Qogham jәne memleket qayratkeri ensiklopedist-ghalym, professor Halel Dosmúhamedúlynyng kóptegen zertteu enbekterining birinde: « Búl dýniyede týrli danyshpan, sheshender, sheberler, batyrlar, aqyndar kóp ótken. Osynday adamdar ózimizding qazaq arasynda da az bolmaghan. Óz júrtyna júmys qylyp, enbegi sinirgen adamdardy qadirleu – eldikting belgisi»,-dep kórsetken eken. Ádiletine jýginsek, tәuelsiz el túghyrynyng biyik boluy ýshin jan ayamay enbek etken Halel Dosmúhamedov syndy birtuar azamattardyng ruhyn eske alyp, esimin qasterleu, әri ony tughanyna 135 jyl tolyp otyrghan shaqta «Dara túlgha» dep úlyghylau bәrimizge ortaq paryz bolugha tiyisti.

Qazaqstan Respublikasynyng eldigi men ertenin oilap, qam jegen, tughan halqynyng kókiregine sәule qúngdy maqsat etken qazaqtyng kóptegen asyl azamattary HIH ghasyrdyng 30-jyldarynda taghdyr tauqymetin tartyp, jalagha, jauyzdyqqa úshyrap, qiyanat qúrbandyghy boldy. Tek tәuelsizdigimizdi alghan kezden bastap qana sol zúlymdyqtardyng beti ashylyp, jazyqsyz jazalanghan ayauly azamattarymyzdyng esimderi ortamyzgha qayta oraluda. Solardyng biri –Atyrau ólkesining ardaqty perzenti – professor Halel Dosmúhamedúly. Ol joghary bilimdi dәriger ghana emes, sonymen birge tarihshy, tabighat zertteushi, әdebiyetshi, til tanushy, audarmashy, aghartushy-ústaz,  qogham jәne memleket qayratkeri bolyp tabylady.

Búl turasyndaghy saliqaly da, salmaqty baghany alghash kórnekti sóz zergeri Ábish Kekilbaev bergen bolatyn: «Ózine tabighat ayamay bergen daryndy tereng bilimmen tolyqtyryp, ana tilimizge qosa latyn, arab, parsy, týrik, orys, nemis jәne fransuz tilderin qajetti dәrejede mengerip, sol tilderde erkin oqyp, sóilep, jaza bilgen  H.Dosmúhamedúly kózining tiri kezinde aldyna jan salmas ghajayyp lingvist, foliklorist, tarihshy-etnograf, audarmashy bolghan. Jan-jaqty, kól-kósir, әmbebap bilimning arqasynda ol biologiya, zoologiya, medisina salalarynda da kóp enbek qosqan ghalym».

HH ghasyrdyng basyndaghy bodandyqtyng búghauyndaghy beyqam halyqty órkeniyetting órine sýiregen kósemderding kózge shalynar basty qasiyeti – olardyng qay-qaysysy bolsyn jan-jaqty «segiz-qyrly, bir-syrly» túlghalar bolatyn. Halel Dosmúhamedovtyng cayasy kýresker, jalyndy patriot, әri ghalym, әri kiyeli óner iyesi  jәne óz mamandyqtarynyng bilgiri boluy – keyingi tolqyn jastargha ýlken ónege.

Halel Dosmúhamedúlynyng sayasy dýniyetanymynyng bastauy Sankt-Peterburgte oqyghan studenttik jyldarynan bastalady. Ol әskeriy-medisinalyq akademiyada oqyghan kezinde býkil Reseyde bolghan, dýniyeni dýr silkindirgen 1905-1907 jyldardaghy revolusiyany kózimen kórip, búqara halyqtyng ashu-yzasy, qandy qaqtyghystar jәne jenilisting ashy sabaqtary ruhany dýnie tanymy ósip jetilgen bolashaq qayratkerding iydeyalyq jaghynan qalyptasuyna iygi yqpal etti. Qorghansyz elding tendigi ýshin basty qauip-qaterge tigip, bes oblystan jinalghan qazaqtyng ziyaly azamattary 1905 jyly Teke (Oral) qalasynda Konstitusiyalyq-demokratiyalyq sayasy partiya qúrghanda aralarynda Sankt-Peterburgtegi әskery medisinalyq akademiyanyn  studenti Halel Dosmúhamedúly da bar edi. Halelding Aqpan jәne Úly Qazan tónkeristeri túsyndaghy qyzmetine aighaq bolarlyqtay az da bolsa dәiektemeler bar. Sonyng biri, 1917 jyly Orynbor qalasynda jalpy qazaq-qyrghyz sezining bolghandyghy, oghan Halelding qatysqandyghy turaly «Qazaq» gazeti sol jyldyng 14 qarasha kýngi sanynda aita kelip, múnda Torghay oblystyq komiytetining qúrylghandyghyn, oghan bar bolghany 14 adam (Orynbordan - 10; uezderden - 4) mýshe ekendigin habarlaydy. Dәl osy mezgilde Aqmola, Semey, Oral oblystyq komiytetteri de qúryldy. Al, jeltoqsannyng 5-i men 13-i aralyghynda ótken Qúryltaygha Halel de arnayy shaqyrylady. Degenmen, ghylymy әdebiyetterde, tarihshylar enbekterinde búl derek egjey-tegjeyli zerttelmegen. 1917 jyldyng shilde aiynda Alash qozghalysyn jaqtaushylardyng sezi shaqyrylady. Oghan barlyq qazaq oblysynan bar bolghany 20-dan astam delegat qatynasady. Osy sezding ótkizilgendigine jәne oghan Halel Dosmúhamedovtyng tóraghalyq etkendigine dәiekteme retinde «Qazaq» gazetining 31-shilde kýngi sanynda jariyalanghan Qaulysyn keltiruge bolady. Jalpy qazaq sezining qaulysy: «Jalpy qazaq sezi 21-shildede Orynborda ashylyp, 26-shildede jabyldy. Sezge Aqmola, Semey, Torghay, Oral, Jetisu, Syrdariya, Ferghana oblystarynyng hәm Bókeylikting ókilderi qatysty. Sezd tóraghasy – Halel Dosmúhamedov, tóragha serikteri – A.Baytúrsynov, hatshylar: Á.Kótibarov, M.Dulatov, A.Seyitov».

Búl sezde 14 mәsele qaralghan, әrqaysysyna baylanysty birneshe punktten túratyn qaulylar qabyldandy. Áyel mәselesi túnghysh ret osy sezde kóterildi. Osydan keyin, aragha bes ay salyp, jeltoqsanda últtyq memleket qúrugha baylanysty últtyq-territoriyalyq Qazaq avtonomiyasy, milisiya, últ Kenesi, últ qazynasy, halyq soty turaly negizgi mәselelerdi kýn tәrtibine qoyghan jalpy qazaq sezi shaqyryldy. Mine, osy sezde qazaq-qyrghyz avtonomiyasyn Alash dep atau jóninde qauly qabyldanghan edi.

Halel Dosmúhamedúly osy kezende qanday qyzmet atqardy desek, búl turaly 1930 jyldyng 10-nauryzynda óz qolymen orys tilinde jazylghan ghúmyrnamadaghy myna bir joldardan jauap alugha bolady. Patsha ókimeti qúlatylghan son, 1917 jyly sәuirde qazaqtardyng Oral oblystyq atqaru komiytetining tóraghasy bolyp saylandy. 1917 jyly jeltoqsandaghy jalpy qazaq sezinde Alashorda Halyqtyq-revolusiyalyq kenesining mýsheligine ótti. Múnda Kenes ýkimeti ornaghangha deyin Zemstvolyq mәdeni-aghartu júmystaryn atqardy. 1918 jyly nauryz aiynyng sonynda Halel Jansha Dosmúhamedúlymen birge Mәskeude RSFSR Halyq Komissarlar Kenesining tóraghasy V.IY.Leninmen, últ mәselesi jónindegi Halyq Komissary IY.V.Stalinmen Qazaq avtonomiyaly respublikasyn qúru turaly kelissóz jýrgizedi. Ókinishke oray, búl kelissóz nәtiyjesiz ayaqtalady. Búdan keyin Halel Dosmúhamedov Týrkistan jәne Qazaq Kenes avtonomiyaly respublikalarynda әr týrli qoghamdyq-sayasy qyzmetter atqardy.

Halel qajyrly qogham qayratkeri bolumen qatar, aghartushy, ghalym, dәriger ekendigin de este ústaugha tiyistimiz. Úly Qazan tónkerisine deyin qazaqtar arasynda arnauly bilimi bar 20 ghana dәriger dayarlandy. Halel 1913-1920 jyldary Temir uezinde uchaskelik dәriger qyzmetin atqara jýrip, oba auruyn joy isine qatysady. Aurugha sapaly medisinalyq kómek beretin eshkimning bolmaghanyna, sýzekten, suyq tiiden, merezden, obadan, tyrysqaqtan, qarasan, qyzylsha, bezgek, tuberkulez t.b. aurulardan halyq jappay qyrylyp jatqan kezde, osynau ýrkerdey toptyng qarlyghashtyng qanatymen su sepkendey bolmashy is-әreketining ózi biraz adamdardyng ómirin arashalap qaldy. Sol bir ýrkerdey toptyng ishinde qazaqtyng Ibn-Sinasy (Evropasha Aviysenna), ghúlama ghalymy, san qyrly daryn iyesi, Halel Dosmúhamedúlynyng boluy, әriyne, ýlken taghylym alar maqtanysh!

Qazaq halqy aldyndaghy perzenttik paryzyna ómirining songhy sәtine deyin adal bolghan  Halel Dosmúhamedovúly – halqymyzdyng tarihy men mәdeny ómirinde ózindik iz qaldyrghan birtuar perzentterding biri. Kýni keshege deyin býgingi úrpaq ony «Alashordanyn» kórnekti qayratkerlerining biri retinde ghana bilgen bolsa, onyng ghylymi-aghartushylyq, pedagogikalyq múrasy jetkilikti zerttelmedi. Kezinde jeke adamgha tabynu men zansyzdyqtyng qúrbany bolghan Halel Dosmúhamedúly óz ómirining ishinde artyna orasan zor sarqylmas múra qaldyrdy. Býgingi jazylyp otyrghan maqala arqyly , qaytpas ta, qajymas qayratker, dara da, dana túlgha, әmbebap ensiklopedisting ghylymy múrasyn jan-jaqty zerttep, keninen nasihattap, sol múranyng asyldaryn halqymyzdyng ruhany mýddesine jaraydy degen senimdemiz.

Halel Dosmúhamedov HH ghasyrdyng bas kezindegi qazaqtyng demokratiyalyq baghyttaghy ziyalylarynyng kórnekti ókilderining biri. Ol – belgili memleket jәne  qogham qayratkeri, ghúlama ghalym, aghartushy – pedagog Qazaqstanda jәne Týrkistanda ghylym men bilim beru, densaulyq saqtau isin talantty úiymdastyrushy boldy.

HH-ghasyrdyng 30-shy jyldardyng ekinshi jartysynan bastap, valuntaristik sheshimderdin, qoghamdyq jәne partiya ómiri salasynda óreskel jiberilgen qatelikterdin, әkimshilik-әmirshildik basqaru әdisining kýshengi, qazaq halqyna qarsy baghyttalghan auyr qylmys týrinde bayqalghan jәne jeke adamgha tabynudyng shekten shyqqan óreskel kórinisining kezeni bastalghanyn tarihy qújattar dәleldeydi.

Belgili ghalym, akademiyk–jazushy Zeynolla Qabdolovtyng sózimen aitqanda, shyn mәninde halqymyzdyng oyanu dәuiri tughyzghan alyptardyng qatarynda jaryq júldyzdar shoghyry sekildi Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Álihan Bókeyhanov, Mústafa Shoqaev esimderimen qatar Halel Dosmúhamedov esimining ataluy búl ómirge siyrek keletin daryn iyesi, әmbebap ghalym Halel babamyzgha berilgen әdil bagha bolyp tabylady.

Halel Dosmúhamedúly Atyrau oblysy Qyzylqogha óniri, әsirese Taysoyghan Isatay men Mahambet syndy qol bastaghan batyrlardy pana etken, Múrat syndy el múnyn jyrlaghan jyraular shyqqan, qazaq әdebiyeti men ónerining talay-talay ókilderi ósken ónirde on toghyzynshy ghasyrdyng ayaghynda dýniyege kelip, sol zamannyn, sol qoghamnyng eng tandauly ókilderi ghana oqityn joghary oqu orny  Sankt-Peterburgtegi Imperatorlyq әskeriy–medisinalyq akademiyany altyn medalimen bitiru-búl tanghajayyp qabilettin, tabighat syilaghan erekshe darynnyng belgisi emes pe?

Studenttik jyldary Sankt-Peterburgte jas Halel Dosmúhamedovtyng aghartushylyq dýniyetanymynyng qalyptasuyna erekshe әlemge aty mәshir ghúlama ghalymdar akademiyanyng alghashqy ústazdary: ghúlama fiziolog-psiholog, ghalym, Nobeli syilyghynyng laureaty, akademik Ivan Petrovich Pavlov, kórnekti shyghystanushy, akademik Vasiliy Vasilievich Radlov, qazaq lingvistikalyq mektebining negizin salushy, Resey ghylym akademiyasynyng mýshe – korrespondenti, professor Boduen de Kurtune.

Halel Dosmúhamedovtyng tabighy darynynyng ghúlama ghalym retinde bay mýmkinshilikterining jan-jaqty damyghan kezeni – kenestik kezende bolatyndy. Onyng ensiklopedist ghalym retinde qoghamdyq-pedagogikalyq, ghylymy júmysynyng eng jemisti kezeni 1920-jyldan bastap, 1930 jyldargha deyingi Tashkenttik kezeni. Búl kezeng H.Dosmúhamedovtyng әrtýrli qoghamdyq, memlekettik, ghylymiy-pedagogikalyq, oqu aghartushylyq, úiymdastyrushylyq, ústazdyq san-qily, әrtýrli dengeydegi jauapty júmystardy atqarumen tyghyz baylanysty.

Búl kezende H.Dosmúhamedovtyng sinirgen enbegi men jan-jaqty ghylymy jәne ruhany múrasyn dúrys baghalau ýshin sol kezdegi respublikamyzdyng qoghamdyq-sayasi, aghartu maydanynda ózimen birge at salysqan, әdildikting tuyn biyikke kótergen belgili qogham qayratkerleri men últymyzdyng ziyalylary, óz tústastary men ghylymy ortamen tyghyz baylanysta, birlikte qarastyrghan jón.

Sol kezdegi belgili qogham jәne memleket qayratkerleri, qazaq ziyalylarynyng kórnekti ókilderi, ghalymdar, qazaq óneri men mәdeniyetining tanymal maytalmandary Halelmen birge Tashkende Sanjar Asfendiyarov, Túrar Rysqúlov, Súltanbek Qojanov, Nәzir Tóreqúlov, Múqtar Áuezov, Maghjan Júmabaev, Jýsipbek Aymauytov, Temirbek Jýrgenov, Álimhan Ermekov, Múqamedjan Tynyshbaev, Ábubәkir Divaev jәne t.b. Týrkistan Respublikasynyng basshy oryndarynda ghylymy mekemeler, halyq aghartu oryndary men joghary oqu oryndarynda júmys istedi.

Búl kezende onyng býkil ghylymiy-pedagogikalyq, shygharmashylyq enbekterining dýniyege kelui osy kezende iske asty. 1920 jyly «Alash» partiyasy taratylyp, onyng Batys bólimining jetekshilerining biri Halel Dosmúhamedúlyna Kenes ýkimeti tarapynan keshirim jasaldy. Osy jyly ol Tashkent qalasyna kelip, Týrkistan Respublikasynyng Densaulyq saqtau jәne Halyq aghartu komissariattarynda jauapty júmystarmen qatar, joghary oqu oryndarynda ústazdyq jәne ghylymiy-pedagogikalyq, shygharmashylyq júmystarmen ainalysty. H.Dosmúhamedov Tashkentte ótkizgen 10 jylynyng ishinde shyn mәninde Qazaqstan men Orta Aziyada densaulyq saqtau jýiesining alghashqy úiymdastyrushysy boldy. Ol ózining ghylymiy-pedagogikalyq qyzmetimen ólkede maman kadrlardy dayarlaugha, halyqtyng densaulyghyn saqtaudy úiymdastyrugha, halyq aghartu isi men joghary bilimdi damytuda erekshe ýles qosty. Ásirese, ol Tashkent qalasynda últ ziyalylaryn óz tóniregine toptastyra otyryp, últ mektepteri men joghary oqu oryndaryna arnalghan alghashqy qazaq tilinde oqulyqtar men oqu qúraldaryn jazuda sinirgen enbegin erekshe ataugha tiyispiz.

HH-ghasyrdyng bas kezinde H.Dosmúhamedov Halyq aghartu Komissariatynyng Bilim komissiyasyn basqaryp túrghan kezinde bir top qazaq ziyalylaryna qazaq tilinde joghary oqu oryndary men últ mektepterine arnalghan әrtýrli ghylym salasynda oqulyqtar men oqu qúraldaryn jazugha tapsyrma berip, úsynys jasady. Alghash ret qazaq topyraghynda Maghjan Júmabaev qazaq tilinde «Pedagogika» oqulyghyn, Jýsipbek Aymauytov «Psihologiya» oqulyghyn jazdy. Búl oqulyqtardyng býgingi kýnge deyin óz mәni joyylghan joq. Ol oqulyqtar býginde baspadan qayta basylyp, qazaq studentterining qoldan-qolgha týspeytin oqu qúraldaryna ainaldy.

Býginde qazaq tilinde oqulyqtar men oqu qúraldaryn jasaqtau, onyng sapasyn arttyru mәselesine El Preziydentining Qazaqstan halqyna joldauynda erekshe mәn berilgen bolatyndy. Ásirese, qazirgi memlekettik tilde jazylghan oqulyqtardyng sapasyn janartugha erekshe nazar audardy.

Qazir últ mektepteri mәseleleri kýn tәrtibine qoyylyp otyrghan jaghdayda HH ghasyrdyng 20-jyldarynyng ózinde eng aldymen halyqqa qajet kezek kýttirmeytin zәru mәselelerdi onyng ishinde túnghysh qazaq tilinde oqulyqtar jazudy qolgha aluy, onyng kóregendigin anghartady. Ana tilinin, memlekettik tilding jәii, últ mektepterinin, últtyq terminologiya mәseleleri býgingi tanda da ózekti, manyzdy, kýn tәrtibinen týspey otyrghan mәseleler bolyp tabylady.

Onyng Qazaqstanda joghary mektepting qalyptasuyna, últ kadrlaryn dayarlauda, baspa isining qalyptasuyna, jana ashylghan qazaq mektepteri ýshin oqulyqtar men oqu baghdarlamalaryn jasauda ózindik qoltanbasy bar ghúlama ghalym.

Halel Dosmúhamedov – jaratylystanu siklindegi pәnder boyynsha alghashqy qazaq mektepterine arnalghan oqulyqtardyng avtory. Onyng qalamynan, әsirese, I jәne II satydaghy qazaq mektepterine arnalghan «Óli tabighat» oqulyghy (1920), «Januartanu» (3 bólimnen túrady), «Tabighattanu» (1922), «Oqushylar gigiyenasy» (1925), «Adamnyng tәn tirshiligi», «Densaulyghyndy saqta» jәne t.b. oqulyqtary kezinde janadan ashylyp jatqan qazaq mektepterine óte qajetti oqulyqtar bolghan bolsa, býginde óz mәnin joyghan joq.

H.Dosmúhamedúlynyng ghylymy múrasynyng eng negizgi baghyttarynyng biri – til bilimi men әdebiyet, tarih jәne etnografiya mәseleleri. Onyng «Qazaq әdebiyeti», «Alaman», «Múrat aqynnyng sózderi», «Sherniyaz sheshen», «Isatay-Mahambet», «Jalantós batyr shejiresi», «Diuany lúghat at týrik», «Qazaq tilindegi singarmonizm zany» atty ghylymy enbekterin jazuy, onyng jan-jaqty teren, ensiklopediyalyq bilimin anghartady.

H.Dosmúhamedovtyng san-sapaly ghylymy múrasynyng ishinde halyq aghartu isining kórnekti qayratkeri, ghalym-pedagog retinde Qazaqstanda Joghary pedagogikalyq mektepting qalyptasuy men damuy tarihynda alatyn orny erekshe.

Qazaqstannyng ózining joghary oqu oryndarynyng bolmauy, arnauly bilim beretin mektepterding azdyghy pedagogikalyq kadrlardy sheshude aitarlyqtay qiyndyqtar tughyzdy. Respublika jaghdayynda sol jyldary pedagogikalyq joghary oqu oryndaryn úiymdastyruda eshqanday da mәdeny jәne materialdyq jaghday bolmady. Shamasy kelgender ghana joghary oqu oryndaryna bara alatyn.

HH-ghasyrdyng 20-shy jyldarynyng bas kezinde negizinen maman kadrlar respublikadan tys jerlerde Sankt-Peterburgte, Moskvada, Qazanda, Ombyda, Ufada, Tashkende, Astrahanda jәne t.b. qalalarda dayarlandy.

Mine osynday qiyn kezde Qazaqstanda joghary oqu ornyn ashu auaday qajet boldy. Búl mәsele respublika qúrylghan kýninen bastap, әrtýrli úiymdar men mekemelerde talqylana bastady. Ásirese, pedagogikalyq bilim beru salasynda oqu ornyn úiymdastyru qajettiligi erekshe sezildi. Sondyqtan da respublika ýkimeti aldyna joghary pedagogikalyq oqu ornyn ashu turaly mәsele alghash qoyylghannan bastap, H.Dosmúhamedov osy mәselening basy-qasynda bolyp, ony úiymdastyruda orasan zor enbek sinirdi. Joghary oqu orny respublika astanasynda ashyluy qajet edi. Alayda, oqu ýiining bolmauy, maman ghylymy qyzmetkerlerding jetispegendiginen, Qazaqstangha jaqyn ornalasqan sol kezdegi iri mәdeny artalyq Tashkent qalasynda uaqytsha ashugha tura keldi. Tashkentte ol kezde birneshe joghary oqu oryndary boldy, onyng ishinde 1920 jyly Orta Aziya men Qazaqstanda birinshi bolyp, Týrkistan uniyversiyteti ashylghan. Keyinnen Orta Aziya uniyversiytetine ainaldy.

1920 jyly 2 jeltoqsanda Tashkentte qazaq tilinde oqityn Qazaqtyng halyq aghartu institutyn ashu turaly Týrkistan Respublikasy Halyq Komissarlar Kenesining qaulysy jariyalandy (qaranyz: Týrkistan Ortalyq atqaru Komiytetining habarshysy, 1920, 2 jeltoqsan). Osy iri mәdeny ortalyqta Qazaqtyng halyq aghartu instituty tez qarqynmen nyghayyp, óz qyzmetin jan-jaqty damytty. Onyng oqu-tәrbie jәne ghylymy júmysyna H.Dosmúhamedúly da belsene aralasty.

1925 jyldyng 15 tamyzynan bastap, Tashkent qalasynda «Qazaqtyng joghary pedagogikalyq instituty «Kazpedvuz» degen atpen ashylyp, júmys jasaugha kirisken bolatyn-dy.

Búl pedagogikalyq instituttyng oqu josparyn jasau ýshin aranyy komissiya qúrylyp, onyng qúramyna Tashkent qalasyndaghy belgili әdiskerler men professor ghalymdar shaqyryldy. Shaqyrylghandardyng ishinde doktor H.Dosmúhamedov, professor N.A.Dimo, professsor Shmidt, professor V.IY.Romanovskiy       , professor N.N.Fioletov, dosent D.M.Barbotkiyn, professor N.L.Lappo-Daniylevskiy jәne basqalar boldy. (Qaranyz: QR Ortalyq memlekettik múraghaty, 81-qor, 1-tizim, 1210-is, 26-tabaq).

Halel jetekshiligimen júmys istegen komissiya Tashkenttegi Qazaqtyng Joghary pedagogikalyq institutynyng oqu josparynyng jobasyn jasaghanda RSFSR pedagogikalyq instituttarynyng jobasynan ózgeshe jasalyndy. Múndaghy basty qaghida – pәnder baghdarlamalarynda jergilikti últtyq erekshelikterdi eskeru. Tashkenttegi Qazaqtyng joghary pedagogikalyq institutynyng júmysyna Orta Aziya uniyversiytetining eng tandauly ghalymdarymen qatar Moskva jәne Leningrad qalalarynan belgili akademiya ghalymdar V.V.Bartolid, S.E.Malov týrik-mangol halyqtarynan tarihynan jәne t.b. ghalymdar shaqyryldy. Sonymen qatar institutta oqu-tәrbie júmysy men dәris beruge jergilikti qazaq ziyalylarynyng arasynan shyqqan Temirbek Jýrgenov, Álimhan Ermekovtermen qatar professor H.Dosmúhamedovta boldy.

Tashkent qalasynda úiymdasqan Qazaqtyng joghary pedagogikalyq institutynyng túnghysh rektory bolyp, Orta Aziya uniyversiytetining týlegi, halyq aghartu isining kórnekti qayratkeri Temirbek Jýrgenov taghayyndaldy, onyng prorektory bolyp H.Dosmúhamedúly júmys istedi. Ol institutta pedologiya pәninen dәris berdi.

1928 jyly Tashkent qalasyndaghy Qazaqtyng joghary pedagogikalyq institutynyng negizinde úiymdasqan Qazaqtyng túnghysh joghary oqu orny – qazirgi Abay atyndaghy Qazaqtyng últtyq memlekettik uniyversiytetining negizin qalaushylardyng biri, birinshi prorektory Halel Dosmúhamedov boldy. Ol 1924 jyly Resey akademiyasy Ortalyq ólketanu burosynyng korrespondent mýshe bolyp saylandy. 1929 jyly uniyversiytetting pedologiya kafedrasynyng professory ghylymy ataghyna ie boldy.

Qazir biz óz tarihymyzdy jaltaqsyz zerttep, tilimizdin, ónerimizdin, ruhany múralarymyzdyng tereng tamyryn tanugha kiristik. Halqymyzdyng ghylymyn damytugha, tilin saqtaugha, tarihyn zertteuge, óneri men әdebiyetin órkendetuge, bilim beru men densaulyq saqtau salalaryn úiymdastyrugha ólsheusiz ýles qosqan, alasapyran jyldarda qazaq elining bolashaghyn oilap, óz ómirin qúrban etken alyptarymyzdyng qatarynda ghúlama ghalym, qogham jәne memleket qayratkeri, aghartushy, pedagog, dәriger, professor Halel Dosmúhamedovtyng tughanyna  2013 jyly sәuir aiynyng 24 júldyzynda 130 jyl tolady. Osyghan oray H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytetinde respublikalyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiya ótkizu josparlanuda.

1994 jyly 23 mamyrdaghy Ministrler Kabiynetining sheshimimen Atyrau memlekettik uniyversiytetine Memleket jәne qogham qayratkeri ghúlama ghalym Halel Dosmúhamedúlynyng esimining berilui Atyrau oblysy júrtshylyghynyng mәdeny ómirinde erekshe oqigha bolyp tabylady. Sol jyldary Halel babamyzdyng esimining ortamyzgha qayta oraluy, onyng jan-jaqty sarqylmas ghylymy múrasyn zerdeleuge jәne Haleltanu taghylymyn tereng zertteuge mýmkinshilik jasady.

Ghúlama ghalymnyng ghylymy múrasy songhy jyldary әr qyrynan jan-jaqty zertteline bastady. Ghalym múrasyn zerdeleu 1993 jyly Almatyda Qazaqstan Respublikasy Últtyq ghylym akademiyasynda, sol jyly Atyrau memlekettik uniyversiytetinde Halel Dosmúhamedovtyng tughanyna 110 jyl toluyna arnalyp ótkizilgen ghylymiy-teoriyalyq konferensiyalardan bastau alady.

H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytetinde ótken birneshe ghylymiy-teoriyalyq konferensiyanyng materialdary negizinde «Ghúlama ghalym, aghartushy pedagog» atty ghylymy jinaq jaryq kórdi.

Mine, osy kezennen bastap, respublikalyq jәne jergilikti basylymdarda úly babamyzdyng әrtýrli ghylym salasyn damytugha sinirgen enbegi men ghylymy múrasyn jan-jaqty zerdeleuge arnalghan enbekter men maqalalar jaryq kórdi, úly ghúlamanyng ghylymy múralarynan respublika kóleminde alghashqy kandidattyq dissertasiyalar qorghaldy.

Ghúlama ghalymnyng múrasynyng zerttelui turaly aitqanda 1996 jyly «Sanat» baspasynan almatylyq ghalymdar Q.Núrpeyisov, M.Qúlkenov, B.Qabijanov, A.Mektepovterding avtorlyghymen «Halel Dosmúhamedúly jәne onyng ómiri men shygharmashylyghy» atty túnghysh jaryq kórgen ghúmyrnamalyq enbek bolyp tabylady. 1998 jyly belgili ghalym R.Syzdyqovanyng ghylymy jetekshiligimen «Halel Dosmúhamedovtyng tandamaly shygharmalary» atty ghylymy jinaq dýniyege keldi (Almaty, «Ana tili» baspasy, 1998).

Jinaqqa HH-ghasyrdyng basyndaghy qazaq demokratiyashyl ziyalylary shoghyrynyng jaryq júldyzdarynyng biri – professor H.Dosmúhamedovtyng ghylymy enbekteri toptastyrylghan bolatyndy. Tandamaly shygharmalar jinaghy Qazaqstannyng Halyq jazushysy Ábish Kekilbayúlynyng kirispe sózimen ashylghan.

Halel Dosmúhamedúlynyng jan-jaqty ghylym salalaryn qamtityn ghylymy múrasyn zertteude belgili ghalymdar Z.Qabdolov, M.Qazybaev, R.Syzdiqova, K.Núrpeyisov, M.Qúlkenov, A.Mektepov, Gh.Anes, B.Habijanov, D.Abdrahimova, Ó.Ozghanbay jәne t.b. avtorlarmen qatar jergilikti atyraulyq zertteushilerimiz Q.Seytaliyev, Q.Shaukenov, T.Janabaev,  A.Shamghonov, Ó.Álimgereev,Gh.Bazarghaliyev, A.Sabyrov búl baghytta birshama shygharmashylyqpen júmystandy.

Sonymen birge,  2003 jyly  tariyh  ghylymdarynyng doktory, professor Ómirzaq Ozghanbaydyng kórnekti qogham qayratkeri, Alash ziyalysy H.Dosmúhamedúlynyn  san-salaly qoghamdyq qyzmeti men ómiri  jәne ghylym salasyndaghy eleuli enbekteri engizilgen  «Jaryghy óshpeytin júldyz» atty qúndy kitaby dýniyege keldi (Almaty, «Ýsh Qiyan» baspasy).

H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytetinde Haleldi tanuda jәne onyng ghylymy múrasyn jan-jaqty zertteude jәne nasihattauda birshama júmystar atqaryldy.

1994 jyldan bastap, uniyversiytet kóleminde jalpy jәne halyqtyq pedagogika kafedrasynyng úiymdastyruymen oqularyn ótkizu dәstýrge ainaldy.

2000 jyldan bastap, Dosmúhamedov oqulary 4 jylda bir ret dәstýrli týrde respublikalyq dengeyde ótkizilip keledi.

Bes ret ótkizilgen  respublikalyq Dosmúhamedúly oqularyna  Astana, Almaty, Qyzylorda, Oral, Aqtóbe, Shymkent, Aqtau jәne t.b. qalalardyng joghary oqu oryndarynyng ghalymdary qatysty. Dosmúhamedov oqularynyng negizinde «Alty alashtyng maqtanyshy» atty ghylymy jinaq jaryq kórdi.

Ghúlama ghalymnyng ghylymy múralary H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytetining jekelengen kafedralary oqytushy-professorlar qúramynyng ghylymiy-zertteu júmystarynyng josparlaryna engizildi.

2003 jyldan bastap, uniyversiytetting Ghylymy Kenesining sheshimimen «Haleltanu» kursyn uniyversiytetting barlyq mamandyqtarynyng oqu josparyna mindetti týrde engizildi. Osy jyly p.gh.d., professor Q.B.Seytaliyevting jәne p.gh.k., dosent Gh.Bazarghaliyevting qúrastyruymen «Haleltanu» kursynyng baghdarlamasy men «Haleltanu» oqulyghy baspadan 15 b.t. kóleminde jaryq kórdi.

Birinshi respublikalyq Dosmúhamedov oqularynyn  úsynystary negizinde uniyversiytette jalpy jәne halyqtyq pedagogika kafedrasynyng janynan «Haleltanu» ghylymiy-pedagogikalyq zerthanasy ashyldy. Zerthana qazirgi kezde H.Dosmúhamedúly atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytet janyndaghy ghylymiy-pedagogikalyq zertteuler ortalyghyna ainaldy. Bolashaqta uniyversiytette 5 jylda bir ret ótkiziletin Respublikalyq Dosmúhamedúly oqularyna halyqaralyq mәrtebe beru josparlanyp otyr.

H.Dosmúhamedov múrasy jóninde 8 kitap, 5 respublikalyq-tәjiriybelik konferensiya materialdary jinaghy, 200 tarta әrtýrli respublikalyq, oblystyq basylymdarda jaryq kórgen. Haleltanushylardyng ghylymy maqalalarymen qatar, Ózbekstan Respublikalyq Ortalyq memlekettik múraghatynan 250-ge tarta alynghan qújattar jinaghy men Qazaqstan Respublikasy memlekettik múraghatynan alynghan 164 múraghat qújattary, 1922-26 jyldary shyqqan Últtyq ghylym akademiyasynyng siyrek kezdesetin  kitaptar qorynan kóshirmeler  osy «Haleltanu» zerthanasy arqyly zertteushi qauymgha, izdenushi studentterge- magistranttargha úsynylyp otyr.

Dey túrghanmen, Haleltanu ghylymyn qalyptastyruda úly ghúlamanyng jan-jaqty ghylymy múrasyn tolyqtay tanyp boldyq, zertteldi dep aita almaymyz. Ne bәri 56 jas ómir sýrgen memleket jәne qogham  qayratkeri, aghartushy-pedagog, bilikti dәriger, professor Halel Dosmúhamedúly býgin, erten, odan arghy kýnderi de halqynyng maqtanyshy bolyp, tu etip ústar úlaghatty úlanyna ainalatyny aqiqat. Haleldi, Halel Dosmúhamedúly etip kórseter jalyndy patriot, kórnekti qayratker etip esimin aspangha әueleter isi artynda qaldy. Ol–tughan halqynyng baqyty ýshin, onyng ósip-órkendeui ýshin bar kýsh-jigerin ayamaghan darqan daryndarymyzdyng biri. Ayauly azamattyng qay qyrynan kelip zerdelesek te, onyng erekshe qyrlary múndalap kózge úryp túrary dausyz.

Elbasy,últ kóshbasshysy N.Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» baghdarlamalyq maqalasynan tuyndaytyn gumanitarlyq ghylymdar aldyndaghy keleli mәseleler jәne uniyversiytet atyn iyelenip otyrghan Halel Dosmúhamedov múralaryn keshendi zertteu maqsatynda 1930 jyldary qyzmet atqarghan Voronej oblystyq arhiyvine habarlasudyng sәti týsti.Oblystyq arhiv basshysy V.V.Gurov joldaghan hatta H.Dosmúhamedovtyng Voronej NKVD basshysyna 1935 jyly 15 qyrkýiekte joldaghan №56178 haty saqtauly ekendigi, hatta ózine saylau qúqyghyn berudi súraytyny aitylady. Mine, eger tynbay izdensek taghy da mәlimetter tabylary aiqyn.

Berdighojin Lesqaly

Tarih ghylymdarynyng doktory,  H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytetining qauymdastyrylghan professory

Abai.kz