Núrlan Qúmar. «Búlt shaynap, múz býrkip…»
«Qambar batyr» jyry ózge epikalyq tuyndylar tәrizdi batyr túlghasyn, onyng el ýshin etken enbegi men erligin dәuir ruhyna say kórkemdep jetkizudi maqsat etkeni anyq. Jyrdyng 12 varianty bar. Osyghan oray keybir núsqalarda birshama auytqushylyqtar kezdesedi. Alayda barlyghyna ortaq nәrse - óz boyyna kóne sujetterdi saqtay otyryp, el qauipsizdigi manyzdy bolghan tarihy kezendi jyrlau bolghany aqiqat. «Qambar batyr» jyry batyrdyng eseyip, el qamqory bolghan túsynan bastalady. Kýmisten taghyp qarghysyn, sonyna ertip tazysyn, anshylyqpen ainalysyp jýrgen Qambardyng belsendi qimyl-әreketi keremettey tartymdy. Kýsh-quaty kemeline kelgen naghyz jigittik shaghynan bastalghan oqigha sol ruhta ayaqtalady. Óz auyly, Ázimbay auyly jәne jau eli (qalmaq) - jyrdaghy kenistik osylar. Batyrdyng erekshe bolmysy eki jaghdayda kórinedi. Birinshisi, kóne epos saltyna tәn jolbaryspen alysqandaghy erligi bolsa, ekinshisi - el shetine jau kelgende qorghan bola bilgen qaharmandyq is-әreketi. Sonday-aq әleumettik jigi aiqyndala bastaghan eki týrli ómir sipattalady.
«Qambar batyr» jyry ózge epikalyq tuyndylar tәrizdi batyr túlghasyn, onyng el ýshin etken enbegi men erligin dәuir ruhyna say kórkemdep jetkizudi maqsat etkeni anyq. Jyrdyng 12 varianty bar. Osyghan oray keybir núsqalarda birshama auytqushylyqtar kezdesedi. Alayda barlyghyna ortaq nәrse - óz boyyna kóne sujetterdi saqtay otyryp, el qauipsizdigi manyzdy bolghan tarihy kezendi jyrlau bolghany aqiqat. «Qambar batyr» jyry batyrdyng eseyip, el qamqory bolghan túsynan bastalady. Kýmisten taghyp qarghysyn, sonyna ertip tazysyn, anshylyqpen ainalysyp jýrgen Qambardyng belsendi qimyl-әreketi keremettey tartymdy. Kýsh-quaty kemeline kelgen naghyz jigittik shaghynan bastalghan oqigha sol ruhta ayaqtalady. Óz auyly, Ázimbay auyly jәne jau eli (qalmaq) - jyrdaghy kenistik osylar. Batyrdyng erekshe bolmysy eki jaghdayda kórinedi. Birinshisi, kóne epos saltyna tәn jolbaryspen alysqandaghy erligi bolsa, ekinshisi - el shetine jau kelgende qorghan bola bilgen qaharmandyq is-әreketi. Sonday-aq әleumettik jigi aiqyndala bastaghan eki týrli ómir sipattalady.
Qambarmen alghashqy erligine deyin tútas bir rudyng qamyn kýittep, ash-aryghyn toydyryp, jetpegenin jetkizu jolynda jýrgen qarapayym anshy-mergen beynesinde tanysamyz.
Týske deyin ilgeni,
Tóbedey bolyp qalady.
Kóterip tastay beredi,
Jarlynyng shyghyp kónilinen,
Qyzyqqa meyiri qanady, - degen joldar onyng anshylyq qasiyet pen osy kәsipke erekshe mәn beretindigining dәleli bolsa kerek. Tipten an-qús atauly mergenning atynyng sybdyryn estigennen-aq qashyp jasyrynady eken. Jyr bolmysyn erekshelendiretin eleuli oqigha - Qambardyng jolbaryspen jalghyz aiqasyp jenui.
Qambar da qaytpay úmtylyp,
Bar qayratyn shaqyrdy.
Qúiryghynan kóterip,
Aynaldyryp basynan,
Laqtyryp kep jiberdi,
Qyryq qadam jerden asyryp,
Myqtylyghyn el kórdi.
Jyrdyng aitarlyqtay taghy bir ereksheligi - Nazymnyng kýieu tandap jar salghan synaghyna Qambar qatyspaydy. Búl jaghdaydy jyrshy әrtýrli sebeptermen týsindiredi. «Bir jaman kelip maly kóp, Alyp ketse aiyryp, Qayghymenen basylar, At basynday jýregim», - dep súludan tartynuyna kedeyligin syltau etedi. Osyghan qosa «Kedey demesen, odan artyq adam joq» deytin habarshynyng sózi bar. Demek, sol jerde Qambardyng bar kemshiligi - kedeyligi ekeni aiqyn aitylady. Qyzdyng qúrghan órmegine de mәn bermey, kidirmey óte shyghady.
Qambar beynesinde jeke otbasyn qúrudan góri ruynyn, tobynyng qamyn jeu basym. Nazym tarapynan ózine degen kónildi sezgenimen oghan qúlay ketpeydi. Qayta boyyn aulaq ústaudyng týrli joldaryn tabady. Batyrdyng oiy bylaysha beriledi:
Osyghan kónilim bólinip,
Úmytyp ketsem júrtymdy,
Qúdaydyng meni úrghany.
Nazymmen sóilesip túrghanyn kórip qalyp, dau-janjal shygharghan qyzdyng alty aghasynyng ghaybat sózderinen Qambardy kemsitu bayqalady.
Nazymgha qalmaqtyng hany sóz salghanymen, jýregin jaulay almaydy. Qalyng nókerine sengen jat júrttyng biyleushisi qyzdy zorlyqpen almaqshy bolghan әreketterine baylanysty el ishinde týrli jaghdaylar oryn alady.
Noghayly biyleri Qambargha tartu-taralghylarymen kelip, syrt jaudyng basymdylyghynan qorghau jóninde úsynys aitady. Sol kezde Qambar toghyz kýnnen keyin barugha uәde etedi. Óitkeni ózine qaraghan toqsan ýili tobyrynyng qamyn jasap, yaghny an-qús atyp, azyq-týlikpen qamtamasyz etip ketudi oilaydy. Qambar Ázimbaydyng sәlemine «Áueli, Alla, ekinshi júrt ýshin beldi buayyn. Ázimbaydyng aqymaq alty úlyna ókpelep, Jamannyng isin qylmayyn» deui batyrdyng tabighatynyng zerektigin aighaqtaydy. Qambar men Nazymnyng alty aghasynyng arasynda bolghan renishter elding tәuelsizdigi úghymynyng janynda jay kiykiljing esepti bolyp qalys qalady.
Qalmaq hanynyng Nazym qyzdy tartyp alamyn dep kelgen túsynan bastap oqigha kýrdelilenedi.
Ázimbaydy jýdetip,
Sansyz qoldy týnetip,
Jerimning shýiin qashyryp,
Berekesin ketirip,
Kýieumin dep Nazymgha,
Shyntaqtaysyng mamyqty,
Ayaghyndy kósiltip, - dep batyr jauyna qarsy batyl úmtylady. Shekesine qúrama bolat dulygha qoyghan, ýstine badana kózdi berik sauyt kiygen Qambar jekpe-jekke shyqqan shaqta Qaramandy óltiredi.
Qyz Nazymgha talasyp,
Eki batyr soghysty.
Búlt shaynap, múz býrkip,
Ýrker men aiday toghysty.
Týrtip ótip ketkeni,
Taqiyaday úshady.
Ekpinine shydamay,
Atynyng jalyn qúshady, - dep qayratty er Qambardyng kýshi suretteledi. Tughan eline degen sýiispenshilik sezimning qúdireti qasiyetti jerine at oinatqysy kelgen ozbyr topqa tosqauyl jasaydy. Kýl tógip, irge bekitken, kindik qany tamghan qasiyetti topyraqty bar jan-tәnimen qorghaydy. Sonday-aq qyz balany dini, dili, tili bólek jat elge jiberudi 18 jasar Qambar namys sanaydy.
Ýsh kýn, ýsh týn boyy shayqasyp, aqyry Qambar jeniske jetedi. Basyna qiyn-qystau is kelgende ghana batyrdy kereksinetin, baylyq pen mansapqa mastanghan baylardyng kelensiz әreketine tútas eldi jaudan qútqarghan Qambardyng erligi qarsy qoyylady. Barlyq izgi qasiyetter halyq ókili - batyrdyng boyyna jinaqtalyp suretteledi. Batyrlyghy asqanymen әleumettik jaghynan qyzyna teng kórmegendikten, Ázimbay qyzyn Qambargha bergisi kelmeydi. Alayda ózi dәrejeles Arshahannyng aqyl-kenesi arqyly ghana Ázimbay batyrgha qyzyn qosugha mәjbýr bolady. «Kýmisten keregesi, uyghy altyn, Onasha segiz qanat tikti ýidi». Osylaysha qatarlap qazynanyng bәrin jiyp, Ázimbay qyryq kýn toy jasaydy.
Jyrda batyrdyng serigi, yaghny Qambardyng qaraqasqa aty kórkem kestelenedi.
Moynyng altyn tabaqtay,
Qamystay eki qúlaghyn.
Tórt ayaghyng qazyqtay,
Tónkergen kese túyaghyn,
Súlulyghyng sýmbidey.
Mineki, úshqan qústan ozatyn eresen jýiriktigi, alys jolgha alqynbay jetetin qayraty men tózimdiligi, batyrdyng tilegin tanityn, dúshpannyng pighylyn sezetin qasiyeti, qysyltayang tústarda «til bitip sóilep, kenes beretindigi» - tek qana batyr túlparyna tәn aishyqtalghan belgiler ekeni anyq. Sonday-aq batyrdyng óz basyna qatysty «ash bóridey jalaqtap, nar buraday alysty», «jolbarystay shiryghyp», t.b. metaforaly teneuler qoldanylady. «Han sýiekti Qambar-au, qara atynda jal bar-au» deytin Nazymnyng monologynyng ózi-aq kóp jaydy bildirse kerek-ti.
Batyrdyng kónil-kýy sәtterin, ishki buyrqanghan tolghanys iyirimderin bildiretin dialog, monologtar da, úlghaytu (giyperbola) men әsireleu (grotesk) de mol oryn alady. Jauyn jengendegi erligin «Qoygha kirdi bir bóri, Bóriktire qyrady, Talay qalmaq súlady», - dep kótermeley jetkizedi. Jenilgen jaudyng sipatyn «qyzyl qany aghyp josyldy», - dep suretteydi.
Dәstýrli qúdalyq salt rәmizdik úghymdardyng týrleri kónil audararlyq. Mysaly, kýieudi «altyn súnqargha, qalyndyqty «qazgha» balap, súnqargha qazdy ildiru arqyly qúda týsudi túspaldaydy. Qalyndyq - «qyzyl týlki», kýieu - «jýirik tazy» nemese qalyndyq - «pisken týinek», kýieu - «ótkir kezdik» siyaqty kórkemdik obrazdar molynan kezdesedi.
Qoryta aitqanda, eldi jaudan qorghau iydeyasy - jyrdyng altyn arqauy. Bir shýike basqa aldanyp, kónil bólmey, Qambar birinshi kezekte óz tobyrynyng jaghdayyn oilaydy. Kedeylerge kómektesudi paryz sanaydy.
Dýniyege kelip ketti ne asyl zat,
Jamannan dat, jaqsydan qalady hat.
Bir dúgha oqynyzdar aruaghyna,
Qambardyng bolyp jatsyn kónili shat, - degen joldar bar jyrdyng sonynda.
Olay bolsa, eldik, erlik ruhyn asqaqtatatyn Qambar beynesi ghasyrdan-ghasyrgha jetip, әrbir úrpaqtyng ruhany azyghyna aldaghy uaqytta da ainalugha tiyis.
«Ana tili» gazeti