Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Dep jatyr 6315 23 pikir 18 Mausym, 2018 saghat 15:45

Han Kenening  basy basty mәsele me?

Keyingi  uaqytta әleumettik  jelilerde de, qarapayym júrttyng  arasynda da Han Kenening basyn Reseyden alyp kelsek, qazaqtyng ruhy kóterilip, abyroyy  asqaqtap, mereyi ýstem bolady degen lepirme jii aitylatyn boldy. Alghan, almaghanymyzdy qaydam, әiteuir Reseyden tәuelsizdik aldyq dep úlarday shulaghan (әli de sóitip jýrmiz) 1991 jyldan keyin Tayqazan turaly da osynday jeldirme, kóptirme sózder baspasóz betin jaylap aldy. Elimizge Tayqazannyng qaytyp kelgenine tabany kýrektey 27 jyl toldy. Ensesi  kóterilgen, óz elinde eng bolmasa tilin tórge shygharghan Qazaqstandy, ne ministrdi, ne oblys әkimin kórsem shyqqyr kózim shyghyp-aq ketsin!

Osydan birneshe  jyl búryn Reseyding  Premier-ministri Dmitriy Medvedevten  Kenesary Qasymovtyng bas sýiegin qaytaru mәselesin qozghap edik. Medvedev oghan jýre jauap berdi. Oryndalghan eshnәrse joq. Shynymdy aitayyn sol Kenekemning basy Ermitajda jatyr degenge de óz basymda kýmәn kóp.

Ánebir kezde Abylaydyng mәiiti dep tapqanymyz әlde jas balanyn, әlde boyy sharghalau bir qatynnyng qanqasy bolyp shyqty. Erteng Resey  «qoymadyndar ghoy, mine, Kenesarynyng bas sýiegi» dep әldebireuding basyn berip jiberui әbden mýmkin. Ótken jyly Keyki batyrdyng bas  sýiegi dep bir bas sýiekti әkeldik. Sodan beri de búl elde iynening jasuynday ózgeris bolghan joq. Onyng esesine bútyn, emshegin ashyp, temekisin búrqyratyp jýretin qyzdarmen emes oramal tartqan qyzdarmen kýresip, mektepke kirgizbey jatyrmyz.

Keyde әlgindey jalghan úranshyldyqqa, paydasy joq daudy daulap últshyl, kósem bop kórinuge tyrysatyn, sóite túra nemerelerine sonyng bәrin orysshalap aityp otyratynyna qarap qazaqtyng últtyq sanasy, últtyq ar-namysy oyanudyng ornyna búl halyq әldebir beymәlim tirshilik iyesine ainalyp bara ma dep te ýreylenemiz. Sózimizden  daua, isimizden  bәtua ketip bara  jatqan, qarny toqtyghyna mәz, toy-toylap, әnshi emesterdi әnshi dep, teledidardaghy sayqymazaqtardyng bet-auzyn qisandatyp, kózin jypylyqtatqanyna ishegimiz qatqansha kýletin, oisyz, múnsyz tobyr ekenimizge kózimiz jetkendey. Biz qazir eshqanday qazaq mәselesinin, әsirese til mәselesin búratola sheshudi qoyyp, danghaza  danghyrtpen kemshiligimizding bәrin jasyryp bir-birimizdi, ayaghyn jerge tiygizbey maqtaudy ghana kýn tәrtibine qoyghan el siyaqtymyz. Ózin-ózi joyatyn últ әueli tap osylay maqtanshaq últqa ainalady. Sosyn qúryp bitedi.

Jerin jattyng tabanyna taptatpau, ýkisi búlghandaghan búrau bel, qighash kóz boyjetkenining basqagha bilegin ústatpau, jer baylyghyn tógip shashpau, últtyq taghlym-tәrbiyeni saqtau arqyly úrpaq tәrbiyeleu babalarymyzdyng  mәrttik minezi, berik ústanghan joly edi. Ótirik namysqoy, ótirik últshyldar baj etse baj etsin biraq býgingi qazaq sonyng bәrinen júrday bop airylghany ras. Jәne osynyng bәrin zar enirep otyryp aitsang da týsinetin, oyanayyq, silkineyik deytin qazaq qalmay barady.

Qazaqta memleket, әsker, astana degen bolghan joq, bәrin býgin ghana bir adam istedi, tóbemiz kókke jetuge jaqyn qaldy dep esi dúrys, deni sau adam aitpaydy. Biz yaghni, qazaq el basyna nendey zobalang tusa da bireuge jalgha jer berip, Qytay men Reseyden milliardtap qaryz alyp kórgen emes edik. Óitkeni, sonyng bәri ertengi úrpaghymyzdy Qytay men Reseyding qúldyghyna týsiretinin bilgenbiz. Biz kýni keshege sheyin han, súltandarynyng ózi aqyryp sóileytin aqyndy, ataly sózin aitatyn aqsaqaldy tyndaghan, sәbii ata-ana silaghan, el basqaratyn adamdy tektiligine qarap tandaghan halyq edik. Býgin sonyng  bәrinen júrday bolghan, ýsh tilde sóilegenine maqtanyp, qazaqsha bilmeytinine arlanbaytyn, әr ruy men taypasy pәlenbay ghasyr búryn sýiegi qurap qalghan bir-bir batyrdy aityp maqtanatyn daraqy, danghoy, lepirme, jelbuaz maqtanshaq últqa ainaldyq. Óitkeni, 27 jyl boyyna qazaqtyng últtyq sanasyn, últtyq namysyn, jer-suy, baylyghy qayda ketip jatqanyn oilamaytyn ol az bolsa internasionalmyz, kópúlttymyz dep eliretin, úl-qyzdaryn dәl býgingidey dýbәra últqa ainaldyru sayasaty baspasóz arqyly da, oryssha sambyrlaghan týrli telearnalar arqyly da óte qyzu, óte pәrmendi jýrgizildi...

Biz búl jerde eger Kenesarynyng basy Ermitajda jatqany ras bolsa, ony әkelmeyik dep otyrghan joqpyz. Ákel. Jerle. Taghy da úlan-asyr toy jasap, at shaptyr, úranshyl, bәige alghysh ólenshilerge bәige jariyala! Sosyn búl da tәuelsizdigimizding jәne әldebir ýlken kisining kóregendigining arqasy dep baspasózdi shulat. Ásirese, әruaghynnan ainalayyn Kenekemning kimge qarsy, qay elding qorlyq-zorlyghyna qarsy kýreskenin ashyghyraq ait. Putinmen telefon arqyly sóileskende sony ait. Tek 27 jyldan beri qysy-jazy, kýndiz-týni tolassyz, san jetpes qarajat shashyp ótkizip jatqan qisapsyz toy-tomalaqtyn, is-shara ataulynyng bәri eng basty eng bir kýiip túrghan mәselelerden qazaq últynyng nazaryn basqa jaqqa audaryp otyrudyng taghy bir ýlken  tәsili siyaqty. Ash bóridey jabylsandar da aitar sóz osy.

Myrzan Kenjebay, aqyn

QR Mәdeniyet qayratkeri

Abai.kz

                                                                       

23 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5563