Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2070 0 pikir 11 Mausym, 2009 saghat 13:41

Eksportty qoldau — ishki naryqty qorghau degen sóz

Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin ekige bólingen Koreyanyng ekonomikasy da qaq jaryldy. Negizgi ónerkәsip kommunistik soltýstikte qaldy, al Koreyanyng týskeyi qashan da agrarlyq aimaq bop keldi. Sondyqtan Ontýstik Koreya basshylyghy eksportqa baghyttalghan ekonomika qúrugha talpyndy. Kóp úzamay jana sayasat óz nәtiyjesin berdi: birining artynan biri elektronika, avtokólik jasau, múnay-himiya, keme qúrastyru salalary payda boldy. Ótken ghasyrdyng 50-jyldary kýrish ósirip qana jýrgen korey sharuasynyng balasy býginde LG, Samsung, Hyundai siyaqty әlemge әigili kompaniyalardyng qojasy bolyp otyr. Mobilidi ekonomika modelin qúrghan Ontýstik Koreya eksporttyq alpauytqa ainalu ýshin qazynaly jeri men ýlken aumaqtyng boluy mindetti emes ekenin kórsetip berdi. Eng bastysy – jaqsy, sapaly jәne erekshe tauar shyghara bilu qajet.
Demek, syrtqy naryqtyng esigin eshkim kep aiqara ashyp bermeydi, oghan kiru ýshin ózinshe jol, jana dәliz jasau kerek. Bir qaraghanda, bәri týsinikti. Al is jýzine kelsek, bizde «eksportty damytugha ne kedergi» degen saual jauapsyz qalady.
Memlekettik qoldau – proteksionizm emes

Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin ekige bólingen Koreyanyng ekonomikasy da qaq jaryldy. Negizgi ónerkәsip kommunistik soltýstikte qaldy, al Koreyanyng týskeyi qashan da agrarlyq aimaq bop keldi. Sondyqtan Ontýstik Koreya basshylyghy eksportqa baghyttalghan ekonomika qúrugha talpyndy. Kóp úzamay jana sayasat óz nәtiyjesin berdi: birining artynan biri elektronika, avtokólik jasau, múnay-himiya, keme qúrastyru salalary payda boldy. Ótken ghasyrdyng 50-jyldary kýrish ósirip qana jýrgen korey sharuasynyng balasy býginde LG, Samsung, Hyundai siyaqty әlemge әigili kompaniyalardyng qojasy bolyp otyr. Mobilidi ekonomika modelin qúrghan Ontýstik Koreya eksporttyq alpauytqa ainalu ýshin qazynaly jeri men ýlken aumaqtyng boluy mindetti emes ekenin kórsetip berdi. Eng bastysy – jaqsy, sapaly jәne erekshe tauar shyghara bilu qajet.
Demek, syrtqy naryqtyng esigin eshkim kep aiqara ashyp bermeydi, oghan kiru ýshin ózinshe jol, jana dәliz jasau kerek. Bir qaraghanda, bәri týsinikti. Al is jýzine kelsek, bizde «eksportty damytugha ne kedergi» degen saual jauapsyz qalady.
Memlekettik qoldau – proteksionizm emes
«Samúryq-Qazyna» memlekettik holdingine qarasty Kaznex eksportty damytu jәne algha bastyru korporasiyasy osy saualgha jauap izdep, eksportqa tauar shygharyp jatqan, sonday mýmkindigi bar jәne eksportqa endi úmtylyp otyrghan kәsiporyndardyng arasynda zertteu jýrgizgen. Nәtiyje mynau: bizding kәsipkerler ýshin eksportqa tauar shygharudaghy eng basty kedergi, sheteldik naryqtar turaly aqparattyng joqtyghyna kep tireledi eken. Damyghan elderde shetelding naryghyn zertteu syrtqy marketingtik sayasatqa ýlken kónil bóledi. Finlyandiya, Japoniya, Ontýstik Koreya sekildi elderde eksportqa ónim shygharatyndarmen, júmys isteytin býtin bir memlekettik agenttik qúrylghan. Olar eksporttaushylaryna ózge elderde kómek kórsetetin infraqúrylymdar jasaumen, qosymsha mәlimet jinaumen ainalysady.
Al bizde syrtqy naryqty zertteu bylay túrsyn, ózimizge kelip jatqan import tauardyng kólemi turaly naqty derek joq. Alysqa barmay, kórshi Qytaymen sauda qatynasymyzdy alayyq. Ekonomist ghalym Rahman Alshanovtyng aituynsha, eki elding tauar qatynasynda 3-4 mlrd dollargha deyin alshaqtyq bar. Yaghny Qytaydan kelgen tauardyng bir bóligi bizding shekaramyzdan óte salysymen, úshty-kýili joghalyp ketedi. Resmy derekke sengen kәsipker «bizge myna tauar az keledi eken, osynday ónim shygharayyn» dep nesie alady. Al shekarada joghalyp ketken әlgi tauarlar bazarda ainalymda jýr. Yaghny bizding kәsipker isin bastamay jatyp, taqyrgha otyrdy degen sóz.
Eksportty qoldap otyrmyz ba, әlde importty qorghap otyrmyz ba?
Bizding elde tigilgen kiyimdi Europa satyp alady degenge senesiz be? Sheteldikter tipti arzangha alu ýshin at arytyp Almatygha keledi. Álemdik dodalargha qatysyp jýrgen velosportshylarymyzdyng ýstindegi kiyimin de otandyq tigin fabrikasy tigedi. «Tekstilayn» dep atalatyn tigin kompaniyasy qazir Made in Kazakhstan degen belgimen әlemning 50 eline ónimin satady. Qúday búiyrtsa, Mango sekildi sheteldik brendterding bәsekelesi bolatyn qazaqtyng túnghysh derbes brendin shygharudy josparlauda. Álemdi qyspaqqa alghan qarjy daghdarysynyng salqyny olargha da tiygen, súranys azayyp, tapsyrys kemigen. Múnyng bәri óter-keter, biraq ózimizdikilerding ózekke tepkeni jyghylghangha júdyryq bop tiide. Mәsele bylay. Kәsiporynnyng marketing jónindegi diyrektory Inna Apenkonyng aituynsha, byltyr Shveysariyanyng kedeni «Tekstilayn» ónimin tiyegen jýk kólikterin tekseru kezinde Qazaqstannyng keden qyzmetine jýkting Qazaqstannan kelgeni turaly jәne búl kompaniyanyng qazaqstandyq tauar óndirushi ekenin rastaytyn qaghaz jiberudi súraydy. Ortalyq keden komiyteti búl júmysty Almatydaghy ókildigine ysyra salypty. Alayda ol jaqtan kelgen jauapqa shveysariyalyq kedenshiler «tiyisti dengeyde emes» dep qanaghattanbaghan. Osynyng kesirinen kishkentay otandyq kompaniyanyng ónimi sheteldik keden qyzmetining qoymalarynda bir jyl jatyp qaldy. Olar óz ónimin sata almaghany bylay túrsyn, satyp alushylarynyng aldynda úyatqa qaldy, onyng ýstine Shveysariyanyng keden qyzmetining talabyn oryndamaghany ýshin ýlken aiyppúl tóleuge mәjbýr boldy.
Qaghazbastylyq «auyzbastyryqqa» әkeledi
Elimizde qabyldanghan eksporttaushylargha arnalghan tehnikalyq reglamentterding úzyn-sanyn tizimdep jatugha uaqyt jetpeydi. Olardyng bәri ónimning tolyq óndelgenin rastaudy talap etedi.
Qazaqstannyng Tagham jәne óndeushi ónerkәsibining tauar óndirushileri odaghynyng preziydenti әri «Rahat» kondiyter fabrikasynyng preziydenti Anatoliy Popelushkonyng aituynsha, shetelde múnday talaptyng bireui joq. Ol jaqtaghy satyp alushy onday qaghazyndy súramaydy da. Sheteldikter ýshin óniming qauipsizdik talaptaryna say bolsa boldy. Eksportqa shyghugha qajet rúqsat qaghazdar alu – qazaq tauarlaryn syrtqy naryqqa shygharudyng jolynda kese-kóldeneng túrghan kedergilerding biri. Qaghaz kóp bolghasyn, birine-biri qarama-qayshy keletin tústary da kóbeyedi. Osy jerde jemqorlyqtyng da iyisi shygha keledi.
Bizde, tipti, qanday ónimdi «qosymsha qúny joghary» dep aitugha bolatyny turaly naqty anyqtama joq. Elimizde onday ónim qataryna qosymsha qúny 25 payyzdan asqan tauar jatqyzylady. Búl – óte joghary kórsetkish. Bizde qosymsha qúny 25 payyzdan joghary ónim shygharatyn kәsiporyndy tabu óte qiyn. Sonda memleket kimge kómektespek?
Dәl osynday ónimdi «Rahat» kondiyter fabrikasy shygharady. Sonyng ózinde fabrika eksportqa ónim shygharuda qiyndyqqa úshyraydy. Qyzyqty qaranyz, shetelden kelgen tauarlardyng jenildigi bar da, bizding kәsiporyndarda jenildik joq. Osydan keyin memleketinen kómek alyp otyrghan ukrain kәmpitteri Resey asyp kelse de, elimizde arzan túratynyna tanghaludyng qajeti joq.
Bir quantarlyghy, songhy kezderi eksporttyq tauarda shaghyn jәne orta kәsiporyndardyng ýlesi tez ósip kele jatyr. Áriyne, shiykizat әli de basym. Óndelgen, ózindik qúny joghary, jana tehnologiyamen jasalghan ónim ýlesi shamaly. Qazaqstan ýshin múnyng jaghymsyz әseri kóp: birinshiden, qosymsha qúnnyng basym bóligi basqa elderde qalady, sóitip Qazaqstan shetelding óndirisin qarjylandyrady. Ekinshiden, shiykizat satqan elderding ekonomikasynda tәuekelder kóp jәne syrtqa tәueldiligi kýsheyedi.
Sonda eksportty qoldau ýshin bizge ne jetispeydi: niyet pe, әlde jiger me? Ne kedergi keltirip otyr – kәsiby biliksizdik pe, әlde jemqorlyq pa?
Kerek tastyng auyrlyghy joq
Transúlttyq korporasiyagha ainalghan «Toyotanyn» ózi shetelde ókildik ashyp, syrtqy naryqty zertteuge júmsaghan shyghynyna japon ýkimetinen ótemaqy alady. Jalpy, әlemde eksporttan týsken әrbir 10 myng AQSh dollarynyng 11 dollaryn eksportty qoldaugha, kórshi elderding naryghyn zertteuge júmsaydy. Bizde әrbir 10 myng dollardan 1 dollar ghana osy maqsatqa júmsalady. Esesine, memleket marketingtik zertteuler jaghynan kómektesken kәsiporynnyng tauary shetke satylatyn bolsa, kompaniyagha kórsetilgen әr 1 dollar memleketke 500 dollar bop qaytady.

 

Dәnesh Baybolat
«Alash ainasy» gazeti 9 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5568