-Serkan myrza Týrkiya topyraghynda dýniyege kelgen ekensiz,  qalay tap boldynyz Týrkiyagha?

-Mening ata-anam  1953-54 jyldary  Shyghys Týrkistannyng  Altay jaghynan Týrkiyagha qonys audarghan edi.  Men Shaban Serkan Dinichtýrik 1971 jyly Stambúl da dýniyege keldim.  Balalyq shaghym  Týrkiyada ótti,  qazir de osy elding azamatymyn.  Biraq ózimning qazaq ekenimdi eshqashan úmytqan emespin. Ýide ata-anamyz tek qana qazaq tilinde sóilegendikten ana tilimimizdi úmytugha da mýmkindik joq (kýlip).  Qazirde Týrkiya elinde Qazaq diasporasynyng tóraghasymyn.   Týrkiya da túratyn  qazaqtardyng qúrghan qor qoghamdary bar, ol qor qoghamy 80 milonnan astam túrghyny bar Týrkiyada bir uys qazaqtyng  «óz tili men dilin, salt-dәstýrin mәdeniyetin, qazaq bolghandyghyn úmytpasyn»  dep qúrylghan qor qoghamdar.  Solardyng biri «qazaq-týrik bilim jәne zertteu» qauymdastyghy,  sol qauymdastyqtyng da tóraghasymyn.

-Búl qauymdastyqtyng júmysy qanday?

-Iә búl qauymdastyqtyng negizgi baghyty,  qazaqtardy týrikterge tanytu,   sol maqsatta ýsh aida bir «Qazaq eli» atty jurnal shygharamyz.  Jurnal  eki til de shyghady,  qazaq-týrik.  Týrkiya men Qazaqstandy qosqanda  jeti memleketke taralady, atap aitsaq Europa elderindegi Almaniya, Angliya, Shvesariya, Fransiya, Avstriya elderine taratamyz.

Qazaqtyng marghasqa aty anyzgha ainalghan aqyn-jazushylarynyng kitaptaryn týrik tiline audaramyz,  týrik halqy da qazaq halqynyng mәdeniyetine, tarihyn bilsin degen maqsatta. Sonymen qatar jylyna eki nemese ýsh ret halyqaralyq dәrejedegi konferensiyalar úiymdastyramyz. Ótken jyldary  Halifa Altay, Álihan Bókeyhan syndy arystarymyzdyng esimin úlyqtap,  әri  Qazaqstannyng 25 jyldyghyna oray konferensiyalar ótkizdik.  Ótken apta da Stambúlda Astananyng 20 jyldyghyna oray ýlken shara ótkizdik. Bәrin ne ýshin aityp otyrmyn,  sebebi bizding osy úiymdastyryp jatqan sharalarymyzdyng Týrkiya qazaqtary ýshin manyzy zor.  Onyng syrtynda Týrkiyada tuyp ósken qazaq balalarynyng oquyna kómek beremiz qarajat jaghynan, basqa da júmystar bar.   Taghy bir quanyshty janalyghymyz, ótken jyly bizding qauymdastyqtan shyqqan kitaptardyng bireui  atap aitqanda «Qaraly kósh»  atty,   sonau Shyghys Týrkistanan 1950-54 jyldary tar jol tayghaq keshumen   múhit asqan qazaqtardyng jaghdayyn bayandaytyn, kitapty Týrkiya preziydenti Rejep Tayyp Erdoghanmen bir jastar forumynda kezdesip qalyp silaghan edik.  Ózderi tekserip saralaghan bolar, bizge bir ay ishinde habar keldi, osydan keyin bizding shygharatyn kitaptarymyzdyng qarajaty memleket arqyly qarjylandyrylyp, Týrkiyadaghy kitaphanalar alatyn boldy, búl biz ýshin ýlken jetistik. Qazir de Týrkiyanyng  eki mynnan astam kitaphanasyna bizding kitaptar  taralyp otyr. Mening janyma batatyny  qazaq jastary  kóp,  olar qansha jerden tuyp ósken jerinde jýrse de ata-babalarynyng shyqqan jerin biledi, ansap túrady saghynysh bar bәrinde.  Mine bizding eng basty mindetimiz deuge bolarlyq júmys osy jastardyn  «qazaq» degen últtan shyqqanyn úmytpaugha, salt-dәstýrin úmytpaugha kýsh salu.  Jaqynda ghana QR memlekettik hatshysy Gýlshara Ábdihalyqova Týrkiyagha kelgen saparynda, arnayy qazaq  diasporasy men kezdeskisi  keletin jetkizgen eken. Sol kezdesude osy Týrkiyadaghy qazaq jastarynyng mәselesin kóbirek aittyp  úsynysymyzdy tastadyq.  Qazaqstangha kelip ketip jatqan orta buyndar bar, biraq jastardyng kóbirek kelgeni dúrys aq, aldymen Uniyversiytetterde oqyghan oi-órisi damyghan jastarymyz kelse deymiz.  Osy rette Qazaqstan Respublikasyna alghys aitqym keledi, memleket qoldauymen bir top  Týrkiyalyq qazaq jastary ózining tarihy otanynda Astanasynda bolyp qaytty, alghan әserleri keremet. Bolashaqta jastarymyzdyng óz eline qaytuyna yqpal eteri sózsiz..

-Astana qalasyna kelgen jastar qazaq tilin biledi me?

-Biledi, biletin balalardy terip aldyq (kýlip),  qansha jerden aitsaq ta shet memlekette túryp jatqan song qiyn ghoy. Qazaq mektepteri joq, bir mektepte eki ýsh keyde jalghyz bala oqidy. Men oqyghan mektepte jeti bala edi.  Jan-jaghynyng barlyghy týrik tilinde sóileydi. Dostarymyz aralasatyn orta týrikter degendey.   Týrik tilining úqsas boluy kóp nәrseden qútqaryp túr shyny kerek.

-Týrkiyada qansha qazaq túrady jalpy? Olardyng kýn kóris dengeyi qanday?

– Jiyrma bes myngha tayaghan qazaq túrady. Kóbi Stambúl qalasynda ornyqqan.  Jetpis jylgha juyqtap keledi,  Shyghys Týrkistan arqyly Týrkiyagha ótip ornyqqanymyzgha. Al osy Týrkiya arqyly biraz qazaqtar Europagha tarap ketti. Bizding jurnalymyzdyng keng taraluyna da osy tarap ketken qazaqtar sebep bolyp otyr. Biraq olar krilisany emes týrik әlipbiyin tanidy sondyqtan jurnalymyzdyng týrikshesin oqidy. Qazaqstan latyn әlipbiyine ótedi dep estigenimizde qatty quandyq, osy olqylyqtardyng orny toltyrylatyn aq shyghar dep.  Al endi kýn kóris dengeyi әrkim de әr qalay. Bizding qorgha demeushiler Stambúl men Europa elderinde túratyn qazaqtar.

-Bauyrlas eki elding qanshalyqty úqsastyqtary nemese aiyrmasy bar?

-Týrikter bizdi jaqsy kóredi, qansha jerden shet elde túrsaq ta bótendigin kórsetken emes,  elimiz tәuelsizdik alghanda birinshi moyynady ghoy. Osydan aq Qazaqstannyng orny Týrkiyada erekeshe ekenin bile beriniz.  Tilderinde de mәdeniyetinde de úqsastyqtar óte kóp. Ayyrmasyn endi bilmedim (kýlip) eki eldi tel emip óskendikten bolar.

-Jastar kelse dep jatyrsyz ghoy,  ózinizshe oralu oiynyzda bar ma?

-Syrtta jýrgen býkil qazaq balasynyng armany ata-babanyng kindik qany tamghan tarihy otangha qaytyp oralu dep oilaymyn. Biz Týrkiya da tuyp óstik, bala-shaghamyz sol jerde oqyp jatyr. Býkil tuys- tanys adamdardyng barlyghy sol elde. Men kóship kelsem býkil tuys-tughanymmen kóship kelsem dep armandaymyn.

-Qazaqstangha jii kelesiz ghoy,  ne nәrsege kóniliniz tolmady?

-Qazaqstan mening tarihy  otanym ghoy,  biraq aita keteyin,  men Týrkiyada tuyp óstim, mýmkin menen de qatelik bolar kónilim tolmaytyny kóbining aitatyny «qazaqshany dúrys sóiley almaysyn» degenderding elu payyzy auyz eki tilde orys tilin aralastyryp  sóileydi. «Sen qazaq tilindegi  mektepte oqydyn,  qazaq otbasynda dýniyege keldin, men emes sen qazaq tilin taza sóileuing kereksin» dep aitamyn,  dúrys pa?! Men syrtta jýrgen seksen million týrikting arasynda jýrgen bir qazaqtyng balasymyn. Týrkiyada jýrseniz tek týrik tilin bilseniz boldy ómir sýrip kete alasyn,  al Qazaqstanda qalalyq jerlerde mysaly Soltýstik ónirlerde tek qazaq tilin bilip ómir sýrip kete almaytyn siyaqty. Qazaq tilindegi kitaptardy kóbirek oqu ýshin krilisany ýirendim, latyn әripine kóshedi dep jatyr ghoy mýmkin sol kezde qazaq tilindegi kitaptardy tolyq mengerip, tildi de jaqsy sóilep ketermin.

-Týrkiyadan Qazaqstangha  oralyp jatqan qazaqtar bar ma?

-Qazaqstan jana tәuelsizdik alghan da biraz qazaq beri qaray ótip ketti.  Astana da bolyp qayttyq qoy, sonda  eki jarym mynday Týrkiya elinen kelgen qandastarymyzdyng kelgenin kórip quanyp kettik.  Naqty bilmeymin, biraz qazaq ótken siyaqty. Kósh әli de jalghasyn tabady.

-Týrkiyagha ótken qazaqtar ózderining ata tekterin, rularyn qanshalyqty biledi,  jeti atagha deyin qyz alyspau dәstýri qalay saqtalady.  Súrap otyrghan sebebim týrikter ýsh atadan keyin alysa beredi eken?

-Týrkiyadaghy qazaqtardyng kóbi orta jýzding ishindegi Kereyler. Áke-sheshemiz bizge kishkentayymyzdan  ýiretken  jeti atagha deyingi qyz berispeu dәstýri Týrkiya qazaqtarynda qatang saqtalady.

-Aralas neke qalay bolyp jatyr, qansha degenimen jat jerde jýrsizder?

-Joq, qazaq pen qazaq ýilenip jatyr, kóp emes týrikke qyz bergen nemese qyz alghan.  Bolady oqyghan jerinde,  bir Uniyversiytetten birin biri únatyp qalyp..  Ózim de qazaqtan alyp otyrmyn. Bir úl bir qyzym bar. Ekeui de qazaq tilin biledi.

-Almaty da jýrgeninizge biraz bolypty, qanday júmystarmen jýrgen ediniz?

-Dúrys aitasyz  biraz boldy jýrgenime,  Týrkiyada tuyp ósken bir dosym men keldim.  Almatyda  qúday qalasa osynda biraz júmystar isteyik dep otyrmyz. On bes jiyrma kýn ishinde myna Arbattyng boyynda ýlken týrik taghamdaryna arnalghan meyramhana ashpaqshymyz. Bir shetinen osy júmysty syltau qylyp,  Qazaqstangha jii keletinime de quanyp jýrmin.

-Saytymyz jaqynda ashylsa da alys jaqyn shet elderge birshama tanymal bolyp qaldy, nege deseniz ýsh әlipbiymen beriletin, sonday aq qandastarymyzdyn  mәselesin kóbirek qamtityn sayt búl.

-Iә mening de estuim bar qandastar saytyn, sizderge de oqyrmandarynyzgha da jaqsylyq tileymin.

-Sizge de alghys, aldaghy uaqytta sizben Týrkiya qazaqtarynyng hәlin bilip otyru ýshin,  Týrkiyalyq qazaqtar men  shygharmashylyq baylanys ornatatynymyzgha kәmil senimdimin.

Aida Qojmambet

Qandastar saytynan

Abai.kz