Dýisenbi, 17 Qantar 2022
Alashorda 6018 26 pikir 16 Shilde, 2018 saghat 10:23

Óz tarihyna yqylassyz qaraytyn halyqtyng tarihyn ózgeler jazady

Qazaq handyq qúru ýshin Shu men Talas boyyn "úighyrlardan alypty" ma? «Abay.kz» portaly osynday maqala berdi..

Aldymen Jetisuda úighyrlardyng qashan payda bolghanyn naqtylap aitayyq..

Orta Aziyada, dәlirek aitsaq Ferghana angharynda  alghashqy úighyrlar XIX-gh. 20 jyldarynyng sonynda Qashghariyada Jahanger qoja bastaghan kóterilisten (1826-28 jyldar) song payda boldy. Olar kóterilisti ayausyz basqan Qytay әskerlerinen bas saughalap keldi.

Shyghys Týrkstan halyqtarynyng qytaylargha qarsy kóterilisi ózi basyp alghan Jetisu, qyrghyz jeri men Ferghana angharyna taraluynan seskengen Resey 1871 jyly Ile aimaghyn basyp aldy. Sol kezde óz mýddesin kózdegen Angliya biyleushileri Resey imperiyasy men Qytaydyng kelisim jasauyna deldaldyq etti.  Kelisim boyynsha orys әskerleri basyp alghan Ile aimaghy Qytaygha qaytaryldy. Sol aimaqta túratyn úighyrlar men dýngenderge Reseyge qaraytyn Jetisugha qonys audarugha rúqsat berildi. Qysqasy, 1884 jyldyng sonyna qaray Jetisugha 453773 úighyr qonys audardy. Resey biyleushilerining týpki maqsaty qytaylargha ejelden ósh úighyr men dýngenderdi Qytaymen soghys bolsa qalsa paydalanu edi.

Iya, Qazaq handyghy qúryluynyng bastauynda Joshy úrpaqtary Kerey men Jәnibek túrdy. Otandyq tarihshylar handyqtyng alghashqy qazyghy qaghylghan jer Shu boyyndaghy Qozybasyny Mogholstan hany Esen Búgha ózining basty qarsylastarynyng biri Ábilqayyr hanmen arada bufer etip ústau ýshin Kerey men Jәnibek súltandargha berdi dep qysqa qayyrady. Al, týrkiler men keyin qalyptasqan qazaq halqynda  jer rulyq (qauymdyq) menshik ekenin ekenin eskersek, búl hannyng bir ózi sheshe salatyn mәsele emes.

Ábilhayyr handyghynan irgesin bólgen Kerey men Jәnibek súltandardyng Shu boyyna  1457 jyldyng sonynda kelgeni belgili. M.H.Dulaty 1468 j. Ábilqayyr hannyng óliminen keyin  onyng bodandarynyn  Shu boyyndaghy  Kerey men Jәnibekke kóptep qonys audaryp,  sany 200 myng adamgha jetkenin jazady.

Osynshama  qalyng elge qonysty kim berdi?

Mogholstan hany Esen Búgha  1461-1462 jyl shamasynda qaytys bolyp ketkenin eskersek, jana memlekettin  qúryluyna tek Kerey men Jәnibekke ergen ru-taypalar ghana emes, Mogholstan qúramyndaghy  ru-taypalardyng da mýddeli bolghanyn kóremiz.

Yaghni, qazaq handyghynyng qúrylu tarihyn zertteu Mogholstan memleketining tarihyn zertteumen qatar jýrgizilui tiyis!

Shynghys han kózi tirisinde-aq basyp alynghan jerlerdi úlystargha bólip, úldaryna taratyp berdi. Joshygha  Ertisten  Oral  tauyna,  odan ontýstikke qaray  Kaspiy men Aral tóniregine deyingi jerler, Orta Aziyadaghy  iyelikterinen  Soltýstik Horezm  men  Syrdariya aymaghy, Ýgedeyge  Batys  Mongholiya  men Tarbaghatay  aymaghy berildi. Tóle әkesining úlysy  Monghol-iyany  múragha  aldy.

Al, Shynghys hannyn ekinshi úly  Shaghataygha  ÁmudariyaSyrdariyaMauerannahrJetisuIleShyghys Týrkistan  jerleri tiydi.  Úlys ortalyghy әr jyldary  AlmalyqQiyalyq,  QarshyAqsu qalalary  boldy.  1229 jyly Ýgedey úly han taghyna otyrysymen Ýgedey úlysy is jýzinde Shaghatay úlysyna biriktirildi.

Sonymen, kezinde  Shynghys han  qúrghan  imperiyanyn  bir aumaghynda   XIV ghasyrdyng ortasynda  taghy bir iri handyq – Mogholstan memleketi qúryldy. Ol  Shaghatay úlysynyng shyghys bóleginde qalyptasty.

Al, osy Mogholstan memleketining negizin qanday taypalar qúrady?

Ol súraqtyng jauabyn belgili qazaqstandyq shyghystanushy Veniamin Petrovich Yudiyn (19281983) «Mogholstannyng ru-taypalyq qúramy jәne olardyng qazaq jәne basqa da kórshi halyqtarmen etnikalyq baylanystary» (Qaz SSR GhA Habarshysy 1965 j., №3) atty enbeginen taba alamyz.

V. P. Yudiyn  "Tariyh-iy-Rashidi" (Avt. M. H.Dulatiy), "Tariyh-y Shah Mahmud ben Mirza Fazil shoras“  (Avt. Shah Mahmúd ben Myrza Fazyl shoras) jәne avtory belgisiz "Tariyh-y Kashghar" aty enbekterge sýiene otyryp, Mogholstan memleketining qúramynda monghol tektes mogholdardyng sany shamaly bolghanyn kórsetedi.

Onyng aituynsha, memleketting qúramyna  barlas, kereyt, arghyn, dulat, qanly, ýisin jәne t.b. týrki jәne týrkilengen monghol taypalary kirgen.

Eng bastysy, V. P. Yudin  "Tariyh-iy-Rashidiydin" oryssha audarmasynda Keraiyt, Kangly, Doglat  dep kórsetilgen taypalardy  qazirgi qazaq halqynyng qúramyndaghy  kereyt, qanly, dulat  ru-taypalarymen tikeley baylanystyrady. Sonday-aq, V. P. Yudiyn  Mogholstan memleketinde qoldanysta bolghan toponiym, etnoniym, politonimderdi múqiyat zerttey kele  moghol taypalaryn mongholgha jatqyzghan  V.V.Bartolid pen  N.A.Aristovtyng pikirlerin joqqa shygharady. (Aughanstan jerinde saqtalghan az ghana mogholdar  monghol til semiyasyna jatatyn moghol tilinde sóilese, Lobnorlyq (Qytay) mogholdar býgingi kýnge deyin altay til semiyasyna jatatyn týrki tilinde sóileydi).

V. P. Yudiyn  «Memleketting «Moghol» atauyn aluy  keyingi zertteushilerdi taypalardyng qay tilde sóileuin anyqtauy barysynda  qatelikterge boy aldyrugha jeteledi. «Moghol» etnomiymi Jetisu jerine  Shaghatay men Ýgedey úlysyna qaraghan mongholdardan qaldy. Biraq, olardyng da taghdyry Deshti Qypshaq jerindegi mongholdar sekildi týrki taypalaryna sinisip ketumen ayaqtaldy» dep jazady.

Ókinishke qaray, ontýstikting keybir jazushylary men shejireshileri óz enbekterinde Saydaqqoja  Jýsipúly ("Qazaq  taypalarynyng  tarihy" 1875 j.  Búhara ),  Aqqús  Satybaldyúly ("Diyhnat mama tarihy" 1841 j. Tashkent) degen avtorlardyng   enbekterine sýienip,   Bәidibek biyden bastap Domalaq ana, Dulat esimdi túlghalardy 13-14 ghasyrlarda ómir sýrgen dep,  oqyrman  qauymdy  shatastyryp jiberdi. Endi, ózderin Domalaq anadan taratatyn qazaqtardyng sany men meken etetin aumaghyn kartadan qarayyqshy.
Qanshama qyrghyn soghystar, jút-asharshylyqtar men basqa da tabighi, sayasiy-әleumettik  apattardy esepke ala otyryp,  qarapayym arifmetikagha salsaq, ainalasy 600-700 jylda bir әielden osynsha úrpaq tarauy mýmkin be?

Áriyne, mýmkin emes!

Ol zamandarda han sarayy men rubasy-biylerding hatshylarynyng denin qojalar qúraghany talas tudyrmasa kerek!

Ashy da bolsa shyndyq!  Óz tarihyna yqylassyzdau qaraytyn  halyqtyng tarihyn ózgeler jazady.

Tarih pen shejireni búrmalau kimge qajet boldy?

Bizding tarihymyzdy tek  Resey  tarihshylary ghana búrmalap qoyghan joq.

"Bólip al da, biyley ber" degen ústanymdy ústanghan  tóreler men qojalargha  da qol astyndaghy qara halyqtyng tarihyn óz mýddelerine ynghaylap jazu  qajet boldy!

Kezinde Tóle by Búqaradan aldyryp ózine hatshy qylghan Jýnis qoja Tóle by qaytys bolghan song Tashkentti biylep túrghan qazaqtyn  ru-taypalarynyng arasyna lang salyp, qyrylystyryp, eng sonynda barlyghyn Tashkentten týre quyp biylikti ghana emes, qazaqtan Tashkentti de tartyp alghany belgili.

Qojalardyng týrkiler arasyna islam dinin taratudaghy rolin esten shygharugha bolmaydy. Degenmen, Shynghys túqymdary qojalardy da aqsýiekter qataryna qosyp, el biyleude óz mýddeleri ýshin óte sheber paydalanghanyn aituymyz kerek. Olardyng da iship-jemi men miner kóligi búqara ýstinen boldy.

Keyinirek, arabsha azdaghan sauaty bar sarttar da  saharanyng bir týkpirindegi qazaq arasyna baryp, ózderin "qojamyn" dep, bala oqytyp, aqsýiekterge jasalghan bar jenildik pen artyqshylyqtardy paydalandy.

Sózimiz qúrghaq bolmasyn ýshin... .

Jasy jetip, әl ýstinde jatqan  Shortanbay aqynnan (Shortanbay Qanayúly 1818 -1881) eli  «Bizderge bir nasihat aitynyz» degende bylay degeni bar:
... ― Ala kójege kansyghan,
Qaratauda halyq edim.
Qoja emes, sart edim.
Kók esekti minushi edim,
Masaq terip jýrushi edїm.
Arqagha shyghyp nan jedim,
Nan jegen song dәndedim.
Qazaqtyng jýirigin minsem dep,
Súlu bolsa sýisem dep,
Kýnnen kýnge sәndendim...

... ― Sóz aitayyn Asangha,

Dýniyene maqtanba!

Yapyrmau, nege maqtandyn,

Dәuleting suday tasqangha?

Dýniyeqordyng mayasy

Jetpiske keldi búl jasyn,

Dýnie boldy joldasyn.

Ándijandyq sart edin,

Qay jerinnen qojasyn?

Qaratauda tuyldyn,

Pәlenshe degen myrzasyn.

Saryarqagha kelgen son

Tórt ayaqty jorghasyn.

Jәdigóy jaughysh atanyp

Osynsha jighan mýlikten

Ne tabady qu basyn? («Ay, zaman, zaman-ay... Bes ghasyr jyrlaydy» 282-289 b.b. Almaty-1991)

Taq ýshin tartysta, tughan bauyrlar birin biri esh shimirikpesten bauyzdap jiberetin  Shynghys úrpaqtary biylegen barlyq jerlerdegi sekildi,  Shaghatay úlysynda da biylikke  kim keluine baylanysty úlys aumaghy ýnemi ózgerip otyrdy. 1224 ─1346 jyldary aralyghynda Shaghatay úlysyna osy әuletten shyqqan 23 han biylik qúrdy. Tek 1330─46 jyly ghana 10 han almasty.

Eldi sansyratyp jibergen osy qyrghyndy toqtatu maqsatynda, kezinde Shaghatay hangha adal qyzmet etken dulat taypasynyn әmiri Poladshy bastaghan dulat taypasynyng bekteri  1347 j.  biylikti óz qolyna aldy. Dulat aqsýiekteri Poladshynyng han bolugha qúqyghy bolmaghandyqtan, ózderining aitqanynan shyqpaytyn Shaghatay úrpaghy Tuva hannyng nemeresi, on alty jasar Toghylyq-Temirdi 1348 jyly Mogholstan hany etip saylaydy. Al negizgi sayasy biylik osy Ámir Poladshynyng qolynda bolghan. Ámir Poladshy Mogholstandy Mauarannahrdan birjola bólip alyp, tәuelsiz, jeke handyq qúrugha bar kýshin saldy. Dulat taypasy biyleushilerinen  qúrylghan búl ókimette han biyligi shekteuli boldy. Jana qúrylghan memlekettegi  biylik qúrylymy, qazirgi konstitusiyalyq monarhiyagha kelinkireydi. Osy orayda aita ketu kerek, Qazaq handyghynda da han esh uaqytta absoluttik biylikke jete alghan joq.  Jalpy, dulattardyng bedeli Shaghatay hannyng kezinen belgili. M.H.Dulatiyding  jazuy boyynsha, Shaghatay han óz memleketin ýlesterge bólgende, ózine adal qyzmet etken dulat әmiri Poladshygha Manlay-Sýbe jerin bergen. Manlay-Sýbe Shyghys Týrkistannan Ferghanagha deyingi ken-baytaq jerdi alyp jatqan. Osy aumaqta Shaghatay zamanynan búryn da, óz biylikterin jýrgizip kelgen dulat taypasynyng ókilderi Mogholstan handyghynyng qúryluyna da belsene aralassa, keyinirek  Qazaq handyghynyng qúryluynan da shet qalghan joq.

«Tariyh-y Rashidi» enbeginde "Mogholstan dep atalatyn aumaqtyng úzyndyghy men kóldeneni 7-8 aishylyq jol. Shyghys sheti (Mogholstannyn) qalmaqtardyng jerimen shektesedi jәne Baryskól, Emel jәne Ertisti ózine qosady. Soltýstiginde onyng shekarasy Kóksheteniz (Balqash), Týrkistanmen jәne Tashkentpen shektesedi, ontýstiginde Ferghana uәlayatymen, Qashghar, Aqsu, Shalysh jәne Túrfanmen shektesedi" dep kórsetilgen.

M.H.Dulatiyding aituynsha, Esen Búgha hannyng әkesi Súltan Uәis hannyng ózin han taghyna otyrghyzghan dulat Qúdaydat  әmir edi. Súltan Uәis qaza tapqan song handyq biylikke hannyng ýlken úly Jýnisti otyrghyzbay, han taghyna kәmelet jasyna jete qoymaghan Esen Búghany otyrghyzghan da osy Qúdaydat әmir edi. Qúdaydat әmir jalpy sany 6 handy taqqa otyrghyzdy. Jýnis súltan Samarqandqa qashyp, bas saughalaugha mәjbýr boldy.

Ol Mogholstangha tek Esen búgha han ólgen 1462 j., oralyp,  han taghyna otyrdy. Keybir derekterde Ortalyq Mogholstan men Túrfanda 1465—1504 jyldary Jýnis hannyng úly, qanisher (alashy) qataldyghyna baylanysty qazaqtar Alasha han atap ketken  Súltan Ahmet hannyng biylik qúrghanyn aitady. Qalay bolghanda da, Kerey men Jәnibek súltandardy  panalatqannan keyin Mogholstannyng ózinde ydyrau prosesi bastalghanyn kóremiz.

Jýnisten keyin  1487 j. hannyng ýlken úly  Súltan-Mahmúd han I han taghyna otyrdy. Biraq, onyng biyligi tek Mogholstannyng batys ónirine ghana jýrdi.

Súltan-Mahmúd han Mogholstandaghy  biylikti qalpyna keltiru ýshin Múhamed Shaybany hangha kómek súray barghan saparynda 5 úlymen birge  Syrdariya jaghasynda Hodjent manynda qaza tapty. Al, odan keyin biylikke kelgen Súltan Ahmet hannyng úly Mansúr óz kezeginde biylik ýshin óz bauyrlary Halel jәne  Seyit súltandarmen qyrqysqa týsedi. Óz bauyrlarynan ýstem týsken Mansúr han 1516 j. Qashghar men Jarkendte (Shyghys Týrkstan) Mamlakat-y Mogoliye (Mogholdar memleketi) degen tәuelsiz handyq qúrdy. Shau tartqan shaghynda Mansúr biylikti úly  Shahqa  beredi. Búl kezde olardyng biylik etu aimaghy tarylyp, Shah handy tek Túrfan óniri ghana tanydy. Shah Mahmúd ibn myrza Fazyl shorastyng aituynsha, Shah han batyldyghymen qatar óte qatygez boldy. Birde bolmashy qylyghy ýshin ózining úly Tóray súltandy ólim jazasyna kesip jiberedi.

Mansúrdan keyin taqqa  Súltan-Ahmet hannyng ýshinshi úly  Súltan Seyit otyrdy.  Odan keyin biylikke Súltan Seyit hannyng úly Ábdirashid otyrdy. Zamanyndaghy qúdiretti  memleketten júrnaghy ghana qalyp, Ábdirashid han handyqtyng irgesin bekituge kiristi. Endi ol ózderinin  odaqtasy qazaqtargha  qarsy túru ýshin qazaqtardyng qas jauy Mәurennahrlyq Shaybanidtermen odaq qúrdy. Biraq, memleketting búrynghy shekarasyn qalpyna keltiruge  Ábdirashid hannyng shamasy kelmedi. Mogholstannyng odan keyingi jaghdayy memleket dep aitugha da kelmeytin bir qala shenberinde týsip , birte-birte tarih sahnasynan birjola ketip tyndy.

V. P. Yudiyn  sekildi aituly ghalymdardyng pikiri kenestik iydeologiya әlde ózimizding rushyldardyng әreketi me, әiteuir ómirsheng bolmaghandyghy anyq!

Ókinishke qaray, Qazaq handyghynyng qúrylu barysyndaghy Mogholstan  memleketi qúramyndaghy jekelegen taypalardyng rolin  qazirgi otandyq  tarihshylar  men zertteushiler de moyyndaghysy kelmeydi! Ár qaysysy óz taypasyn kótermeleytin kesel kedergi..

Al, memleketimizding shynayy tarihyn qalyptastyramyz desek, búl mәseleden ainalyp ótuge bolmaydy. Elding biyligi hannyng qolynda bolghanmen, jer rulyq qauymgha qarady.

Jalpy, ózimizdi memleket retinde qúrmettesek, «Qazaq  Handyghynyng qúryluy» degen aituly oqighany mәngi este qaldyru ýshin, sol handyqtyng qazyghy alghash qaghylghan jer Shu ózeni boyyndaghy QOZYBASYDA  keshendi eskertkish salynuy tiyis!

Búl jerde alys sheteldi bilmeymin,  orys armiyasy fransuzdardy jengen «Borodinony», kenes әskerleri nemis fashisterining betin qaytarghan Stalingradtaghy «Mamaev qorghany» atty keshenderdi eske týsiru kerek....

Yaghni, ózge elder bir shayqastardyng ózin әspettep jatqanda, bizding osy oqighany jәy konferensiyalarmen atap ótip qoya salghanymyz eldigimizge syn!

Ol eskertkishten qarajatty ayaugha bolmaydy. «Qarjylyq daghdarys», «Su joq, basqa kommunikasiyalar joq» degen syltaular búl jerde jýrmeydi.

Orayy kelgende aita ketken lәzim.

2017 j.«Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda jasalghan Ontýstik Qazaqstan oblysy boyynsha jalpyúlttyq manyzy bar qasiyetti oryndar tizimine Ontýstiktegi Abylay han ordasy (Hanqorghan) men Esim han ordasy kirmey qaldy. Dәlirek aitsaq, tiyisti mekemelerge qansha jýgirsek te kirgize almadyq.

Tek «Egemen Qazaqstan» gazetining basshysy tarihshy-ghalym Darqan Qydyrәli aralasqan song ghana Esim han ordasyna kónil bólinip, Týrkstan oblysynyng әkimi Janseyit Týimebaev ordany arnayy baryp kórip, arheologiyalyq qazba júmystaryn bastap, abattandyrugha tapsyrma berdi.

Sol sekildi Almaty oblysynyng әkimi de Qozybasyny óz qadaghalauyna aluy tiyis..

Ómir Shynybekúly

Tarihshy, Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

26 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5789
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 6839