Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 1988 0 pikir 12 Mausym, 2009 saghat 11:42

Ermek Nazym. Últtyq sana óspey, memleket kýsheymeydi

Ótken aptada Almatydaghy Preziydent múrajayynda «Amanat» klubynyng úiymdastyruymen osy attas baspasóz konferensiyasy bolyp ótti.
Konferensiya bastalmas búryn Berik Ábdighaliyev janadan jaryq kórgen «Qazaq alimanaghy» atty jurnaldyng túsaukeser rәsimin ótkizip, jinalghandardy atalghan basylymnyng aldyna qoyghan maqsat-múratymen tanystyrdy.  Ol qazaqtyng qamyn jegen avtorlargha jornaldan әrqashan da oryn әzir ekendigine sendirdi. Jana basylym eki aida bir ret jaryq kóredi.

Ótken aptada Almatydaghy Preziydent múrajayynda «Amanat» klubynyng úiymdastyruymen osy attas baspasóz konferensiyasy bolyp ótti.
Konferensiya bastalmas búryn Berik Ábdighaliyev janadan jaryq kórgen «Qazaq alimanaghy» atty jurnaldyng túsaukeser rәsimin ótkizip, jinalghandardy atalghan basylymnyng aldyna qoyghan maqsat-múratymen tanystyrdy.  Ol qazaqtyng qamyn jegen avtorlargha jornaldan әrqashan da oryn әzir ekendigine sendirdi. Jana basylym eki aida bir ret jaryq kóredi.
Konferensiya osy túsaukeser rәsimnen keyin bastaldy. Onda bas bayandamany belgili qogham qayratkeri Amangeldi Aytaly, qosymsha bayandamany  sayasatker Aydos  Sarym jasady. Bas bayandamashy óz sózinde: «Álemdegi elderding basym kópshiligi kópúltty bolghandyqtan, әr týrli etnostardyng basyn qosu, memleketting tútastyghyn saqtau — onyng mәdeniyettiligining basty belgisi. Ár týrli etnostar aralasqan tústa olardyng bir-birimen shendesui, bәsekelestigi, arazdyghy birge jýredi. Olardyng bir-birine qarama-qarsy mýddelerin ýilestiru, oilaryn bir jerden shygharu ýlken sayasy sheberlikti, aqyl-parasatty talap etedi. Últtyng basqa últty qabyldauynyng astarynda psihologiyalyq, mәdeni, tarihy astarlar jatady. Últ sayasaty — barsha elding esinde jýretin manyzdy mәsele. Sonau 1991 jyly Odaq shekpeninen shyqqan respublikalar birinen keyin biri ózderining tәuelsizdigin jariyalap, jeke shanyraq kóterip shyqqan kezde bizding elimizdegi biraz diaspora ókilderi ózderining tarihy Otandaryna oralyp, kete almaghandary qazaq jerinde qalyp qoydy. Sol tústa biraz elderde jergilikti tituldyq últ pen orys diasporasy arasyndaghy qarym-qatynas birinshi oryngha shyqty. Soghan oray, qazirgi kýni de negizgi últ pen diaspora ókilderi arasyndaghy qarym-qatynas jóninde qoghamda әr týrli pikirler qalyptasyp otyr. Bireuler últtyq sayasatpen Qazaqstan halyqtary Assambleyasy ainalysuy kerek dese, ekinshi bireuler tәuelsizdik alghannan keyin últtyq emes, eldik mәselege kóshu kerektigin alghan tartady. Ýshinshi pikirge den qoyshylar qazaqty otarlanghan el dep tanudan bas tartsa, tórtinshi pikirge jýginetinder qazaq mәselesin sheshuding joly — últ mәselesin mýlde kótermeu deydi. Bir qyzyghy bizde últ mәselesin kótergender últtar arasyna jik salyp, últaralyq arazdyqty tudyrushylar, yaky halyq birligine qarsylar retinde qabyldanady. Biz kóp jyldar boyy diasporalardyng kónil-kýiine kóp mәn berdik. BAQ-tar Qazaqstan mamyrajay, últtar arasyndaghy dostastyqtyng kiltin tapqan kópetnosty el dep әbden jalyqtyryp boldy. Qazaqstanda últaralyq problema joq deushiler qatelesedi. Últ bolghan jerde kýrdeli problemalar mindetti týrde tuyndaydy. Orys mәselesin jedel týrde sheship tastau mýmkin emes,ol óte qiyn mәsele. Bizding elding ústanghan últtyq sayasaty — basqa diasporalardy Qazaqstangha beyimdeu. Men óz studentterime slavyantildi jastardan saualnama alugha tapsyrma berdim. Sonda bayqaghanym, saualgha jauap bergenderding kópshiligi Qazaqstannyng Reseyge qosyluyn qoldasa, pir tútatyn sayasy túlgha retinde V.Putindi ataghan. Al, qazaqtar әleumettik jaghynan az qorghalyp, shóleyt aimaqtarda túratyndyghyna narazylyq bildirse, halyqtyng 63,8 payyzy tabighy baylyqtarymyzdyng shet elderge ketip jatqanyna iә solardyng qolyna berilgenine nәumez. Bizde bayyrghy últ ókilderining 80 payyzy memlekettik organdarda júmys isteydi, diasporalar arasynda búghan qarlysar bar. Súralghandardyng kópshiligi resmi  isqaghazdardy jýrgizude audarmanyng qoldanyluyna qarsy. Qazirgi uaqytta memleketting basty sayasaty  qazaq últynyng kónil-kýiine búryluy tiyis. Óitkeni, memleket qúrushy últ әlsiz bolsa, memleket te әlsiz bolady. Qazir songhy sanaq boyynsha eldegi bayyrghy últ — qazaqtyng sandyq ýlesi 67 payyzdy qúraydy. Soghan baylanysty qoghamda qazaqtyng sanynyng basym boluy ony basqalargha kýsh kórsetuge alyp keledi; qazaqtyng sany óskenmen, sanasy ósken joq; qazaqtyng sanynyng óskenine quanbau kerek, búl rushyldyq pen jýzshildiktin, jemqorlyqtyng ósuine alyp keledi; qazaqtyng sany ósse, orystar Reseyden kómek súrauy mýmkin degen pikirler payda boldy.  Búghan, sirә, RF preziydenti D.Medvedevting Resey mýddesine qarsy әreket etkenderge, qay jerde bolghandyghyna qaramastan, qatang shara qoldanylady dep, sol mәselege oray arnayy memlekettik komissiya qúru turaly Jarlyqqa qol qoyghandyghy jeleu bolsa kerek. Búl degeniniz — orysqa kim qabaq shytsa, sol elge basyp kirem deu emes pe? Biz 2030 jylgha deyingi sttrategiyalyq baghdarlamany maqtaymyz. Biraq, sonyng ishinde sol uaqytta qazirgi qazaqtyng kelbeti qanday bolady degen oy nege joq? Bizde basqalardyng qabaghyna qarau, qazaq últynyng jaghdayynyng nasharlauyna kónil bólmeu basym. Shyndyghyna kelsek, diaspora Nazarbaev biyliginen keyin ne bolady dep, Konstitusiyagha senimsizdikpen qaraydy. Konstitusiya últaralyq qarym-qatynastyng negizi desek, oghan senbeu kóp nәrseden habar berse kerek. Biz býgin sizdermen osy mәsele tónireginde oy bólisudi maqsat túttyq»,— dedi. Odan keyin sóz alghan A.Sarym qazirgi últ sayasatynyng maqsaty men basymdyqtarynyng belgisizdigine toqtalyp, onyng jarnamagha ainalyp ketkendigine qynjylys bildirdi. Sonday-aq, bayandamashy pikirinshe, onda demografiyalyq mәsele, auyl men qala túrghyndarynyng mýmkinshilikteri qanday, qazaq últshyldyghy mәseleleri qarastyrylmaghan. Al, shyndyghyna kelsek, memlekettik últshyldyq asa qajet. Býginderi memleket úsynyp otyrghan iydeologiyalyq tezister elding narazylyghyn tudyruda. Qoghamda eski jәne jana últshyldar arasynda qayshylyq bar. Din mәselesi de nazardan tys qalghanday. Qordalanghan múnday mәseleler az emes. Sondyqtan, olardy sheshu ýshin jana partiya ne qozghalys qúrylyp, atalghan mәseleler boyynsha qarymdy sharalar jýrgizui kerek siyaqty. Jalpy alghanda, últtyq sayasat tariyh, últtyq sana jәne últ tili negizinde jýrgizilui tiyis.
Búdan keyin pikirtalasqa qatysqandar últ sayasatyn keybireulerding últaralyq kelisim maghynasynda jansaq týsinetindigin, onyng kópkomponentti úghym ekenin, oghan til, demografiya, dil,t.b. jýieli de keshendi mәselelerding kiretinin algha tartty. Asylbek Qojahmetovtyng tek Qazaqstanda ghana mektepterge últtyq ataular berilgendigi turaly pikiri oilandyrarlyq mәsele. Osylaysha atau arqyly memleketting negizin qúrap otyrghan bayyrghy últ — qazaq dipaspora retinde týsinilip otyr. Qajet bolsa, ol qazaq últtyq mektebi dep ataluy tiyis. Pikirsayysta balabaqsha men tәrbiye, bilim, densaulyq saqtau salasy, últtyq qaipsizdik, jer mәselesi, demografiya, t.b. tolyp jatqan mәseleler de kóterildi. Konferensiya sonynda ony úiymdastyrushylar osynday últ ýshin asa manyzdy mәseleler boyynsha basqosulardy jiyi-jii ótkizip túrugha úsynys jasap, jinalghandar tarapynan búl úsynys birauyzdan qoldau tapty.

 


Ermek Nazym   
«Qazaqstan Zaman» gazeti 5 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5568