay oryndaytynymdy kópshilikting kózinshe qoshemettep jýredi. Áytpegende Ayaru hanymnyng tap mynaday ayar qysastyghymen, óneshtegen shýiliguimen úzaqqa sozbay-aq meni әldeqashan jargha qúlatpay tynbaytyny kәdik edi.

Aqiqatynda Ayaru biyshikeshting shildening kýninde ishine qatqan múzdy jibitpekke  bir-eki ret lajyn qarastyryp bayqadym. Álbette aldyna baryp iyligip emes. Bәlkim әdemi kelinshekke әser eter degen pighylmen úly aqynnyng әigili jyrynan :

                              «Tirshilikte kórinemiz ólmestey,

                               Túra almaymyz eregespey, beldespey.

                               Óteyikshi birimizdi birimiz,

                               Óshiktirmey, ókpeletpey, sen despey»-

degen ýzindini újymnyng bir merekeni atap ótken keshinde oqyp edim. Búdan keyin de onyng ashuy júmsaryp, iylige qoyatyn ynghayy angharyla qoyghan joq.

Jalpy shynymdy aitsam әuelde basshynyng sózine ilinise keteyin degen niyetim ýsh úiyqtasam týsime kirmegen qyrsyq edi. Áyel basymen kijindep, orynsyz órekpip sóilep, naqaqtan janymdy kýidirip, quyryp jep bara jatqan song mendegi qan da búrq-sarq qaynap, arnasynan tasyp tógilgeni ras. Sonda da izetten attamay, óreskeldikke baspadym. Ishtegi pikirimdi óshirmey qarsy kelgenim aldy – qar, arty – dauyl bolaryn aldyn-ala sezsem, sau basyma saqina tilep alam ba men. Jaqsy dep jýrgenimning kýnim týskende bir-aq bildim.

Arazdasqanymyzgha jylgha jaqyndady. Men paqyryng әkimshi qaryndas rayynan qaytar, suyghan aramyzdy jylytugha qam jasar. Qansha degenmen újymnyng birligine syzat týspeuin oilaugha tiyisti basshylardyng biri emes pe. Ekeumizding tireskenimiz bylayghy júrtqa kóztýrtkige ainalyp, salqynyn tiygizerin paryqtasa birinshi bolyp qadam jasar dep әli de ishtey dәmelenip jýrmin. Meni qoyshy, bar-joghy qatardaghy qarapayym ghana qyzmetkermin. Al ol dynday bastyq. Ári nәzik jandy deytin әiel. Ám meyirimmen bala ósiretin ana.

Osy ýsh qasiyetti qisyndasan, kendigin tanytsa, kem bolmasyna salyp, aqylgha kelerine ýmitimdi nesine jasyrayyn.

Baqadýr Jenis

Abai.kz