Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2322 0 pikir 11 Mausym, 2009 saghat 13:39

Dissertasiyalardyng qazaq tilinde qorghalmauy memlekettik tilding qoghamdaghy rólining әlsizdiginen be, әlde talaptyng azdyghynan ba?

 

Múrat JÚRYNOV, QR Últtyq ghylym akademiyasynyng preziydenti, akademiyk:
– Biz, Últtyq ghylym akademiyasy, ózimizding jinalystarymyzdy qazaq tilinde jýrgizemiz. Qazaq tili ghylymgha da, tehnikagha da – barlyq salagha enui kerek. Bizding zanymyzdyng ózi memlekettik tildi bilseng de bolady, bilmeseng de bolady degen siyaqty ekiúshty bolyp túr. Osynyng qazaq tiline ýlken ziyany bar. Keybireuler eki-ýsh tildi bilgisi kelmeydi. “Tek bir orystyng tilin bilsek, jetedi” dep oilaydy. Ózimizding qazaqtar da bar sonyng ishinde. Al orystar tipti basyn auyrtqysy kelmeydi. Jalpy, “qazaq tili nege anda joq, nege múnda joq?” dep aita bergennen eshtene sheshilmeydi. Biz tilge qajettilik tughyzuymyz kerek. Mysaly, birinshi kezekte memlekettik organdargha memlekettik tildi bilmeytin adamdy qabyldamau kerek. Búl – bir. Ekinshi, Qazaqstan – derbes memleket. Múnyng balabaqshasyn, mektebin (qanday mektep bolsyn: qazaq pa, orys pa, úighyr, ózbek pe – barlyghyn) qazaqshalauymyz qajet. Tipti memlekettik tildi tolyq mengermegen balagha memlekettik attestatty bermeytindey, tek qana jaqsy alyp ketkende ghana ústatatyn talap qoysaq, mine, osy kezde barlyghy sheshiledi.

 

 

Múrat JÚRYNOV, QR Últtyq ghylym akademiyasynyng preziydenti, akademiyk:
– Biz, Últtyq ghylym akademiyasy, ózimizding jinalystarymyzdy qazaq tilinde jýrgizemiz. Qazaq tili ghylymgha da, tehnikagha da – barlyq salagha enui kerek. Bizding zanymyzdyng ózi memlekettik tildi bilseng de bolady, bilmeseng de bolady degen siyaqty ekiúshty bolyp túr. Osynyng qazaq tiline ýlken ziyany bar. Keybireuler eki-ýsh tildi bilgisi kelmeydi. “Tek bir orystyng tilin bilsek, jetedi” dep oilaydy. Ózimizding qazaqtar da bar sonyng ishinde. Al orystar tipti basyn auyrtqysy kelmeydi. Jalpy, “qazaq tili nege anda joq, nege múnda joq?” dep aita bergennen eshtene sheshilmeydi. Biz tilge qajettilik tughyzuymyz kerek. Mysaly, birinshi kezekte memlekettik organdargha memlekettik tildi bilmeytin adamdy qabyldamau kerek. Búl – bir. Ekinshi, Qazaqstan – derbes memleket. Múnyng balabaqshasyn, mektebin (qanday mektep bolsyn: qazaq pa, orys pa, úighyr, ózbek pe – barlyghyn) qazaqshalauymyz qajet. Tipti memlekettik tildi tolyq mengermegen balagha memlekettik attestatty bermeytindey, tek qana jaqsy alyp ketkende ghana ústatatyn talap qoysaq, mine, osy kezde barlyghy sheshiledi.

 

Sәken ÓZBEKÚLY, QR Zang ghylymy akademiyasynyng preziydenti, professor:
– Tәuelsizdik alghannan keyin shyn mәninde bәrimiz qazaq tili órkendeydi, kógeredi, gýldeydi dep bórkimizdi aspangha atyp quandyq. Biraq… әli de sol bayaghy shiynelimizdi sheship tastay almay jýrmiz. Dissertasiyalarymyzdyng qazaqsha qorghaluynyng ózi 14-15 payyzdan aspaydy. Búl neni kórsetedi? Birinshiden, qazaqsha jazatyn adamdardyng azdyghyn, kóbisi búrynghy dәstýr boyynsha oryssha jazady. Nege? Sebebi oryssha derekter de, kitaptar da kóp. Qazaqsha jazghannyng ózinde orysshadan audarady. Mәskeuden jazylghan dayyn dissertasiyany alyp keledi de, sony ózining atyna audaratyndar barshylyq. Qazir endi múnyng barlyghyn sala ministrligi qatty qadaghalauda. Tipti kóshirilgen ne bolmasa bir jerinen min tabylsa, enbek joqqa shygharylady. Qatang baqylap otyrmyz degenmen de, kóshirip jazu әli tyiylghan joq. Búl ýshin ne isteu kerek? Áriyne, birinshiden, eksperttik kenesting rólin kýsheytuimiz qajet. Sonday-aq jabyq resenziyalardy qatandatudy oilastyruymyz tiyis.

 

 

Amangeldi AYTALY, filosofiya ghylymynyng doktory, professor:
– Qazaq tilining ghylym tilinde qoldanyluy әlsiz. Bir sózben aitqanda, qazaq tili әli jana ghylymy kenistikke iykemdele almay jatyr. Búl – qazaq tilining tildik qorynyng kedeyliginen emes, sony býgingi kýni paydalanu dengeyimizding tómendiginen. Qazir ghylymgha janadan kelgen tolqyn qazaq tiline kóp beyimdileu bolghanymen, sol jas ghalymdarymyzdyng ghylymy jetekshileri, ghylymy dissertasiyalargha bagha beretin sarapshylar kenes zamanynda bilim alghandyqtan, kóbine-kóp dissertasiyalardyng qorghaluy orys tilinde ótkenin qalaydy. Sonymen birge ghylymda dórekileu aitsaq, úrlyq kóp. Mysaly, orys tilinen kóshirip alu bayqalyp túrady. Sondyqtan búl taqyrypta әli de tereng oy qozghaugha bolady. Onyng obektivtik sebepteri әli de bolsa qazaq tilining ghylymy kenistikke enuining kýrdeliligin kórsetse, ekinshi jaghynan, qazaq tilin paydalanatyn ghalymdardyng azdyghy da bayqalady. Sondyqtan qazaq tili qanshalyqty bay bola túrsa da, ol sonshalyqty sandyqta jatqan altyn siyaqty, biraq ol altynnan biz týrlishe tartymdy búiymdar jasay almay otyrmyz.

 

 

Dayyndaghan Serik JÚMABAEV
«Alash ainasy» gazeti 9 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5566