(Jalghasy. Basy myna siltemede).

Talasqa týsse jan men tu...

13 shildening tany. Biz Qyzyljardaghy "Jastar" stadionyna bet aldyq. Segiz seri Bahramúlynyng 200 jyldyghyna arnalghan «Er Jәnibek» halyqaralyq qoghamdyq qory men Soltýstik Qazaqstan oblysynyng әkimdigi úiymdastyrghan dýniyejýzi qazaq jastary arasynda shaghyn futboldan dәstýrli «ER JANIBEK CUP-2018» turniyri bastaldy. Bastaldy degen jay sóz. Qaz-qatar tizilip, ózge memleketting tuyn kóterip, qazaqtyng qargózderi shygha kelgende jýrek shirkin, órekpip jaysyz bir kýy keshedi eken.

Qazaqtyng kók tuynyng astynda túru da - bir baqyt. Fransiya, Avstriya, Daniya, Italiya, Týrkiya, Resey, Mongholiya, Iran, Ózbekstan jәne Qyrghyzstannyng jalauyn jelbiretip, sóite túra jýregi qazaq dep soghatyn bú balalardy týgelimen jer jannaty Qyzyljargha kóshirip alghym keldi.

Mening basymnan keshken osy kýy ózgelerding de sanasyn shymshylap jatqan shyghar, kim bilsin!

Keshe Qyzyljargha kelgennen son, oblys әkimining dastarhanynda bolghanbyz. Sol jerde shetten kelgen komandalardy úiymdastyryp әkelgen uәkilderge sóz berildi.

Qúdaya tәube, Reseydegi bauyrlarymyzdan óngesi ana tilin úmytpapty. Ras, qazaqshagha kelgende kibirtiktep qalatyn jigitter joq emes. Búl kibirtikteu aldaghy on jylda qazaqtyng tilin úmyttyrugha aparatyny, jiyrma jylda qazaqtyqtan aiyryp jiberetinin oilap, taghy da jýrek syzdap edi.

Ertesi kýngi kóp jalau eski jaranyng betine jәne túz sepkendey әser etti.

"Kók tudyng jelbiregeni,

Janyma quat beredi.

Talasqa týsse, jan men tu

Jan emes maghan keregi" dep asqaqtata Ermúrat aghamnyng әnin aitar kýn tusa ghoy dep tiledik. Tәuelsizdik alghanymyzgha otyz jylgha tayau uaqyt ótse de әlemdegi bar qazaqtyng qalqany bola almaghanymyz, elge kóship kelu iydeologiyasyn jerine jetkizip jýrgize almaghanymyz ókindirdi.

Myngha tatityn bir qazaq

Dýniyening tórt bóliginde taryday shashylghan qazaq jastaryn jinap alyp, dop tepkizip, "mine, sening elin, mine sening jerin" dep aitu ýshin de ýlken jýrek kerek. Búl sharadaghy bar maqsat, bar oidy osy bir auyz sóz ghana týiindeytinin men aitpasam da týsinersizder. Osy bir sóz, bir týiir oy ýshin qaltagha jighan az aqshasyn shashqan, qazaqtyng atymtay azamattary jayly bir auyz sóz aita keteyik.

Biz últtyq burjuaziya qalyptastyra almaghan el edik. Kezinde Alashordashylargha qarjylay kómek bergen sansyz baylar qazir joq. Óz qara basynan sharapaty artylmaytyn Shyghaybaylar qúmyrsqaday órip jýrgen tústa "elim, jerim" deytin birli jarym adamdargha zәru ekenimiz ras.

Jenis Týrkiya

Qazir ne shara ótse de, "tenderden qansha aqsha alypty"  dep súraytyn hәlge jettik. Tendersiz de tang atyrugha bolatynyn «Er Jәnibek» halyqaralyq qoghamdyq qorynyng basshysy Jenis Týrkiya Jәnibek batyrdyng 300 jyldyghyn ótkizip, bar qazaqqa әigilegeni keshe ghana.

Ashy shyndyqty osyndayda aitugha tura keledi. Memleket Abylaydyng asyn asyghys atap ótip, Qazaqstannyng shekteuli shekarasynan asyra almay qalghanyn biraz BAQ synaghanyn bilesizder. Al, Jenis Týrkiya bastaghan jigitter sol Abylaydyng sarbazy Er Jәnibekting toyyn әlemning birneshe elinde toylap, dýrkiretip jibermedi me?

Qosh! Osy da jeter. Jenisting basqa isin tizip jatu - basy artyq is. Biz Er Jәnibek toyyn aityp otyruymyzdyng bir ghana sebebi bar. El atqarylghan әr iske synshy. El - tarazy. Býgin aitylmaghanymen, býgin baghalanbaghanymen týpting týbinde bәri aiqyndalar kez keledi. "El ýshin ne istedin?" deytin kýn tusa, úiylyp qalmau ýshin qaltasynda qarjysy bar әr qazaq qamsyz qalmaugha tiyis.

Belgili etnograf-jazushy Bolat Bapay men atymtay-jomart Jomart Omarov

Meni osy joly eleng etkizgen ekinshi túlgha boldy. Ol Qyzyljardyng tumasy - Jomart Omarov. Segiz seri Bahramúlynyng úrpaghy eken. Ákesi - Sosialistik enbek eri bolghan. Adam negizge tartyp tumay ma? Osy sharanyng ózge qalada emes, Qyzyljarda ótkizuge múryndyq bolghan osy Jomart myrza eken.

Jomart myrza әkim bergen asta tolqyp túryp sóz sóiledi. "Osydan otyz jyl búryn myna qalada qazaqtar jiylyp, osynday toy jasap jatsa, eshkim senbegen bolar edi" dep bastap, ishtegi sherin aqtaryp tastady. Samal Eslәmova qazaqsha súhbat bergende "soltýstiginde mynaday qyzy bar qazaq baqytty ghoy" dep jýregim jarylyp keterdey quanyp edim. Myngha tatityn Jomart Omarovtay jigit-aghasyn kórip, kýdigi basym kónilding ýmit shyraghy qayta tútanghanday boldy.

Qanghyghan dop

Qosh! Futbolgha oralayyq. Biz ýshin arghysy Avstriya, bergisi Mongholiya bastaghan 25 komandanyng oiyny  keshe ghana ótken Álem chempionatynan bir mysqal  kem bolghan joq. Jastar ala dopty kókparsha "tartqylady".  Bir mezette tórt alanda sayysqa týsken oiyndardy tamashalau sәl qiyn boldy demeseniz, qazaq jastary jarap túr eken.

Alang arasynda әr oiyndy tamashalap jýgirip jýrip, qanghyghan dopqa jolyqtym. Tosyp alyp, alangha qaray asyrmaq edim, әlgi dop tosqan ayaghymdy júlyp kete jazdady. Múnday auyr soqqyny toqtatpaghaly kóp bolghandyqtan ba, ayaghym syzdap qoya bergeni. Syr bildirmey dopty teuip qalyp, alang shetine jylystap kettim. Sodan keyin dop oinaghan jastar әr sekunt, әr minut sayyn sonday auyr soqqylardy tosyp jatqanyn kórip, futbol degenning jay oiyn emes ekenin tereng týsingendey boldym.

Mereyi ýstem

Jarys bolghan son, jenis pen jenilis qatar jýredi. Búl oiynda meninshe jenilis joq. Óitkeni, әlem qazaq jastary tarihy otanynda dop tepti. Búl - qanday jenisten de ystyq. Sonda da mereyi ýshtem bolghan oiynshylar men komandalardy atay keteyik. Ýzdik shabuylshy: Kópeev Ruslan (Dinamo, Petropavl), Ýzdik qaqpashy: Ahmadeev Muhamadiya (Sh.Uәlihanov atyndaghy Kókshetau memlekettik uniyversiyteti, Kókshetau), Ýzdik qorghaushy: Núrjanov Erkin (Birlik Keruen, Almaty), Súrmergen (Bombardiyr): Sovetov Quanysh, (19 dop, Sauyr, Almaty), "Astananyng 20 jyldyghy" : Stambul, Týrkiya, Túrsynbek Kәkishev atyndaghy "Últtyq ruh" : FC Europe, Avstriya, Vena.

Osylay Segiz seri Bahramúlynyng әnimen kómkerilgen sayys óz mәresine jetti. Belgili qogham qayratkeri Baltash Túrsynbaev, ústaz-ghalym Kýlәsh Ahmetova, etnograf-jazushy Bolat Bapay syndy ondaghan túlghalar sóz sóilep, jastardyng ruhyn asqaqtatqan jiynnan son, biz jergilikti halyqpen sóilesip, el men jer turaly әngime súrastyra bastadyq. Qalanyng kórikti jerlerin araladyq. Sóitip jýrip, әli eshkimge mәlim emes bir jayt turaly aqparatty estip, Aqmola oblysyna jolgha shyghugha tura keldi.

Jarysqa qatysushylar poyyzy Qostanayda segiz saghat ayaldaytyn bolghandyqtan tez jinalyp, Kókshetaudy betke aldym.

Aldymda - súlu Kókshe!

(Jalghasy bar)

Qanat Birlikúly

Abai.kz