Seysenbi, 15 Mausym 2021
Ádebiyet 38560 13 pikir 12 Shilde, 2018 saghat 01:21

Soqpaqbaev romanynyng senzuragha týsken bir bóligi «tabyldy»

«Abay» aqparattyq portaly Berdibek Soqpaqbaev múrasyn ýzdiksiz nasihattap kele jatyr. Osydan biraz uaqyt búryn biz Berdibekting eshqanday kitabyna enbegen, KSRO-nyng totalitarlyq jýiesine qarsylyq bildirgen «Ergejeyli eline sayahat» atty hikayatyn jariyalaghan edik. Múnan keyin jinaqtargha enbey jýrgen birneshe әngimesin oqyrman nazaryna úsyndyq. «Balalyq shaqqa sayahat» povesindegi bir keyipkerdi tauyp alyp, sol keyipkerding jazushy jayly esteligin  de jariyaladyq.

Býgin sol ýrdisti taghy jalghastyrmaqpyz. Bizding biluimizshe, «Kenestik dәuirding bar shyndyghyn aiparaday ashyp kórsetken» delinetin Berdibek Soqpaqbaevting «Ólgender qaytyp kelmeydi» romanynyng ózi talay qidalaudan ótken. Abai.kz aqparattyq portaly býgin shengeldi senzuranyng saldarynan  qiylyp ketken sol shygharmanyng bir bóligin («Halyq jauynyn» otbasynyng bastan keshken qiyndyghy turaly) oqyrman nazaryna úsynyp otyr. Aldaghy uaqytta búl shygharmanyng týpnúsqasyn qaydan «tapqanymyzdy» jariyalaytyn bolamyz.

 

***

«Ólgender qaytyp kelmeydi» romany

 

Álginde Núrәli aittqan Mamyrbay – bizding әkemiz. Búl sóz mening qúlaghymdy eleng etkizip qana qoymay, jýregimde qadalyp jatqan tikendi oqystan qozghap jibergendey boldy. Túla boyym shymyr ete qaldy...

Oqushy osy arada nelikten dep súrar. Búl súraqqa týsinikti etip jauap beru ýshin әngimelep otyrghan uakyttan ýsh jarym jylgha keyin sheginuge tura kep túr.

1938 jyl. Yanvari. Qaqaghan qys. Ol kezde men ózimizding Túiyqtaghy mektepting tórtinshi klasynda oqimyn. Sәrsebek aghayym Almatyda esep-kredit tehnikumynda oqidy.

Ákem Mamyrbay kolhozda jylqy baghady. Jazy-qysy bel sheshuge múrshasy kelmeydi, mal sonynda.

Bir kýni tanerteng shay-suymyzdy qaynatyp, sheshem, kishkentay Bighaysha (romannyng qazirgi núsqasynda Bighaysha degen qyz joq) qaryndasym ýsheumiz әkemizding jylqydan oraluyn tosyp, kýtip otyrdyq. Qýndegi әdetimen qazir ol saqal-múrtyn qyrau basyp, syqyrlap keluge tiyis. Shaydy bәrimiz birge otyryp ishemiz.

Búl joly әkem kele qoymady, keshige berdi: endi kep qalar dep, elendeumen biz otyrmyz. Kenet esik aldynda jatqan qar syqyrlady. E, bәrekeldi, әkemiz bolar dep edik, ol bolmay, basqa bireuler tyq-tyq etkizip esikti qaqty. Balalyq minezim ústap:

– Da! –dep, aiqaylap jiberdim. Sau etip ýsh-tórt adam kirip keldi.

Keybirin tanysaq ta, keybirining týsi basqa, suyq. Aldynghy bireui sólbireytip shiyneli kiygen, portupeya asynghan, belinde nagan. Sheshem ekeumizding kózderimiz atyzday bolyp ketti.

– Tintemiz, – dedi shiynelidi.

«Nege?», «Ne ýshin?» dep súraugha bizde shama joq. Bireuding ýiin tintu, adamyn ústap әketu ol kezde onsha qiyn emes.

Tinte bastady. Jýk, tósek-oryn, qora-kopsynyng әpter-tәpterin shyghardy. Ne izdep jýrgenderin qúdayym ózi bilsin. Kýmistegen eski erding kúiysqan, tartpa, ómildirigimen qosa eski kúrandy da әketti.

Sonynan bildik, әlgiler bizding ýige tintu jasap jatqanda, eki milisioner Jabyrda jylqyda jýrgen jerinen әkemizdi qamaugha alyp, Karasazgha aidap әketipti.

Oylamaghan jerden shanyraghymyz ortamyzgha týsip, astan-kesteng boldyq ta qaldyq. Sheshem zar jylap:

– Júrtym-au, búl ne súmdyq? Qanday pәle bolghanyn aitsandarshy? – dep, birese zyr jýgirip auyl sovet kensesine, birese kolhoz kensesine barady. Biraq eshkim oghan eshteneni týsindirip aita koymady.

Ol kezde Túiyqta kolhoz predsedateli Núrәli.

Ákem qamalghannyng sonynan: «Mamyrbay halyq jauy bolyp ústalypty. Qytaydaghy bandamen baylanysy bar eken!» degen tajaldap suyq habar dýnk ete qaldy. Mәssaghan, kerek bolsa! Búl biz ýshin kýn jarqyrap túrghanda tóbemizden shart etip jay týskenmen birdey edi.

Ákemizding qamaluyna baylanysty... biz basqa súmdyqtyng bәrin kýtip edik. Biraq dәl osyny kýtken joq edik. Sauatsyz, qaranghy adam. Osy kolhozdy koldan túrghyzysqan ku taqyr kedey. Qarshadayynan bastap ómiri baylarda jalshylyqpen ótken. Qoy auzynan shóp almas momyn. Sonday adam kaytyp halyq jauy bolady? Qysy-jazy bel sheshuge múrshasy kelmey mal sonynda jýrip, Qytaydaghy bandamen kalay baylanys jasaydy?

Búlay dep ýn kóterip, auyz ashugha әl kayda. Júrttyng bәri kólenkesinen qorqady.

Sol ketkennen әkem bayghús zym-ziya kete bardy. Qarasazgha bir týnetipti de, Jarkentting týrmesine әketipti. Sonynan bir-eki aidan song qayta әkep, jasyryn sot jasapty. Bizdi oghan qatystyrmaq týgil jolatqan da joq. Sheshem bayghús neshe kýn syrtynan toruyldap jýrip, jolygha da almay qaldy. Tek: «Mamyrbaygha on jyl beripti» degen habaryn bir-aq esittik.

Kúday-au, ne ýshin? Ne qylmysy ýshin? Kimder kuә bolypty?

Biz jauap taba almaymyz. Tek el auzynda әr aluan pysh-pysh alyp qashty әngime bar. «Mamyrbaydy bandamen baylanysy bar dep, qamatushy da, oghan negizgi qaralaushy, kuә bolushy da Núrәli eken», –deydi.

Kim biledi, bolsa bolar deymiz. Búlay oilap, seziktenuge birsypyra sebep te bar. Nege ekenin men óz basym anyq bilmeymin, biraq әiteuir әkem Núrәlini jek kóretin. Onyng aty estilse, jiyrylyp túratyn. Tehnikumgha oqugha ketkenge deyin Sәrsebek aghayym kensede Núrәlining qarauynda esepshi bolyp istedi. Sonda әkemning birneshe ret: «Balam, Núrәli jaman adam, bayqa. Saq jýr!» dep, aityp otyrghanyn estiytin edim. «Ne-si jaman?» dep, mәn berip súramay qoymaushy edim.

Jәne bir sebep: sol әkem ústalardan ýsh-tórt ay búryn, 1937 jyldyng kýzinde, bizding Túiyqtan Bókey, Mәmbet degen adamdar halyq jauy bolyp ústaldy. Bókey ústa, al Mәmbet eti tiri belsendileu adam. Ártýrli qyzmetter atqaryp jýretin. El solardy da: «Núrәli ústatypty. Núrәli tynshy eken» degen sózder aityp jýrdi.

Ýshinshi sebep: әkemiz qamalghan song Núrәli bizge tipti qyryn qarap aldy. Halyq jauynyng balasy, halyq jauynyng qatyny dep, tóbemizge talay ret kamshy oinatqan kezderi boldy. Mine, osynyng bәri tegin be?

Al biraq әkemdi qamatyp aidatushy dәl osynyng ózi dep, biz tap basyp aita almaymyz. Ony óz kózimizben kórip, óz kúlaghymyzben estigen joqpyz. Rasynda da dәl solay ma? Joq, solay emes pe dep, kónilge kýdik kiretin kezderimiz de bolady.

 

* * *

Ákem qamalghannan song bir aidan keyin kiyim-keshegin arqalap, aghayym sýmireyip ýige kelip túr. Sóitse ony halyq jauynyng balasy dep, әri oqudan, әri komsomoldan shygharyp jiberipti.

 

***

Ol tipti ózining 1917 jyly tughanyn da maqtanysh kóretin. Jasy on tórtke tolar-tolmastan komsomolgha jazylghan. Endi mine, sýtke tiygen kýshiktey bәrinen alastalyp otyr.

 

 

***

Bir kýni oinap-kýlip Nýsipbay ekeumiz beldeuge talasyp janjaldasyp qaldyq.

Nýsipbay:

Halyq jauynyng balasy ket! Jolama bizding ýige dep! – meni úryp, quyp jiberdi.

Men kete bardym. Úrghany eshtene emes, «halyq jauynyng balasy» degen sózi etimnen ótip, sýiegime bir-aq jetti. Tóbeleseyin desem әlim kelmeydi.

Ýige keldim de, et kesetin mýiiz sap qara pyshaqty alyp, Nýsipbaygha qayta bardym. Pyshaq ústaghan qolym artymda jasyruly. Nýsipbay meni kórip:

– Nege keldin? Men saghan búl aragha jolama dep aitpadym ba? – dep, qodilanyp, qarsy jýrdi.

Men ýndemey jaqyndap keldim de, pyshaqpen Nýsipbaydyng betinen kóldenendey tartyp kep jiberdim. Nýsipbayym baj etip, betin basyp, otyrdy da qaldy. Qara qan qolynyng syrtyn jauap ketti. Men jalt berip, zyta jóneldim.

Ýige de soqpastan qyrqany asyp, basym aughan jaqqa tartyp otyrdym. Sol kýni auylgha jolaghan joqpyn. Eginjaydaghy eski qyrmangha týnep, erteninde qaranghy týse ýige bir-aq keldim. Meni jazym bop qaldy ma dep oilap, ýiding ishi, býkil auyl-aymaq bolyp izdep jýr eken...

Nýsipbaydyng beti tyrtyq bop bitti. Menen qalghan tanba.

 

Redaksiyadan. Songhy sujet romangha basqalay sypatpen engen. Týpnúsqa qanshalyqty ózgeriske týskenin baghamdau ýshin ony da nazarlarynyzgha úsynamyz!

«...Altynshy oqyp jýrgen kezim. Ákem juyrda qaytys bolghan. Qysty kýn. Top bala jar qabaqtan syrghanaq teuip jýrmiz.

Nýsipbay deytin menen eki-ýsh klass alda oqityn, sotqarlau juan bilek bir balamen janjaldasyp qaldym. Ekeumiz boqtastyq. Nýsipbay:

– Ákenning auzyn... jetim, – dedi.

Jetim degen sózi etimnen ótip, sýiegime jetti.

Ekeumiz jatta kep tóbelestik. Nýsipbay menen әldi, kýshim kelmeydi. Tayaqty kóbirek jep qaldym.

Óshim ketip bara jatyr.

Jetim dep qorlaghany taghy bar.

Sazaryp ýige keldim. Nýsipbaydan qalay da ósh aluym kerek. Qalay alam?

Et kesetin mýiiz sap qara pyshaghymyz bar. Álgini jenimning ishine tyghyp aldym da, syrghanaqtyng basyna qayta bardym. Ýn-týnsiz kep, Nýsipbaydyng betinen pyshaqpen kóldenendey tartyp jiberdim...

Nýsipbay baj etip, betin basyp, túryp qaldy. Qara qan qolynyng syrtyn jauyp ketti».

 

Jalghasy bar

Dayyndaghan Qanat Birlikúly

MATERIALDY PORTALDYNG RÚQSATYNSYZ KÓShIRIP BASUGhA BOLMAYDY

Abai.kz

 

 

 

 

13 pikir