Jasyryp qaytemiz, danghoylyq pen maqtanshaqtyq búrynda da qanymyzgha singen jaman әdetterding biri edi. Ókinishke qaray, keyingi kezderi búl auru tym asqynyp barady. Abay hakim aitpaqshy  «Ózinde barmen kózge úryp» jýrgen jayymyzdyng kýletin emes, tipti jylaytynday kýige týsirgeni de shyndyq. Naryq kelgeli beri ózimizding ózgelerden keremet ekenimizdi әlemge tanytqymyz kelip tyrashtanyp jatyrmyz. Búl jolda azghantay jighan-tergenimizdi ayamay shashyp, kózge týsip qalu jolyndaghy attangha qosylyp ketkenimiz qashan. Bir ghana mysal. Keyingi kezderi mashinamyzgha «krutoy» nómir qondyryp alu sәnge ainaldy. Onyng qansha túratynyna sanasyp jatqan eshkim joq. Mәselen, byltyrghy jyly maqtanshaq jýrgizushiler 4,5 myng nómirdi satyp alugha 1,5 milliard tenge júmsaghan. Al biylghy jyldyng ýsh aiynda ghana 3 385 qazaqstandyq budjetke 913 million tenge qúiyp, kózdi arbaytyn nómirdi alu baqytyna ie bolghan.

Sonda biz osynday jay ghana nómirdi alugha milliardtaghan qarjy shashatyn sonsha bay el me edik? Álde elimizde shynymen 5 myngha tarta bay adam bar ma? Búghan, әriyne,  senu qiyn. Dúrysy, «men eshkimnen de kem emespin» degen jalghan namysqa erip, bala-shaghasynyng nәpaqasynan jyryp, tyrashtanu demeske laj joq.

Taghy bir mysal. Býginde jastarymyzdyng baghasy uday qymbat «Ayfon» sekildi qalta telefondaryna degen qúmarlyghyn joqqa shyghara almaspyz. Avtomashina nómiri sekildi búghan da jappay jarys bastalyp ketkeli qashan. Bir ókinishtisi, baghasy keminde 1 myng dolardan kem týspeytin, yaghny óz aqshamyzben 300 myng tengeden asyp jyghylatyn múnday telefondardy payyzy joghary ósimmen qaryzgha alatyn kórinedi. Sonda deymiz-au, «Ayfonan» basqa da firmalar shygharatyn, sapasy jóninen odan esh kem týspeytin telefondy alsaq, taghymyzdan týsip qalamyz ba? Álde jalghan maqtanshaqtyq bas-kózge qaramastan, otbasynyng budjetimen sanaspastan, nar tәuekelge  baratyn abyroyly is pe edi? «Ayfonsyz» ómir ómir emes pe?

Aytpaqshy, әlgi «Ayfon» degeniniz sol Amerikanyng ózinde bizdegiden ýsh esege juyq arzan bolsa da, ony jastar esh ósimsiz úzaq merzimge, bólip tóleu әdisimen satyp alatyn kórinedi. Al tipti olardyng sol «Ayfon» qúrghyrdy 1 myng dollargha satyp alsa da qaltasy kóterer edi. Alayda olar múnday ysyrapshyldyqqa barmaydy. Nege? Óitkeni olar jasynan enbekpen keletin aqshanyng qadirin biledi. Mýmkin, ol elding bay bolghany da osynday ysyrapshyldyq pen jalghan danghoylyqtan boyyn aulaq ústauynan da shyghar.

Danghoylyq demekshi, elden erekshe bolyp kórinuge úmtylu bizding biylikten de bayqalyp qalady. Budjet aqshasyna janashyrlyqpen qarap, onyng әr tiynyn esepteu  basshylyqta otyrghan azamattargha tәn qasiyet emes. Qayta kóbirek shashylsaq, sonshalyqty kózge týsemiz, ózgelerding aldynda bedelimiz kóteriledi degen maqtanqúmarlyq boylaryn әbden dendep alghan sekildi. Ózgesin bylay qoyghanda,  Dubayda ótetin «EKSPO-2020» kórmesindegi óz pavilionymyzdy salu ýshin eng ýlken jerdi satyp aluymyzdyng qanshalyqty qajettiligi bar edi? Jalpy kólemi 3 myng 420 sharshy kilometrge jetetin úlan-ghayyr jerde boy kóteretin qúrylysqa qansha qarjy ketetinin kim eseptepti? Jalpy, oryssha aitqanda «pont», qazaqsha aitqanda danghoylyq biz ýshin últtyq "minezge" ainalyp ketken sekildi. 

Keyingi kezderi osynday teris qúbylystyng etek alyp bara jatqanyn Elbasy da sezse kerek. Preziydentimizding ózi Astanany damytu jónindegi basqosuda oblystardyng kózge týsemiz dep bosqa әurelenbeui kerek ekenin qatang eskertti. «Oblystargha salmaq saludyng qajeti joq. Astana ýshin kim-kimde birdene istegisi kelse, istesin. Alayda onyng paydaly bolghany jón. Zәulim eskertkish qoyamyn nemese kóshe, sayabaq salamyn degennen góri jinalyp, mektep túrghyzghan dúrys shyghar», - dep baghyt ta kórsetti.

Oryndy da dúrys pikir. Alayda bizdegi sheneunikter key-keyde artyq qylamyn dep, tyrtyq qylatynyn da jaqsy bilemiz.

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz