«Qazaq alimanaghynyn» byltyrghy  6-sanynan Túrsyn Júrtbaydyng maghan qarata aitqan aiyptaushylyq sózin, Oljas Sýleymenovke qarata aitqan advokattyq sózin oqyp («Bizde preziydenttikke múrager izdeu qylmyspen para-par sanalady» atty súhbatynan), men de  inimizding «maqsaty ne, sony týsinbedim». Álde týsindim be?..  Qalay bolghanda da, Túrsyn da, alimanahtyng jәne myna Abai.kz. saytynyng oqyrmandary da  kýtuli jauabymdy ortagha salayyn.

Semey poligonynyng zúlymdyghy turaly sóz ol ornaghan kezden bastap aitylghan. Onyng bir aighaghy  qalamger Ánuar Álimjanovtyng 1990-jyly Úly Britaniya parlamentining Qauymdar palatasynda bylay degeni (ýzindi):

«... Myrzalar, meni dúrys týsingeysizder! Men yadrolyq qarulardy pәlen jerde synaugha bolady, týglen jerde synaugha bolmaydy dep túrghan joqpyn. Ol qarulardy qay jerde bolsyn synau - adamgershilikke jat, adamzatqa qarsy is. Sóz ynghayyna qaray aita keteyin:  әlgibir әzirde men ataghan jazushy Áuezov pen ghalym Sәtbaev  radiasiya ulaghan sol jerlerde 50-jyldary birneshe  ret boldy, jerlesterining hal-ahualyn bilip, әngime-sózderimen júbatyp baqty jәne, әriyne, onymen tynbay, totalitarlyq jýiege qarsylyq bildirdi. Olar sol ýshin «últshyl» degen jalghan aiypqa úshyrap, qughyn kórdi, aqyrynda qaterli isik syrqatynan qaytys boldy...».

«Qazaq alimanaghynyn» byltyrghy  6-sanynan Túrsyn Júrtbaydyng maghan qarata aitqan aiyptaushylyq sózin, Oljas Sýleymenovke qarata aitqan advokattyq sózin oqyp («Bizde preziydenttikke múrager izdeu qylmyspen para-par sanalady» atty súhbatynan), men de  inimizding «maqsaty ne, sony týsinbedim». Álde týsindim be?..  Qalay bolghanda da, Túrsyn da, alimanahtyng jәne myna Abai.kz. saytynyng oqyrmandary da  kýtuli jauabymdy ortagha salayyn.

Semey poligonynyng zúlymdyghy turaly sóz ol ornaghan kezden bastap aitylghan. Onyng bir aighaghy  qalamger Ánuar Álimjanovtyng 1990-jyly Úly Britaniya parlamentining Qauymdar palatasynda bylay degeni (ýzindi):

«... Myrzalar, meni dúrys týsingeysizder! Men yadrolyq qarulardy pәlen jerde synaugha bolady, týglen jerde synaugha bolmaydy dep túrghan joqpyn. Ol qarulardy qay jerde bolsyn synau - adamgershilikke jat, adamzatqa qarsy is. Sóz ynghayyna qaray aita keteyin:  әlgibir әzirde men ataghan jazushy Áuezov pen ghalym Sәtbaev  radiasiya ulaghan sol jerlerde 50-jyldary birneshe  ret boldy, jerlesterining hal-ahualyn bilip, әngime-sózderimen júbatyp baqty jәne, әriyne, onymen tynbay, totalitarlyq jýiege qarsylyq bildirdi. Olar sol ýshin «últshyl» degen jalghan aiypqa úshyrap, qughyn kórdi, aqyrynda qaterli isik syrqatynan qaytys boldy...».

«Qaterli isikten» be, әlde: «Búdan qútyluymyz kerek!», degen  sayasy isik alyp  ketti me, ony bir qúday biledi.

Oblystyq partiya komiytetining sol 50-nshi jyldarghy birinshi hatshysy Múhametqaly Sujikov, pikirlesi Júmabay Tәshenevpen aqyldasyp, poligondy jabudy ótine 1958-jyly  Mәskeuge, N. Hrushevqa hat jiberipti  de, Qorghanys ministri R. Malinovskiyge telefon shalypty. Olardan qanday jauap kelgeni belgisiz, alayda arada ýsh ay óte bere «Pravda» gәzetinde Sujikovke oblystyng auyl sharuashylyghyn aqsatty degen aiyp taghylyp, ol qyzmetinen bosatylypty.

Semey qalasyna qyzmet babymen baryp jýrgen bir saparymda sol jәitti estidim, biraq mәn bermedim, óitkeni poligon jayynda birdene jazu oiym joq edi. Al ghalym, jazushy Qayym Múhamedhanúlynyng mereytoyyn ótkizuge barghanymda dәmhanada ýsh kisi kelip, aty-jónderin aityp tanysty da: - Biz, semeylikter, Oljas Sýleymenovtin: «Semey poligonyn bizding «Nevada -Semipalatinsk» qozghalysy japty!» dey beretinine, basqalardy, mysaly, poligongha qarsy resmy kýresti bastaghan Keshirim Boztaevty esine almaytynyna qatty renjulimiz. Al mynany oqyp shyqsanyz, Oljastyng kim ekenin bilesiz» dep kólemdi konvert úsyndy. Ne ekenin súrasam: «Oljas pen sybaylastarynyng «Nevada-Semipalatinsk» aksionerlik qoghamyndaghy  jemqorlyqtary turaly KRU Minfinning 1993-jyly jasaghan aktisi. Poligonnan zardap shekkenderge qajetti jәrdem jasaymyz dep jýzdegen million dollar jinap alyp, semeylikterge bir tiyn da bermey, bәrin ózderi bólip alghandary әshkerelengen akt, biraq aktini onyng kýshti dostary jauyp tastady, osyny siz alyp, ortalyq gәzetterge jariyalatynyz» desti. Búryn «Birlesu-Ediyneniye» degen kishkene gәzette jariyalansa da, qozghau bolmaghanyn aitysty. Men ol ynghaysyz jaghdaydan: «Aghayyndar, qazakem: «bóriktining namysy bir» degen ghoy, men Oljaspen joldaspyn, qyzmettespin, oghan qarsy әreket jasamaymyn. Sol ortalyq gәzetterge ózderiniz jazynyzdar, barynyzdar, al maghan renjimenizder» dep qútyldym.  Semeyde kelesi jyly  bolghan sonday «әngimemiz» taghy solay ayaqtaldy.

Osy jerde Á. Álimjanovtyng 1989-jyly poligondy jabu jóninde Semey qalasynda ótkizilgen halyqaralyq konferensiyada aitqan bir pikirin eske týsirelik. Ol bylay degen:

«Álbette, yadrolyq jarylystargha qarsy kýres tolastamaugha tiyis desek, kýresti nyghaytu ýshin qor úiymdastyru, onyng esep-shotyn ashu da dúrys, tek ol qorgha jinalatyn aqshany júmsaudyng josparyn aldan ala jasau kerek. Taza maqsatqa jinalghan qarjynyng taza qolda bolghany jón. Kerisinshe bolsa, densaulyghynan airylghan halyqtyn, bәrinen júrday bolghan halyqtyng endi qaltasyn qaghu adamgershilikke  jatpaydy!». Tanymal qalamger әli negizdelmegen «Nevada-Semipalatinsk»  aksionerlik qoghamynyng semeylikterge «qyzmeti» mynau aktimen ayaqtalaryn  kýni búryn bilgen dersin!

Arada alty-jeti jyl ótti. Birde kitap dýkeninen Keshirim Boztaevtyng «Semey poligony» degen kitabyn  satyp aldym da («Qazaqstan» baspasynan 1992-jyly shyqqan), Semeydegi «qúdalyqtar» esime týsip, ynta qoya oqyp shyqtym. Semey poligonynyng shejiresi eken. Oljastyng poligon turaly sózderinde Boztaevtyng aty atalmaytynyn da eskerip, әdildikti aitu qajet degen oimen «Jas alash» jәne «Sentral Aziya Monitor» gәzetterine maqala jazdym. Oghan tek Oljas dereu qarsy shyghyp, Keshirim turaly:  «...Da, on byl pervym sekretarem obkoma, no ne bolee togo. Y uj vo vsyakom sluchae, sredy pervyh borsov za zakrytie poligona ego ne viydeliy» dedi («Kazahstanskaya pravda» gәzetinde).  Bir «qyzyq» jәit: Túrsynnyng mynau súhbatynan da sonday «lep» sezildi. K. Boztaev poligondy qorghashtap sóilepti, onysyn estigen kuәlar bar kórinedi, al synaudyng uly gazyn Túrsyn bayqap, O. Sýleymenovke baryp aityp, sodan biraz uaqyttan keyin olar Mәskeudegi, Almatydaghy eng joghary basshylargha hat jazyp, poligon mәselesin kóteripti. K. Boztaev  Mәskeuden komissiya kelgende ghana betinen qaytyp, poligongha qarsy shyghypty. Olay bolsa, múnday auyzsha «dәleldi» qoya túryp, sol tústardaghy qújatqa ýnileyik. Jogharyda atalghan kitapta         K. Boztaevtyng poligondaghy synaulardy azaytu, toqtatu, poligondy basqa jaqqa kóshiru talabymen Kremlige shifrly jedelhat jóneltkeni 1989-jylghy 20-aqpanda; Mәskeuden komissiya kelgeni 28-aqpanda. Yaghni, K. Boztaev «poligondy qúptaghan kózqarasynan» komissiya kelgen song ghana ainyghan bolsa, odan bir apta búryn  Mәskeuge jedelhat joldap, basyna pәle tilep nesi bar?

Keshirim jedelhatynyng bir-bir danasyn: KSRO Ministrler Kenesining tóraghasy N. Ryjkovqa, Jogharghy Kenesting tóraghasy A. Lukiyanovqa, Beybitshilikti qorghaudyng kenestik komiytetining tóraghasy G. Borovikke, Jogharghy Kenes mýshesi Z. Puhovagha (Densaulyq saqtau komiytetining tóraghasy), Mәskeude, KSRO halyq deputattarynyng mәjilisinde jýrgen       O. Sýleymenovke jiberipti. Aqyn sol hat boyynsha Jogharghy Keneske 24-aqpanda deputattyq saualnama joldapty («Yadernye ispytaniya SSSR: sovremennoe radio-ekologicheskoe sostoyanie poligona» (kol. avt. pod rukovodstvom  prof. V.A.Logacheva. Izd. AT. 2002»). Sonda: oljastardyng Mәskeuge poligon mәselesimen odan bir jyl búryn (1988) jazghan  hattary qayda qaldy eken?

Túrsynnyng súhbattaghy auyzsha «negizgi dәlelderin» Mәskeu komissiyasy men Semey oblystyq partiya komiytetining burosy ótkizgen mәjilis stenogrammasyndaghy myna eki faktimen salystyrayyn (ýzindi atalghan kitaptan alyndy):

«Bukatov. Bizding komissiya oblystyq partiya komiytetining jedelhaty boyynsha SOKP OK Bas hatshysynyng tikeley tapsyrmasymen keldi...»;

«Boztaev. General Bredihin dabyl qaqpasa, 12-nshi aqpanda ne  bolghanyn biz anyq bilmes te edik. Onday pәlening búryn da bolmaghanyna kim kepildik bere alady? Vedomostik mýddelerding halyqqa qamqorlyqtan joghary qoyylyp kele jatqany ókinishti...».

Múndaghy Bukatov V. A. - komissiyanyng basshysy, KSRO Ministrler Kenesi qúzyryndaghy Áskeriy-ónerkәsip komissiyasynyng tóraghasy; Bredihiyn  P. T. - Shaghan әskery bólimshening komandiyri.

Sonda: Túrsyn qaqqan dabyl, Oljas  úshqyshynyng habary iz-tússyz qayda ketti eken?

Al Oljastyng Semeyge alghash baruy, ol jaqtan KSRO halyq deputaty bolyp saylanuy desek, ol Almaty qalasynyng Kalinin audanynan KSRO halyq deputattyghyna kandidat boldy. Uchastokke Jazushylar odaghynan «Prostor» jornalynyng bir qyzmetkeri ekeuimiz baqylaushylyqqa jiberildik. Dauys beru, bulleteni sanau taza atqaryldy (qazirgi saylaulardaghyday  uhiyt-suhiyt  joq  kez). Aqyn útylyp qaldy.

Erteninde júmysqa barsam: birinshi hatshynyng kabiyneti aldynda qyzmetkerlerimizding tórteu-beseui  túr.  «Oljastyng kabiynetinde konsert bolyp jatyr» deydi. Kirsem: bir top kisining ortasynda maghan beytanys bir tapal әiel tabanymen shoq basyp alghanday typyrlap, erini sýirendep, shanq-shanq etedi. «...Baqylaushylar bolghan joq! Olardy jazalau kerek!..» deydi. Men sol jerde partkomymyzdyng hatshysy Ahmetjan Ashirovke dereu mәlimdeme jazyp, saylau uchastoginde bizding bolghan-bolmaghanymyzdy tekserudi, kórgensiz ósekshining jalasynan qorghaudy talap ettim. Biraq eshqanday tekseru jýrgizilmedi.

Sol kýnderi ne bolghanyn Keshirim kitabynda anyq jazghan: «Almatyda dauysqa týsken Oljas qiyndyqqa úshyrapty. Ministrler Kenesining tóraghasy N. Á. Nazarbaev maghan telefon shalyp, jaghdaydy aityp,           O. Sýleymenovti Semey oblysynan deputattyqqa ótkizuimizdi ótindi. «Sýleymenov sizge kómektesedi, poligongha qarsy kýreste jaqsy jәrdemshi bolady», dedi Núrsúltan Ábishúly. Erteninde G. V. Kolbin telefon soghyp, ol da sonday tilek aitty».  Ol tilekter, әriyne, qabyl bolghan.

Endi K. Boztaevtyng poligondy jabudaghy enbegine berilgen eki baghany oqylyq (Keshirimning jasy 60-qa toluyna oray joldanghan jedelhattardyng týpnúsqalarynan ýzindi).

N. Nazarbaev: «...Prinsipialinosti, trebovatelinosti k sebe y drugiym, zabota o ludyah, chutkosti y vnimanie k nim sniskaly Vam zaslujennyy avtoriytet y uvajenie v respubliyke. Neosenim Vash vklad v reshenie problem, svyazannyh s zakrytiyem Semipalatinskogo yadernogo poligona, s sozdaniyem sistemy sosialinoy zashity naseleniya, postradavshego ot ispytaniy atomnogo orujiya...».

O. Sýleymenov: Uvajaemyy Keshrim Boztaevich! My znaem Vas kak krupnogo obshestvennogo y gosudarstvennogo deyatelya, ocheni mnogo sdelavshego dlya prosvetaniya naroda Kazahstana. Vsya Vasha jizni - eto dobryy y nazidatelinyy priymer dlya molodogo pokoleniya...

V te nelegkie gody boriby za prekrasheniya yadernyh ispytaniy na Semipalatinskom poligone Vy proyavily stoykosti boysa za interesy naroda y mudrosti istinnogo narodnogo liydera.

My znaem, chto v ety trudnye gody Vam prishlosi osobenno nelegko y na Vashu dolu vypaly tyajkie ispytaniya, no Vy sumely nayty vernyy puti y sdelati nemalyy lichnyy vklad v dolgojdannuy pobedu - zakrytie Semipalatinskogo yadernogo poligona.

V deni Vashego shestiydesyatiyletiya, dorogoy Keshrim Boztaevich, my vyrajaem Vam svoe glubokoe pochtenie y govorim blagodarnoe spasibo! Oljas  Suleymenov».

Demek, bizde bir emes, eki Oljas bar. Bireui K. Boztaev turaly: «...Da, on byl pervym sekretarem obkoma, no ne bolee togo. Y uj vo vsyakom sluchae, sredy pervyh borsov za zakrytie poligona ego ne viydeliy» dedi emes pe?! Sonysyn aitqanyma ol: qúttyqtau jedelhat bolghan son, oqymastan qol qoya salyp edim depti. Boztaevtyng poligongha qarsy kýreske «qatysy joghyn» bile túra, tili jetkenshe dәriptegeni qalay? Mýmkin Núrsúltan Ábishúly da oqymay-aq qol qoya salghan shyghar?

O. Sýleymenov  Mәskeuden Semeyge komissiya keletin kýni (bir kýn ne erte, ne kesh emes!), 28-aqpanda, qúrghan «Nevada-Semipalatinsk» qoghamdyq qozghalysynyng Semey poligonyn jabugha ýlken ýles qosqanyn kitabynda Keshirim jaqsy ataghan (sóz retine qaray aita keteyin: yadrolyq synaudy toqtatu, poligondy jabu talabymen iri qimyl jasaghan basqa da birneshe qozghalys boldy. Mysaly, M. I. Esenәliyev bastaghan «Azat» qozghalysynyng barlyq oblystan barghan jýzdegen ókili poligondy qorshap alyp, birneshe saghattyq jiyn ótkizgeni jayynda resmy qújat bar, biraq Oljas onday sharalar turaly auyz ashpaydy). Alayda shyndyqqa jýginip: "...Poligondy japtyru kýresimning bastaluynan ayaqtaluy әldeqayda qiyn boldy. Áu basta júrtshylyqqa arqa sýiep, ózimdi qoldaytynyna nyq senip, quattanyp kirisken edim. Endi ózim mýddesin qorghaghandardyn, ókimetpen teketireske birge shyqqandardyng kózderine sýiel bola bastaghandaymyn. Ókpek jelding qay jaqtan soqqanyn sezdim. Ol eng aldymen qoghamdyq qozghalys jetekshilerinen bastaldy. Olardyng keybireui, tipti Semeyge at izin birinshi ret salsa da, bayaghy Yuliy Sezarisha: - Bardym, kórdim, jendim! - dep shygha keldi...  «Búl kimning enbegi?» degen súraq sampylday bastady. Baspasóz betin jauyp ketken jariyalanymdarda enbek  «Nevada-Semey» qozghalysyniki, tek qana sonyki delindi. Qozghalystyng әrbir әreketi meylinshe keng nasihattaldy. Ózderin ózderi dәripteu siyaqty birjaqtylyq órshidi... Jiyi-jii jiyn jasau, jalang úrandau әdetke ainaldyryldy...». Búl ne? «Jany keyigen qúdayyn qarghaydy» emes pe? Áriyne! Enbegin esh qylghysy kelgenge  «menin  aiyptaushym» Túrsyn da alghys aita qoymas. Desem de, «mening aiyptaushymnyn» myna bir «enbegin» esh etpeuge lajym joq: «...Alayda sol enbekterinde bir-aq sózben «Semey-Nevada» qozghalysy qolghabys tiygizdi» dep óte shyghypty» depti ol. K. Boztaevtyng eki kitabyn oqyghan son  shygharghan «ýkimi» osynday. Búl - kitapty oqymaghan kisining sózi. Keshirim kitaptarynda Oljaspen ekeuining әuelde birlese qalay qimyl jasaghandaryn, qay jerde qanday kezdesu ótkizgenderin, Oljasqa kimderding nendey teris qylyq kórsetkenderin jazghan. Eger Túrsyn  «Semey poligony» atty kitaptyn: 46, 53. 55-betterin oqyghan bolsa, óli  Keshirimge jala jappas edi.

Sonday-aq, búl jerde bir súraq túr: Keshirimning kitaptary qazaq, orys tilderinde 1992 - 1993-jyldary shyqty, Oljasqa bildirgen oryndy narazylyghy  badyrayyp túrdy, biraq ol kezde aqyn ýndemedi (ózi oqymasa da, tóniregindegilerding jetkizgenderi sózsiz). Nege? Óitkeni Keshirim tiri, shyndyqtyng jýzi ótkir. Býginde Keshirim joq, onyng shyndyghy kimge kerek?

Túrsynnyng kәdesine jarauy mýmkin bolmasa da, artyqtyq etpes myna bir materialdy úsyna otyrayyn:

Oljas Suleymenov perebiraet v hvastovstve

Lichno v moem vospriyatiy Oljasa Suleymenova esti dva perioda. Pervyy - sovetskiy. Togda on pisal priyatnye stihi, vydaval originalinye mysly (kniga «Az y Ya»), borolsya protiv Semipalatinskogo poligona. Vtoroy - vremya nezavisimosti. Leg pod Nursultana Nazarbaeva y voshishaetsya vsem podryad, ot uspehov stroiytelistva demokratiy do zastroyky Astany.

A tut posmotrel po televizoru peredachu s uchastiyem Evgeniya Velihova (fiziyk-yadershiyk), y pervyy period Oljasa Suleymenova u menya toje zashatalsya. Uchenyy vyskazalsya v tom smysle, chto Suleymenov k zakrytii poligona iymeet krayne neznachiytelinoe otnosheniye. Tak, mimohodom - artikulyasiya y shumiha dlya nachala y soprovojdeniya peregovorov mejdu Moskvoy y Vashingtonom.

Glavnaya iydeya kontrolya nad prekrasheniyem yadernyh ispytaniy zakluchalasi v dopuske sovetskih spesialistov v Nevadu, a shtatovskih v Semipalatinsk. Kajdyy ustanavlivaet svoi spesialinui apparaturu y derjit drug u druga ruku na yadernom pulise. Evgeniy Velihov utverjdaet, chto vse peregovory s Gosdepartamentom, Kongressom, Pentagonom vel on y vysshie ofiysery KGB y GRU. Y nikakogo Oljasa Suleymenova tam ne bylo. To esti vse reshalosi na osy Moskva - Vashington, a dviyjenie «Nevada-Semey» bylo ne bolishe chem svetok na obochiyne dorogiy.

Ya Evgeniya Velihova tolkom ne znai, no vrode kak on v politiku ne lezet, a potomu y vrati emu osobo ne za chem. A vedi Suleymenov zakrytiyem poligona gorditsya bolishe, chem svoim pochetnym posolistvom v Italii. Toliko vot zaslujenno liy?  ( Gazeta Zonakz. 07.02.2008 g.) ».

Osymen mazmúndas payymdar K. Boztaevpen ýzengiles bolghan obkom jәne oblatkom qyzmetkerlerinin  estelik jazbalarynan tabylady dep bilem.

O. Sýleymenovke syrttay advokat bolghan Túrsyn meni aqyn aghasynyng qyr sonyna týsip aldy, qoldan qaraqshy jasaugha әues dep aiyptapty. Onyng dúrysyraq angharghany, - ras, Oljasqa qarata maqala jazyp jýrgenim, al angharmaghany - mening bir ghana faktini aityp jýrmegenim, Oljas qay mәselede bolsyn anyq qate pikir bildirgen sayyn qarsy jazatynym. Ol qanday qatelikke úrynghanyn Túrsyn bilmese (mening maqalalarymdy týgel oqyp, teriske shyghara shiryghyp jýrgen «ayyptaushymnyn» bilmeui mýmkin emes!), oghan birer maghlúmat bereyin. Oljas: orys tiline memlekettik mәrtebe berudi әu bastan býginge deyin talap etip keledi; Almatyda is qaghazdaryn qazaq tiline - zandy memlekettik tilge kóshiruge birinshi bolyp qarsy shyqty;  qazaqta shekara bolmaghan, býgingi jerinde memleketi bolmaghan dedi; qazaq - qalyptaspaghan halyq dep «teoriya» soqty; demokratiyany biz de qayte qoyamyz, shet elderde avtokratiyany jón kóre bastaghandyq bar dedi; tәuelsiz jornalshynyn: «Júrtshylyqtyng Ghalymjan Jaqiyanovty týrmeden bosatu talabyna qosylasyz ba?» degen súraghyna: «E, ol ne ýshin? Demokratiyany kýsheytu ýshin be?» dep keketti; 1932- 33-jyldardaghy ashtyq turaly qazaq әdebiyetinde bir auyz sóz joq dep, qazaqtyng әdebiyetin, kezinde ashtyq jayynda maqala, ólen, dastan jazghan, sol ýshin qughyn kórgen óli-tiri aqyn-jazushylarymyzdy tәlkek etti. Eng bolmasa: «mine, orys jazdy!» dep  V. Mihaylovtyng «Hronika velikogo djuta» degen derekti hikayasyn da atamady.

Aytpaqshy, tәuelsizdigimizding alghashqy kýnderinen bastap biylikting jarshysy bolyp alghan Oljas 1992-jyly ma, «Qazaqstannyng halyq kongresi» degen partiyasyn qúrghanynda onyng baghdarlama jobasyn jasaugha qatysqan  professor, «Kazahskaya pravda» gәzetining redaktory Aldan Ayymbetovting bylay dep jazghany bar: «...Ya, okazalosi, zanyal mesto pryamo naprotiv O. Suleymenova. Za neskoliko dney do etogo nam byly rozdany tezisy programmy budushey partii. Mne dostalsya nasionalinyy vopros. Material gotovil ocheni serieznyi, kak mne kazalosi, ne ustupaishiy «Kommaniyfestu» Marksa y Engelisa. No kogda doshel do tezisa «vozrojdenie kazahskoy nasiiy», Suleymenov podnyalsya, nemnogo polubovalsya sobou, zatem diyrektivnym tonom potreboval ubrati «vozrojdenie kazahskoy nasiiy». Ya vpervye okazalsya v takoy blizosty ot «velikogo cheloveka». No preodolel robosti y pochty zaoral na nego: «Kakogo cherta my sobiraemsya v partii?! Ya budu borotisya protiv antikazahskoy  partiiy!» («Oljasa Suleymenova kak antikazaha ya raskusil srazu, eshe togda», gazeta «Kazahskaya pravda», №17, sentyabri, 2005 g.).

«Qoldan qaraqshy jasaugha» nazar audarsaq, әriyne, ol «mening aiyptaushym» Túrsynnyng shabyty qozyp ketip aitqany shyghar, al mening Oljasqa: «Myna pikiring qate ghoy?!» degennen ózge qatqyl sózim: «Keshirim Boztaevtyng enbegin ayaqasty etuge haqyng joq! Onyng aruaghynan attay beruing músylmanshylyqqa jatpaydy!» boldy.

Shabyt qysqan Túrsyngha jәne bir eskerterim : semeylikter jogharyda ataghan aktini, aldynghy jyly әldekim poshtamen salyp jibergen son, sholyp shyghuyma tura keldi. IYә, «Nevada-Semipalatinsk» aksionerlik qoghamy kәdimgi úiymdasqan jemqorlyqtyng úyasy bolypty.  Býgingi milliarderler: Mashkevich, Shodiyev, Ibragimov, t. b. sol «úyadan týlep úshypty»! San týrli týzu-qisyq joldarmen jinalghan asa mol qarjy betpaq bóliske salynyp, poligonnan zardap shekken semeylikterge soqyr tiyn da búiyrmaghan. Ol súmdyqty ne deu kerek? «Adamgershilikting asqan kórinisi, aqynnyng Aqyn ghana emes, Azamat ekendigining aighaghy!» deyik pe?

Keybir «bilgishter»: «Poligonda synau toqtatylar kezde Boztaev júrtshylyqqa: - Mәskeu talap etip otyrghan songhy eki synaugha rúhsat bereyik! - dep ótinish  jasaghan bolatyn» dep jýr. Ras, ol birer jiynda sóiledi.  Biraq onysy  erkinen tys әreket bolghan. Poligonnan airylaryn bilgen Mәskeu әueli shamyrqana shart qoyyp, sonynan «aldynghy-songhy synaulardyng bәri ýshin aqyny mol beremiz» dep aila-sharghy jasaghan. Respublika basshylyghy Kremliding qabaghyn baqqan. Solardyng salmaq saluymen «ózine ózi qarsy shyqqan» Keshirim shyn mәninde rayynan qaytqan joq edi. Onyng «ýgitti» qulyqpen jýrgizgenine bir dәleldi «Azat» gәzetining 1991 jylghy 16-sanynan taba alamyz. Tanymal jornalshy Júmash Kókbóri «Poligondy kim japty?» degen maqalasynda bylay degen: «...25-tamyzda Semey qalasynda Qazaqstannyng azamattyq «Azat» qozghalysy úiymdastyrghan ýlken mitingi bolyp ótti... Bizge jetip jatqan habarlargha qaraghanda, Boztaev jarylys janashyry edi. Biraq mitingide sóilegen sózi mýldem kerisinshe әser etti... Búl arada da  K. Boztaev  jarylys janashyry emes, kerisinshe, qasiret shekken jerlesterining jaghynda ekenin aiqyn bayqatty... Keyin bilgenimizdey, әskery óndiristik keshenning alpauyttary poligongha qarsy shyqqan oblys basshylaryna nebir qoqan-loqqy, zymiyan әreketter jasaugha deyin barghan eken». Búl pikir «Azat» qozghalysynyng (keyin «Azat» partiyasynyn) sol kezdegi basshylary, tanymal sayasatkerler  M. Esenәliyev pen  B. Dәrimbetovting sózderi men maqalalarynda da bar.

Kózirin týgel ashyp tastau әdetinde joq K. Boztaev «aqyrghy eki synaq» jayynda jogharydan bolghan súmdyq qysymgha tótep berui tym qiyndap bara jatqan kýnderi syrttay kelisken synay tanytqan da, ózining eng senimdi serikteri arqyly qarsylyqty ýdetken. Sol ailasy, Júmash Kókbóri tap basyp aitqanday, sóilegen sózderining týiininen anyq angharyldy, al anghara almaghandar, әsirese Keshirimning batyldyghyn, tabandylyghyn o basta-aq moyyndaghysy kelmegen «kýreskerler» ony ghaybattap sóileuge dereu kiristi, tipti «satyldy» dep jazugha deyin bardy. Al keshirimder bolsa, bastapqy baghyttaryn ózgertpedi, maqsattaryna jetti - poligondy japtyrdy.

«Dos jylatyp aitady, dúshpan kýldirip aitady» degen qazekem. Eger men qalamdasym Oljasqa dúshpan bolsam, onyng eshbir qateligin auzyma almay, keybir agha-inilerinshe oghan tabynyp, betaldy maqtap, mysaly, Sәbit Dosanovsha: «HH-ghasyrdyng Mahambeti, HHI-ghasyrdyng Maghjany» dep jýrer edim Sәbitting «Ayqyn» gәzetining 11. 02. 2011 j. sanynda shyqqan «Ardyng jýgi nardyng jýginen de auyr» atty osy saytta da boldy. Avtor Qasym  Amanjolov  shygharmashylyghyn jaqsy taldap, joghary da  oryndy bagha bere otyryp, marqúm aghamyzgha Mahambetting de, Maghjannyng da «rólin» qimapty.

Jaghympazdyqqa tәn jalang maqtau qazaqy namysyma kereghar bolghandyqtan, men Oljasty da, odan zorlardy da shashbaulaghan emespin, al ataqty aqynnyng aghattyqtaryn  ózine atap-atap jazyp jýrdim. Lajy barlar oghan 16. 07. 2009-jyly jazghan hatymdy ózinen alyp oqysyn. Sonda nening shyndyq, nening mazaq  (Túrsynsha)  ekenin  týsine alar.

Ókinishke qaray, danq pen daqpyrtqa erte bauyr basqan Oljastyng shyndyqty moyyndaghysy joq. Mening synymdy shanshu kórip, keri serpip tastaugha tyrysady. Ol ózining jekemenshigindey bolghan «Svoboda slova» gәzetindegi kezekti súhbattarynyng birinde maghan qarata bylay depti:

«Etot nazoylivyy avtor uje neskoliko let hodit po redaksiyam s etoy versiey...  Mojet byti dissertasii zashitiyt».

«Versiyasy» - «Poligongha qarsy resmy kýresti 1989-jylghy 20-aqpanda Keshirim Boztaev bastady» degenim. Der kezinde Mәskeuden beri naqty qújatpen bekitilgen, jalpy júrtqa jaqsy mәlim bolghan búl aqiqatty ayaqasty etu bir jerimen diyirmen tartatyn «kýshtilerdin» eshqaysysynyng qolynan kelmeytinin әigili aqyn әli de eskermey jýr. Qanday shyndyqtyng bolsyn uaqytsha býrkep tastalatyny bolady, biraq kóne tarih óitkenderding dertesin qayyrmay qoymaghan.

Meninshe, aqiqat ýshin «nazoylivyi» (mazasyz) bolu - kimning bolsyn ózin ózi nasihattauy men ózin ózgege nasihattatuynan әldeqayda abyroyly әreket.

Maqalalarymdy redaksiyalargha tyqpalap, kýshtep shyghartyp jýrgen joqpyn. Sýleymenovting auzynan «danyshpandyq» pikir shyqqan kezde gәzet basshylary  soghan shyn ashynyp, namystanyp, jauap jazyp berudi menen ghana emes, basqa avtorlarynan da ótinedi. Yaghni, aqynnyng kópe-kórineu aghat oilaryn  jalghyz men emes, orysy, qazaghy bar basqalar da synap jýr.

IYә, aqynnyng dolbary dúrys, men «dissertasiya qorghamaqpyn», taqyryby - «Aruaqtan ary-beri attaghyshtardyng әureshiligi».

Oljastyng jaqsy aqyndyghynda dauym joq. Biraq ol qazaq poeziyasyna jana lep, jana týr әkelgen emes. Ákele de almaydy. Al onyng jyr quaty «Adamgha tabyn, Jer, endi!» degen sayasy mәni kýshti ólenimen tanyldy. Jer - Ana desek, nendey jaghdayda bolsyn Anagha balana bas iy, tabyn deu qanday tapqyrlyq? Kosmosty iygeru jarysynda AQSh-ty artqa tastaghandyqtyng nyshany bolghan Yu. Gagarin erligin aspandatuda KSRO basshylaryna Oljastyng ol óleni kóp kómek boldy. Dúrys. Kezinde bәrimiz de namysqa shaba sheksiz quandyq.

Aqyndy asqaqtatqan ekinshi jәit «AZ y Ya» kitaby boldy. Ony da quattap, Oljasqa bir auyz syn aitqannyng bәrimen  auyzsha da, jazbasha da jaulastyq. Býgin de solaymyz. Desem de, әigili týriktanushy Lev Gumiylevting ol kitap turaly ne degenine nazar audarayyq: Gumiylev. L.N Spor s poetom

Po povodu statiy A.Kuzimina "Tochka v kruge, iz kotoroy vyrastaet repey" [jurnal "Molodaya gvardiya" 1975. No12.]

Oljas Suleymenov napisal knigu "A3 y Ya" (Alma-Ata, 1975), chtoby "vmeste s razdrajeniyem chuvstv chitatelya vyzvati y razdrajenie mysliy". Chitaya otklik A. Kuzimina na etu knigu, vidishi, chto O. Suleymenovu udalosi vypolniti toliko pervui chasti zadachi. Kolichestvo fakticheskih lyapsusov v kniyge Suleymenova prevyshaet chislo stranis (304), i, vidimo, mnogie iz nih sdelany narochno, chtoby upreknuti budushego resenzenta v tom, chto on daje takih obshedostupnyh veshey ne znaet. Kuzimin popalsya na etu udochku pervym.

Vmesto togo chtoby otmetiti desyatok-drugoy fakticheskih lyapov y tem samym pokazati, chto pered chitatelem poeticheskaya mistifikasiya, Kuzimin puskaetsya v dlinnoe rassujdenie o preimushestve dialekticheskogo materializma nad pozitivizmom, chto samo po sebe verno, no v Sovetskom Soize ny dlya kogo ne novo i, glavnoe, ne iymeet nikakogo otnosheniya k emosionalinym fantasmagoriyam Suleymenova. Ogust Kont nikogda ne predlagal smotreti na istorii "glazamy poeta" (otryvok iz statiiy.).

Osy mysaldar da jeter. Álbette, týsingisi kelgen, shyndyqqa qarsy shabudy  әbestik dep biletin  aghayyndargha.

Men Oljaspen qúshaghy aiqasqan dos ta, kezdigi kezeuli qas ta emespin. Ólen-dastandaryn kemsitudi oilaushy bәsekeles aqyn da emestigim anyq. Men daryndy aqynymyzdyn  azamattyghyndaghy «әttenderge»:  óz  halqyn ara-túra kemsitetinine, K. Boztaevtyng atyn óshirgisi keletinine, «Nevada -Semipalatinsk» qoghamy qorynyng kómegine zәru bolghan myndaghan semeylikterdi  shetke qaghyp, qaydaghybir qúlqynqúldaryn jarylqaghanyna, biylikting bir «búlbúly» bolyp alghanyna nalimyn, ol ýshin namystanamyn! Múny ózine joldaghan hatymda atap aittym. Amal ne, ol  beri búrylar emes.

«Abay-aqparat»