Ótken aptada Elbasy jarlyghymen Shymkent respublikalyq manyzy bar qala statusyn iyelenip, oblys ortalyghy Týrkistan qalasyna kóshirilgenin sýiinshilep habarladyq. Al osy ister qalay jýrui kerek, olardy jýzege asyrghanda neni eskergen abzal degen súraqtargha jauap izdep, kórnekti ekonomist, akademiyk, Týrkistan turaly megajobanyng avtory Orazaly Sәbdendi әngimege tartqan bolatynbyz.

– Byltyr bizding basylym arqyly «Týrkistandy ruhany astanagha ainaldyru turaly» últtyq iydeyany úsynghanynyz esimizde. Oryn alyp jatqan ózgerister  sizding oiynyzdyng ómirshendigin dәleldep otyr. Búnday oy qashan, qalay tudy?

– IYә, búl shynymen de quanyshty, tarihy oqigha. Jalpy atalmysh oy sonau 2000 jyldary Týrkistandaghy Ahmet Yassauy atyndaghy halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiytetin basqaryp túrghan shaqta kelgen-tin. HHI ghasyrda әlem asa jyldam ósude. Janalyqtar sәt sayyn taraydy. Tehnokratiyalyq qogham saltanat qúryp, adamdar ruhany túrghyda mesheulenip barady. Sonda Maghjan aqyn aitpaqshy «eki dýnie esigi, er týrikting besigi – Týrkistan» oiyma keldi. Búl joba birneshe jyl boyy pisip-jetilip, aqyry tolyq jasaqtalyp 2012 jyly Elbasygha joldandy. Preziydent әkimshiligi Ýkimetke tapsyryp, Ýkimet, Mәdeniyet ministri jobagha ong bagha bere otyryp, biraq qarjynyng joqtyghynan jobany jýzege asyru mýmkin emestigin aitty. Onyng ýstine EKSPO – 2017 iske asyryluy kerek edi.

Basynan baqayshyghyna deyin kәsiby mamandargha eseptelingen jobany ýkimet maqúldamady dep úmyta salugha bolmaydy ghoy. Sóitip el ishilik, halyqaralyq konferensiya, jiyndar talqysyna salyndy. Aldymen Týrkistan keyin, Týrkiya, Resey, Qyrghyzstan, Ázerbayjan tipti Londanda ótken konferensiyalarda joba qoldau tapty. Bәri zandy bolsyn dep jobagha halyqaralyq patent te alyp qoydyq. Ne de bolsa Týrkistannyng oblys ortalyghy bolghanyna shynayy quanyshtymyn.

– Oblys ortalyghyn auystyru búghan deyin tәjiriybemizde kezdesken-di. Al Týrkistannyng jaghdayynda neni  qaperde ústaghan jón?

– Týrkistan iydeyasy jay ghana oblys qúru, oblys ortalyghyn ekinshi qalagha kóshiruden әldeqayda manyzdy, strategiyalyq mýmkindikteri bar joba. Búl joba birinshi qazaqqa, ekinshi týrki әlemine serpilis beru ýshin qajet. Oghan ortaaziyalyq, euraziyalyq dengey biyiginen qarauymyz kerek. Búl Úly Jibek jolynda   ekonomikalyq-әleumettik hәm mәdeny beldeuding ortalyghy bola alatyn mýmkindikteri eskerilip, Týrkistannyng damuy tolyqqandy jýrgizilui tiyis. Búl jerde «jarlyq shyqty, ghimarattar salyndy, tapsyrma oryndaldy» degen kelte oigha, ókinishke qaray kóp úshyrasyp jýrgen siyrqúiymshaqtyqqa oryn joq.

– Ol ýshin qanday naqty úsynystarynyz bar?

– Eng manyzdysy alty klasterden túratyn búl joba tolyqqandy iske assa eken. Olar ruhany klaster, tehnologiyalyq, logistikalyq, jana auyl, turizm, infraqúrylym klasterleri.

Oyymdy jalpy eki baghytta úsynghym keledi. Birinshi baghyt Elbasynyng euraziyalyq integrasiyalyq iydeyasyn damyta otyryp Týrkistandy ruhany astanagha, mәdeni, ghylymi, diny ortalyqqa ainaldyru. Ol ýshin  mynaday is-sharalardy jýzege asyru qajet.

Parlamentte «Jana Týrkistan – Ruhany astana» turaly zang qabyldau kerek. Astana turaly, Almaty turaly zandar bar endi sol siyaqty Týrkistan – ruhany astana turaly zang bolghany oryndy.

Týrkistan ónirine «erkin ekonomikalyq aimaq» statusyn beru qajet. Búl jerding euraziyalyq ýlken ekonomikalyq beldeu bolugha mýmkindigi bar.

Týrkistan aimaghyndaghy kishi kәsipti 5 jylgha deyin salyqtan bosatu qajet. Qalanyng tarihy bóligin saqtap qana qoymay, eski naqyshta qala salyp, ony bayyta týsuge tiyispiz. Londonda kóne tarihtan bastap qazirge deyingi tarihty kórsetetin ataqty geografiyalyq muzey bar. Biz de nege sonday muzey jasamasqa. Tas dәuirinnen bastap, saq, ghún, qanly, ýisinderden, keyingi Týrik qaghanaty, bergi Qazaq handyghyndaghy handarymyz, últ-azattyq kýres basshylary, alashordashylar, jeltoqsandaghy jalyndaghan jastar osynyng bәri tarihtan syr shertip, bir ýlken halyqaralyq múrajaygha toptastyrylsa ejelgi imperiyalyq kýshimiz kóriner edi. Tomiris pen Atilladan bastap, Abylayhan men Qonaevqa deyingi handarymyz ben batyrlarymyzgha arnap panteon salsa da bolady. Osy iydeya bir halyqaralyq jiynda aitylghanda qyrghyzdar «bastama iske assa biz basqasyna aqsha tappasaq ta Manastyng panteonyn qonggha qarjy tabamyz» dep qoldau kórsetken bolatyn. Osynday ister arqyly týrki halyqtary shynayy jaqynday týsedi. Sonda halyqaralyq turizm de damidy. Kiyeli Týrkistan arqyly týrki әlemining birigui bastalady.

Halyqaralyq din akademiyasyn qúryp, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasyn sol jaqqa kóshiruge bolady, jobada taghy basqa úsynystar berilgen.

Ekinshi baghyt Kentau tehnologiyalyq klasterin qúru iydeyasy. Onda jana óndiris oryndaryn salyp, ondaghy ekskavator, transformator zauyttaryn, Ashysaypolitmetall AQ-nyng t.b. zauyttardy modernizasiyalau kerek. Jibek joly transportty-logistikalyq klaster, shaghyn innovasiyalyq biznes ortalyq, tehnologiyalyq kolledj ben infraqúrylymdar salynady. Bir logistikanyng ózin alyp qaranyz. Týrkistan arqyly Batys Qytay – Batys Europa baghatynda barlyq Orta Aziya memleketterining kólik-jýgi ótedi. Joba boyynsha tek logistika klasterinen jalpy tabystyng 30 payyzy týspek. Búl degeniniz Týrkistannyng aimaqaralyq logistikalyq hab bolugha mýmkindigin tanytady. Biz ruhany әlemimen jana tehnologiyany bir tizgindep qosu arqyly oza alamyz. Búl jobanyng negizgi janalyghynyng biri osynda da jatyr. Áne Týrkistangha әuejay, jana avtovokzal salynghaly jatyr. Osylaysha infraqúrylym damidy. Halyqaralyq dengeyde «Túran teleortalyghy» qúrylyp, Euraziyalyq kenistikte kórsetuler jýrer edi.

– Alyp jobanyng qarjylandyru jaghy qalay bolmaq?

– Ghasyrlargha ketetin bolashaq ýshin jasalynatyn búl joba ýshin aqshany ayamau kerek. Qarajatty birneshe qarjy kózderinen alugha bolady. Olar jobada kórsetilgen.  Aytalyq, últtyq qor, respublikalyq, jergilikti budjetter bar. Arnayy halyqaralyq qor úiymdastyrugha bolady. Innovasiyalyq jobalargha tartylatyn sheteldik investisiyalardy qosynyz. Jobagha qyzyghushylyq tanytyp otyrghan kórshi tuystas elderding qarjylay kómegi boluy mýmkin. Tәuelsizdik alghaly beri halyqtyng esebinen bayyghan qanshama milliarder, millionerler bar. Solardy nege tartpasqa, biznes adamdarynyng patriottyq sezimin nege oyatpasqa.

– Jarlyqtyng shyqqany keshe bolghanymen oblys ortalyghyn auystyru isi josparlanghan, kýtilgen oqigha ekeni belgili. Osy iske siz qatystyryldynyz ba?

– Alghash jarlyq shyqqanda kýlli ziyaly qauym habarlasyp, «jobang iske asqaly jatyr eken» dep qúttyqtap jatty, Týrkistannan da kóptegen qonyrau shalyndy.  Biylikte qozghalys bastaldy ghoy. Endi shaqyryp, súrap jatsa men keleshegimiz ýshin, halqymyz, jastar ýshin, elimiz әlemdik órkeniyetke qosyluy jolynda riyasyz enbek etuge dayynmyn. Batysta osynday iydeyalary ýshin enbegin púldap milliondaghan dollar aqsha súraydy. Bizge onday oy qaperimizge de kirmeydi. Týrkistannyng biregey joba bolugha әbden mýmkindigi bar. Eki shylbyrdy teng bir qolda ústap, tehnologiyalyq klaster men ruhaniyatty qatar damytsaq janaghy mýmkindikke jaqyndaymyz.

Ruhaniyatqa nege sonsha kónil bólip otyrmyz? Óitkeni tehnologiyamen eshkimdi tanghaldyra almaymyz. Týrkistannyng AQSh-tyng Silikon alqabynan aiyrmashylyghy da sol ruhaniyat bolmaq. Osy bastamanyng negizinde Semey oblysyn nege ashpasqa? Abay shyqqan jerdi, alash qayratkerleri shyqqan jerdi nege úlyqtamasqa? «Qazaq tekti halyq» deymiz. Tegimiz teren, myqty bolsa da  ókinishke qaray ruhany әlemimizdi bir jerge jinay almadyq. Endi osynyng uaghy keldi. Ol Týrkistandy ruhany janghyrtu jobasy.

– Súhbatynyzgha rahmet, әli de bolsa Ýkimet Sizding jobanyzgha ýlken mәn beredi, shaqyrady degen ýmittemiz. Sebebi, Týrkistandy ruhany ortalyqqa ailandyru jobanyzdy býkil halyq, ziyalylar bilip, qoldap jәne rizashylyq bildirip jatyr! Iske sәt!

Melis Seydahmetov,

Abai.kz