Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2522 0 pikir 11 Mausym, 2009 saghat 13:45

Endi eshqanday bayqaugha qatyspaymyn dep sheshtim

Qazaqtyng әn ónerinde Ámire Qashaubaevtyng shoqtyghy qalay biyik bolsa, býginde әnshining atyndaghy bayqaudyng da orny osy dәstýrli әn salasynyng eng biyik shyny bolyp túr. 1980 jyldan beri túraqty ótkizilip kele jatqan (2-3 jylda bir ret) osy bayqaugha qatysyp, laureat atanghan әnshi ony ózine berilgen mәrtebe dep bilse kerek. Biyl mamyrdyng 26-sy men 29-y aralyghynda Astanadaghy Preziydenttik Mәdeniyet ortalyghynda ótken Ámire Qashaubaev atyndaghy dәstýrli әnshilerding VII respublikalyq bayqauynda jәne osynyng aldynda ghana 14-15 mamyrda Jambyl oblysynyng Sarykemer auylynda ótken N.Tilendiyev atyndaghy halyqaralyq әnshiler men kýishiler bayqauynda da birinshi oryndy iyelengen әnshi, birneshe respublikalyq jәne halyqaralyq bayqaulardyng jenimpazy Erlan Rysqalidy súhbatqa tartudy jón kórdik.

 

Qazaqtyng әn ónerinde Ámire Qashaubaevtyng shoqtyghy qalay biyik bolsa, býginde әnshining atyndaghy bayqaudyng da orny osy dәstýrli әn salasynyng eng biyik shyny bolyp túr. 1980 jyldan beri túraqty ótkizilip kele jatqan (2-3 jylda bir ret) osy bayqaugha qatysyp, laureat atanghan әnshi ony ózine berilgen mәrtebe dep bilse kerek. Biyl mamyrdyng 26-sy men 29-y aralyghynda Astanadaghy Preziydenttik Mәdeniyet ortalyghynda ótken Ámire Qashaubaev atyndaghy dәstýrli әnshilerding VII respublikalyq bayqauynda jәne osynyng aldynda ghana 14-15 mamyrda Jambyl oblysynyng Sarykemer auylynda ótken N.Tilendiyev atyndaghy halyqaralyq әnshiler men kýishiler bayqauynda da birinshi oryndy iyelengen әnshi, birneshe respublikalyq jәne halyqaralyq bayqaulardyng jenimpazy Erlan Rysqalidy súhbatqa tartudy jón kórdik.

 

– Erlan, bir aida qos birdey quanyshqa kenelip, eki ýlken bayqaudan da birinshi jýlde alghanynyz qútty bolsyn! Búl sizding әnshilik joldaghy alghashqy bayqauynyz emes, sondyqtan siz jýldege qol jetkizuding qaltarys, qúpiyalaryna biraz qanyqsyz dey alamyz. Qalay oilaysyz, búl joly babynyz jendi me, baghynyz shapty ma?
– Negizi, «dәstýrli әnshining eng basty ereksheligi nede?» degende, men «onyng qynnan suyrghanda kózdegen jerin qiyp týsetin qanjarday, ýnemi babynda jýrui» der edim. Naghyz әnshi tipti shyrt úiqyda jatqanda oyatyp «әn salshy» dep qolqa salsa da, kez-kelgen әndi shyrqay jóneluge tiyis. Sonda ghana ol qanday bayqau, qanday bәseke bolsyn, synnan sýrinbey óte alady. Alayda bappen qatar, baghyng da janbasa bolmaydy. Shyny kerek, qansha ret bayqaugha qatysyp jýrsem de, osy jolghy Ámire Qashaubaev bayqauyna barardaghyday bolmaghan shyghar?!. Nege deseniz, jolgha shygharda tamaghymnyng bastyrmasy ústap, dausym shyqpay qaldy. «Al endi ne istedim?» dep abyrjydym, sebebi ózim dauystyng jarysyna bara jatyrmyn, al dauysym әn aitpaq týgili, sóileuge әreng shyghyp túr. Sonda da bolsa, Allagha syiynyp, tәuekel dep Astanagha attandym. Bes uaqyt namazdyng bәrinde Jaratushydan tek әndi abyroymen aityp shyghudy nәsip etuin tiledim. Bayqaudyng birinshi kýni babymda bolmadym. Al ekinshi jәne ýshinshi kýnderi ghayyptan bir kýsh boyyma bitkendey, dausym ashylyp, әndi erekshe shabytpen aittym. Sosyn bir tanghalghanym, «tek Alladan tilegen qústay úshady» degenge osy joly kózim әbden jetti. Býginde mening repertuarymdaghy ózimning sýiip oryndaytyn әri keyingi әnshilerding búl әndi mening oryndauymmen ólsheytin – Jayau Músanyng «Aq sisasy». Bayqaudyng ýshinshi kezenining basty sharty – Ámire atamyzdyng әn qoryndaghy 12 әnining birin jerebe arqyly tandap, sony oryndau bolatyn. Men sol kezde osy «Aq sisanyn» keluin tiledim. Shynynda jerebede «Aq sisa» shyqqanda, óz kózime  ózim sener-senbesimdi bilmey qaldym.
– Shynynda da, qyzyq әri tanghalarlyq jaghday bolghan eken. Al endi jalpy oryndaushylyqqa kelsek, boydaghy darynmen qatar, qazaqta ýlken adamdardan bata alu, belgili әnshilerdi ústaz tútyp, solardyng tilegin estu degen de bar ghoy. Kimderdi ústaz tútyp, kimnen bata alghan ediniz?
– Jeztanday әnshi, marqúm Jәnibek Kәrmenov 1989 jyly Shúbartau ónirin aralap әn aitqan edi. Osy saparynda Jәnibek aghamyz bizding ýide qonaq bolghan. Al Jәkenmen Semey ónirine belgili әnshi – әkem Rysqaly ekeui jaqsy aralasqan. Sonda tórde әn salyp otyrghan Jәnibek aghagha gýl shoghyn úsynghanymda ol kisi maghan «aynalayyn, mening ónerdegi jolymdy saghan bersin» dep mandayymnan iyiskep, batasyn bergen. Sonan song meni әnshilikke baulyghan ústazym Sanaq Ábeuov te batasyn berdi. Sodan 2005 jyly konservatoriyany bitirip jatqan kezimiz Elbasymyzdyng Almatygha arnayy saparyna tura kelip ol kisining aldyna әn aitu baqytyna ie bolghanymyz bar. Halyq әni «Ghayni» men Jayau Músanyng «Aq sisasyn» aityp bola berip em, Núrsúltan aghamyz qolymdy qysyp: «Aynalayyn, Erlan balam, senen búiyrsa ýlken әnshi shyqqaly túr, qazirding ózinde qarqynyng jaman emes, – dedi de bir kezde, – «qazaqta as asatu degen bar» dep, aldynda túrghan qúrtty óz qolymen alyp, auzyma saldy. Býginde bir biyikterge jetuimning sebebi әueli Alla, sonan song osynday iygi jaqsylardyng bata-tilegining arqasy shyghar.
– Jalpy, bir jetistikke jetkende, biyikti baghyndyrghanda adam óz-ózine esep berip, belgili bir oigha toqtaydy ghoy. Bir aida eki jeniske jetkennen keyin siz ne týidiniz?
– Men osydan keyin bayqaugha qatyspaymyn dep sheshtim. Nege? Sebebi osy Ámire Qashaubaev pen Jýsipbek Elebekov – bizding adastyrmas temirqazyghymyz. Dýiim dәstýrli әnshiler osy eki atamyzdyng әn aitu ýrdisine sýienedi. Sondyqtan osy eki bayqauda oryn alghan әnshining armany joq. Men ózim 2002 jyly birinshi kurs oqyp jýrgenimde Ámire Qashaubaev atyndaghy bayqaugha qatysyp, birinshi turdan ótpey, qúlap qalgham. Biraq sol qúlaghanym qayta maghan qamshy boldy, «qaytkende de men búghan qayta qatysyp, qalayda oryn alamyn» dep óz-ózime sert bergem. Sol sertimdi oryndaghan son, men osymen toqtalamyn, tek mýmkindik bolsa basqa memleketterde ótetin bayqaulargha ghana elimizding atyn shygharu maqsatynda qatysarmyn dep sheship otyrmyn.
– Osy bayqaulardyng kóp boluy, jýieli týrde ótui dәstýrli әnning damuyna alghyshart bola ala ma?
– Dәstýrli óner qazir Qúdaygha shýkir, jaqsy qarqynda damyp kele jatyr. Oghan osynday týrli bayqaulardyng úiymdastyryluy da kórsetkish bola alady. Áli de bolsa Manarbek Erjanov, Qaly Bayjanov, Mәdeniyet Eshekeev, sonday-aq biyl 60 jyldyq mereytoyy ótip jatqan Jәnibek Kәrmenov atyndaghy jeke-jeke bayqaular úiymdastyrylsa, artyqtyq etpes edi. Olay deytinim, bizde dәstýrli әnnen qol ýzip qalghan, mýldem orystanyp ketken de ónirler bar. Mysaly, kezinde myqty túlghalardy, Birjan, Aqan sekildi әn alyptaryn bergen Kókshe eli, keshegi Segiz seri, Niyaz seriler jýrgen Qostanay, Qyzyljar ónirlerinde býginde dombyragha tanyrqay, tosyrqay qaraytyn úrpaq ómir sýrip jatqanyn oilaghanda, kónilge qayau týsip, kózge jas keledi. Osynday iygi sharalardy endi sol ónirlerde ótkizu kerek dep oilaymyn. Sonda ghana osy aimaqtarda dәstýrli orta boy kóteredi dep bilemin.

 

 

Ángimelesken Mәriyam JAGORQYZY
«Alash ainasy» gazeti 9 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5564