Jayyqtan jetken saghynysh hat

Saghynysh samaly aq erke Jayyqtyng jaghalauynan esip túrady. Óitkeni, júldyzday jarq etip, erte sóngen Tólegenning basqan izi bar. Jalghyz Jayyqtyng jaghalauy ghana emes, sonau Alatau men Tarbaghatay taularynan jetetin saghynysh sarqyty óleng sarayynyng irgetasyn qalaugha kýsh saldy. «Saghynysh» úghymy qazaq poeziyasynda Tólegenning ólenderinde ghana kórinis tabady.

O, adamdar birgemin men sendermen,

Yqylasyna eshnәrseni tengermen.

Sender mening baqytymnyng búlaghy,

Sender mening darynyma jel bergen ,-dep adamzatqa degen saghynysh sәlemin, perzenttik tilegin jetkizedi. Tólegenning túla boyyna bitken bekzat bolmystyng aq paraghy saghynyshpen jazylyp, kýni býgingi zamannyng tarauynda jalghasyn tauyp keledi. Kýzgi janbyrdyng tamshysynday jylauyq ólender kóbeydi. Tólegenning túnyq jyrlarynda әuezdi ýn estildi. Túghyry berik shygharmalar әnge súranyp túrghanday bolady. «Qúlaqtan kirip boydy alar, әsem әn men tәtti kýi»,-dep hakim Abay aitqanday, Tólegen aqynnyng jyrlary keleshekte әndermen astasqan shygharmalar bolady dep, ósiyet qaldyrghanday keyip tanytady.

Ruhany súranys degen úghym bar. Ruhaniyattyng jarshysy – aqberen aqyndar men qarymdy qalamgerler. Joyqyn jarylystay qazaq poeziyasyna erekshe lep әkelgen Tólegen soyqan talanttardyng sanatyna qosyldy. Qazaqtyng kórnekti aqyny Fariza Ongharsynova: «Talantty bolu qauipti – talantsyzdardyng ishinde»,-degen eken. Talanttar tasada qalady, talantsyzdar tórdi ansaydy. Tórdi ansaghan qauymdy Tólegen poeziyasy  týp – tamyrymen joyyp jiberetin alapat kýsh pe?-degen sanaly súraq oigha oralady. Tólegen óleng oqudyng ózindik izin oqu ordasynda qalyptastyrdy. Qadyr aqynnyng ólenderinde: «naghyz qazaqty» dombyramen suretteydi. Al, Tólegenning dombyrada oinaghanyn biri bilse, biri bilmeydi.

«Aqyn – últ bolmysy»,-dep úghynsaq, últtyq boyau, sezimning siqyrly naqyshynan kóruge bolady.

Sen mening ózimdi kórsen,

Túrysym osy menin.

Al mendegi ghalamat sezimdi kórsen

Shoshyr edin!..

Ózindik bolmysty tórt jol ólenimen surettep beredi. Ghajayyptan órbigen tәtti sezim ghalamat sezimge úlasa jóneledi. Saghynysh úghymynyng qataryna sezim qosyldy.

... Kim bilsin talay kýngi tilegim ed,

Mәngilik tarqamauy da mýmkin onyn.

IYә,aqyn jýregi kóregendilikting belgisime?! Ras,Mәngilik Elding tarihnamasyna Tólegen jyrlary Orhon-Eniysey jazbalarynday tasqa qashalyp jazyldy. Zanghar jazushy Á.Kekilbaevtyn: «Aqiqattyng mekeni –jýrek. Oghan kenistiktegi eren bolmysty týgel syighyzugha bolady»,-degen kórkem oidyng astarynda jatqan úlaghatty sózi bar.Tólegen poeziyasy – óleng sýier qauymnyng jýregine jetip jyghylyp, irgetasyn qalady.Qazirgi qazaq poeziyasynda Tólegenning izderi kóp. Qúshtar kónil ólenning aqjelkenin kóterdi. Lirikalyq saryny arqyly arman atty arghymaqqa minip,shaba týsti. Toqtamady.

«Arman sapary», «Ómirge sayahat», «Men saghan ghashyq edim», «Qúmdaghy múnaralar», «Amanat», «Bir toyym bar» dastandary men shygharmalary arqyly qazaq әdebiyetining altyn qanatyna ainalyp, әlemdik әdebiyetting tórine qadam basty. «Qúmdaghy múnaralar» atty ólender jinaghy ýshin Lenin komsomoly syilyghynyng iyegeri atandy.

Janassang janda jaz qalar,

Jarqyray týsken jaryqtar.

Qazylmay jatqan qazbalar,

Jazylmay jatqan tarihtar.

Elimizdegi qazba baylyqtardyng jer qoynauynda jatyp, iygerilmey jatqanyn aitady. Qazaqtyng tarihyna degen alang kónil aqyn jýregin bey-jay qaldyrmaydy.Aqynnyng qoghamdaghy kýrmeuli mәselerding sheshilui ýshin qolyna qalam alyp, qaghaz betine óleng joldaryn týsirgeni bayqalady. Qyzyq sujet. Astarly oi.

Aybergenov әlemine boylasaq, «Aral jyrlary» óleni kózge týsedi.

Shaghalang beyne tóbeden,

Áuelep úshqan aq paraq.

Aumaghyng toly kóp ólen,

Aydynyng fotoapparat.

Qaraqalpaq halqy tenizding boyyn jaghalap, balyq aulap kýn kórgen. Qaraqalpaqstan pen Aral boyyndaghy el – júrttyng túrmys – tirshiligi úqsas, aqyndar men jyrshylardan kem emes ekenin aitady. Jartasty jaryp ótetin aidynnyng asau tolqynyn kuәger retinde suretteydi.

Tólegenning syny maqalalaryn oqysaq, qatal synshy, ocherkine zer salsaq, sheber jurnalist, әngimelerinen zerdeli sózding zergeri ekendigin úghynugha bolady. 1962 jyly «Júldyz» jurnalynyng № 8 sanynda «Qonyr kýz edi» atty maqalasy jaryq kórdi. Qalihan Ysqaqtyng «Qonyr kýz edi» atty povesti haqynda shygharmanyng tabighaty ashylghanyn, ýzdik shygharmalardyng sanatyna qosu kerektigin jazady. Últ ústazy Zeynolla Qabdolovtyng da taqyrypqa sәikes maqalasy jaryq kórgen kez edi. Búl Tólegen aqynnyng sózdi tereng týsingen qalamger ekenin dәleldey týsedi.

Tólegenning Múhtarmen, Shәmshimen myzghymas berik dostyghy kópke ýlgi. Aybergenov poeziyasynyng әserine enip, atoy salar aqynnyng egile-tógile jyrlauyna eliktep ósken jyrshylardyng biri - Múhtar Shahanov. Ol óz sózinde: «Tólegen Aybergenov, Shәmshi Qaldayaqov ýsheumiz erekshe dostyq qarym-qatynasta boldyq.  Anam marqúm 13 qúrsaq kótergen, sonyng ishinde menen basqasy týgel o dýniyelik bolyp ketken. Neshe balanyz bar dep súraghan adamdargha: «Mening ýsh balam bar: ýlkeni – Shәmshi Qaldayaqov, ortanshysy – Tólegen Aybergenov, kishisi – myna Múhtar» – deytin. Múhtar Shahanov Tólegen shygharmalarynan nәr alyp, aghalyq aqylyn tyndap, qasynda jýrip, kóp nәrseni ýirengen.

1965 jyly Atyrau topyraghynda Shәmshi ekeui saparlap kelgen sәtinde, Jayyqtyng tolqyndary әser etti me, qaydam?! Jaghalaudyng aq samalynan raqat kýy keshken Tólegen men Shәmshining «Aq erke – Aq Jayyq» atty әni dýniyege keldi. Lirikalyq әn. Farizanyng «Jayyqtyng tolqyndary» men Tólegenning «Aq erke – Aq Jayyq» atty tuyndylary Jayyq boyyna eskertkish ornatqan,  ozyq әnderding ýlgisi boldy. Apyr –ay, jaghalau til bitkendey, ala dýley sezim denemdi boylay jóneledi. Qyzdary Saltanat pen Aynar Aybergenova Atyrau topyraghyna qadam basqan sәtte, «Qazaqstan – Atyrau» telearnasy arnayy habar týsirdi. Habarda qyzy Saltanat: «Aq Jayyqqa әkemning basqan izin kóreyin, әkemning 80-jyldyghyn esterine  salayyn»,-dep keldim. Áke amanatyn arqalaghan úrpaqtyng ishki oi, jan dýniyesindegi alay-dýley sezimi.

...Iz. Úrpaq sabaqtastyghy. Júmekenning әkesi Sabyr soghysqa attanghan sәtte, Nәjimeden qart Ashaq qúmynda izin basqyzyp, qazanmen betin jauyp qoyady. Izdi saqtau – qarttardyng ónegesi. Tólegen men Júmeken - taghdyrdyng tolqynynda terbelgen, tau túlghalar ekenin esten shygharmauymyz qajet.

Tólegenning poeziyasy arqyly qazaqtyng sóz óneri biyik dengeyge kóterildi. Qazaq poeziyasyna reforma jasap, ekpindi poeziyanyng qalyptasuyna kýsh saldy. Sebebi, 18 buyndy ólendi jazu tek Tólegenning qolynan kelushi edi. Astarly oilardyng týp – tamyryna boylap, býtin bolmystyng kem-ketigin týzedi. Kómbening qúpiyasyn ashyp, altyn sandyqtyng kiltin XXI-ghasyrdyng úrpaqtaryna tabystady. Zanghar shyngha Tólegen esimi qazyq bop qaghylyp, kýlli qazaqtyng jýreginde saqtaldy. Artynda qalghan adal perzentteri – әke ósiyetin jalghaghan, әdebiyet әleminen keyingi joqtaushylary. Tólegen 30 jasynda ómirden ótse de, ólmes múrasyn jinaqtap, bireuinde joghaltpay bizge jetkizgen qazaq analarynyng simvoly – Ýrnisanyng tәlim- tәrbiyesin alyp, adam qataryna qosylghan tórt qyz ben bir úly – Aybergenovter әuletining tereng tamyrly tarihyn, shang basqan shejiresin jaza týsti.

«Ózgege qalay kórinetinin bilmeymin, men ýshin oilanu men qiyalgha berilu býkil ómirimning bas qyzyghynday sanalady. Osy az ómirimning ishinde oilanyp ótkizgen uaqyttarymdy óz mindetin atqaryp ótkizgen, sanaly ótken, danqty ótken uaqyt dep esepteymin. Sondyqtan da men oilar ýshin, oilanu ýshin qanshama uaqytym ketken bolsa da, ol ýshin ómir boyy ókinbey ótemin ghoy dep oilaymyn. Men ýshin ókinishtisi sol, arzan kýlki men bolmashy lәzzatqa bola jylap ketken altyn saghattarym bolsa kerek. Men osy kýnge deyin qansha oilardy qaghaz betine týsire bergende ghoy, basqa  ýshin eleuli dýnie bolmaghanmen, ózime kóp paydasyn tiygizer edi-au, shirkin!»,-dep Tólegen aqyn óz esteliginde ómirding ózendey aghyp ótkenin auyr kýrsinispen suretteydi. IYә, ózi aitqanday, ghúmyrdaghy uaqyty sanaly әri danqty ótti. Saghattyng tili toqtamady. Ádebiyetting altyn keni – Tólegen múrasyn halqyna joldap otyr. Aqyn ghúmyrynyng esimin mәngi este qaldyru júmystary әli de jalghasady. Tólegenning túnghiyqtay teren, búlaqtay móldir jyrlary qazaqtay últ barda mәngi saqtalady.

Ádilbek Ómirzaqov

әdebiyettanushy

Abai.kz