(әzil-syr)

Men eshqanday korolinnen de, patshannan da, preziydentinnen de qoryqpay, betine aitatyn adammyn. Jәne onyng ýstine uayymshyldyghym taghy bar. Ánebir kezde el ishinde Núrekeng preziydenttik taghyn tastap, bireuge tapsyryp ketpekshi eken degendi estigende eki-ýsh kýn saryuayymgha salynyp, qyzuym kóterilip auyryp ta qaldym. Sóitip jýrgende jogharydaghylarmen tyghyz baylanystaghy bir tanysym kelip:

- Qúday berdi! Aq týiening qarny jaryldy! Aspandy basqan búlt ashyldy, sen de ensendi kóter,-demesi bar ma?!

- Ne boldy, aitsanshy tezirek!

- Elbasymyz ornynan ketpeytin bolypty. Ony aitasyn-au, kózim tirisinde búl orynnan ketpeymin depti. Tipti, 2050 jylgha sheyin otyra beremin depti, –deydi ol jýregi jaryla quanyp. Sóitedi de betimnen qayta-qayta sýiedi. Mening de quanyshymda shek joq. Auruymdy úmytyp, 6 balammen әielim ekeumizdi qosqanda 8 adam túratyn bir bólmeli jekeshelendirgen jataqhanamnyng aghash edenin dýrsildete tepkilep biyley berippin. Kenet әldebir suyq oy miymdy solq etkizip soghyp ótkende basym keudeme týsip sylq etip otyra kettim. Dosym: «Ne boldy, ne boldy?»,-dep sasqalaqtap jýrip betime múzday su sepkende baryp esimdi jidym. Sonda aitqanym mynau boldy:

- Dosym! Men olay-búlay bola ketsem mynany esine saqta! Bizding Elbasymyz Memlekettik Ánúranymyzdy marqúm Júmeken Nәjimedenov ekeui qatar otyryp jazyp shyqqan ýlken aqyn adam. Al naghyz aqyn sezimge berilgish, keyde qaydaghy joqty qoyyp qalyp aita salatyn, jany nәzik adam. Elbasymyz da sonday, keyde uәdeni ýiip-tógip berip-berip tastay beredi de onysy oryndalghan-oryndalmaghanymen isi bolmay kelesi bir joba, jospar, úsynys, birneshe qadam degenderdi bastay jóneledi. Eger sol әdetine basyp  preziydenttikten ketemin dep taghy  bir ret aita qalsa men ne isteytinimdi aitayyn ba?

– Al, aitshy!

– Eger Elbasymyz ornynan ketemin degenin estisem, sol boyda eger ol júmysta otyrsa kabiynetine, al ýiinde tamaq iship otyrghan bolsa, ýiine kirip baramyn da әueli oryssha, «Zdravstvuyte», sosyn aghylshynsha «Hellou», sosyn eng sonynda «Assalaumualeykum!» dep ýsh tilde amandasyp alamyn. Sosyn ol kisining betine tura qarap túryp bylay deymin: Qúrmetti Elbasy! Býgin men óte bir suyq habar estidim. Sen preziydenttikten ketemin depsin. Sen degenime keshir, óitkeni, biz Alladan tilek tilegende Oghan da «Ey, Alla! Sen eng úlyqsyn» dep bastaymyz ghoy. Al endi әlgi preziydenttikten ketemin, jasym keldi, ornymdy  endi 26 jyldan beri orys tilining shanyna da ilese almay qúr sýlderi kele jatqan qazaq tilin shyn  memlekettik til dәrejesine kóteretin, el-jer baylyghyn investisiya degendi jeleu etip kim kóringenge berip qoymaytyn, Reseyding zymyrandaryn Qazaqstanda synaugha nemese osynda jarugha jol bermeytin, is qaghazdaryn kórshiles respublikalardaghyday tek memlekettik tilde (qazaq tilinde) jýrgizetin, ózining de,  ýkimetting de, parlamentting de, kenes, mәslihat, mәjilis siyaqty jiyndaryn tek qazaq tilinde ótkizetin, birnәrse istemek bolsa Putinge jaltaqtamay, naghyz azat el sayasatyn jýrgizetin, qysqasy osynau qazaq elining iyesi qazaq qana deytin, eng әueli ata-babasy osy el, osy jer ýshin qany men terin ghasyrlar boyy qatar tókken qazaq halqynyng jaghdayyn oilaytyn, tili, imany, tәrbiyesi naghyz qazaq balasyna  berip ketemin deseng onda kelisemin, –deymin. Óitpeytin bolsan, ekeumiz basqasha sóilesetin bolamyz. Biraq sen әzir ketpe. Osydan ketemin dep taghy bir auyz sóz auzynnan shyghatyn bolsa bar ghoy, eldi mitingige kóteremin. «Do svidaniya», «Gud bay», «Jolyqqansha» dep ýsh tilde qoshtasyp esikti tars jauyp shyghyp ketemin. Men әlginde aittym ghoy, kim-kimning de betine tura aitamyn dep.  Al ol kisi әdil sózdi, ne nәrseni de betke aitqandy jaqsy kóredi. Ózi de kóbine qazaqtargha qarap jekirip batyl aitady. Qane, men siyaqty batyr bolsandar, bireuing aityp kórindershi Mine, dosym! Men olay-búlay bop ketsem osy aitqandarymdy esine saqta, - dedim de qaytadan әldebir qalyng úiqygha kettim. Búl úiqydan 2050 jylgha sheyin oyana qoyym da ekitalay-au. Do svidaniya! Gud Bay! Sau bolyndar, kazahi, kazakhs, qazaqtar!

Myrzan Kenjebay

Abai.kz