Úighyr bir últtyng ghana aty emes, Qasym Mәsimy myrza!
Ol — týrik tektesterding sayasy birlestigining atauy
Qasym әka! Ángimenizdi «Úrys – yrysty qashyrar, yntymaq – halyqty asyrar» degen ataly sózinen bastaghanmen, «Meninshe «Qazaqstan-ZAMAN» gazetining keybir tilshileri búl súraqtyng maghynasyn tereng bilmese kerek.
Sebebi, olardyng aityp, jazyp jýrgenderi mýldem basqasha» — dep, bizdi arandatugha kóshipsiz. Sonda qalay, mening qazaq jerine taranshylardyng qashan kóship kelgenin dәleldep jazyp, «Jetisuda bizding de ýlesimiz bar», — dep jýrgen beypil auyzdargha toytarys jasap, memleketimizding birtútastyghyn oilaghanym yrysymyzdy qashyrghany ma? Álbette, men olay emes dep oilaymyn. Sirә, mening búl jazghanym «yrysyn qashyrsa» separatistik pighyldaghy keybireulerding «yrysyn qashyryp» otyrghan bolar.
Odan әri qaray әngimenizde Shәkәrim babamyzdyng «Týrik, qyrghyz, qazaq hәm handar shejiresi» atty shygharmasynan «...Úighyr degen birigip qosylghan» degen maghynada dep shejire jazushylarynyng bәri aitqan dese de bolady. Sol úighyrdan qyrghyz, qanly, qypshaq, nayman, kereyt, dulat t.s.s. toptar shyqqan», — dep jazghanyn algha tartypsyz. Dúrys aitasyz, «úighyr» degen sózding etimologiyasyna mәn bergen zertteushiler «úighyr» sózi úiyghan, birikken degen maghynany bildidi dep aitady. VIII ghasyrdyng orta sheninde Monghol ýstirti men Qytaydyng soltýstiginde qúrylghan Úighyr qaghanatynyng qúramynda siz aitqan qyrghyz, qanly, qypshaq, nayman, kereyt, dulattardyng bolghandyghy da ras. Biraq, VIII ghasyrda qaghanat qúryp jýrgen úighyrlardyng qazirgi Shynjannyng ontýstigin mekendegen úighyrlardan mýlde basqa úighyr ekendigin bilmegendey bolypsyz. Bilmeseniz naqty derektermen aityp jetkizeyin, VIII ghasyrdyng orta sheninde Kók Týrik qaghanatynan keyin týrik tektesterding basyn qayta qosqan Úighyr qaghanaty ekendigin eshkim joqqa shygharmaydy. «Úighyr» sózi ol kezde bir últtyng atauy emes, týrik tektesterdi úiytyp ústaghan sayasy birlestikting atauy bolatyn. Qytay jylnamalarynda Úighyr qaghanatyn qúrghan «yaghlaqar» taypasy ekendigi aitylady («Úly Týrik qaghanaty», «Qytay derekteri men týsinikteri» 263 bet. Ýrimshi, 2006). Al, belgili tarihshy Yu.A.Zuev óz enbeginde VIII ghasyrdaghy «yaghlaqar» taypasynyng býgingi «jalayyr» taypasy ekenin aityp ótedi (i.A.Zuev «Rannie turki: ocherky istriy y iydeologii. 105 str. Almaty, 2002). Qytaydaghy qandasymyz Sh.Ahmetúlynyng «Úighyrlar turaly jalpy týsinik» atty zertteu júmysynda Úighyr qaghanatyn qúrghan yaghlaqar men býgingi jalayyrlardyng tanbasynyng taraq tanbaly bolyp keletindigin, yaghlaqar nemese VIII ghasyrdaghy úighyrlardyng býgingi Qytaydyng Ganisu provinsiyasy, Sunian audanynda túratyn saryúighyrlar ekendigin, sonday-aq, jogharyda siz keltirgen qyrghyz, qanly, qypshaq, nayman, kereyt, dulattardyng әli kýnge deyin osy saryúighyrlardyng qúramynda bar ekendigin aitady (Sh.Ahmetúly «Úighyrlar turaly jalpy týsinik». III Týrkologiya kongresining jinaghy. Týrkistan, 2009). Búl neni kórsetedi degenge keletin bolsaq, mening keltirgen derekterim, Shәkәrim babamyzdyng shygharmasyndaghy aitylghan úighyrlardyng býgingi úighyrlardan mýlde bólek saryúighyr degen últ ekendigin taygha tanba basqanday etip aighaqtaydy.
Siz, odan әri qaray Ábilghazy shejiresi men S.Ahynjanovtyng derekterin algha tartyp, úighyrlardyng qazaq jerin búrynnan meken etkenin dәleldegendey bolyp, — «Sonda qalay bolghany? Shynghys hangha deyin Syr men Jayyqtyng boyyndaghy úighyrlar qayda qús bolyp úshyp ketti?» — depsiz. Ras, qypshaqtar batysqa qaray aua kóshkende, qúramynda úighyrlar bolghan. Biraq, siz aityp otyrghan úighyrlardyng kóshpeli bolghandyghyna qarap, olardy býgingi jetishaharlyq (Túrpan, Qotan, Aqsu, Qashqar, Ýsh Túrpan) otyryqshy úighyrlardan mýlde bólek qarastyru kerek dep oilaymyn. Sebebi, «úighyr» dep jetishaharlyqtar HH ghasyrdyng basynda aityla bastady. Oghan deyin Shynjangha ghylymy ekspedisiya jýrgizgen Sh.Uәlihanovtyn «Qashqar saparynyng kýndeligi», Grum-Grijamaylonyng «Opisanie puteshestvie v Zapadnyy Kitay», N.Prjevaliskiy «Strana tangutov y Mongolii» atty shygharmalarynda jetishahalyqtar úighyr dep aitylmaydy. «Qashqarlyq», «hotandyq», «túrpandyq», t.b.s.s ataularmen atalady.
Jetishaharlyqtargha úighyr degen ataudy 1935 jyly Shynjannyng biyleushisi Shyn-Shy-Say alyp berdi. Al, oghan deyin qytaylar jetishaharlyqtardy «basyna sәlde oraushylar» dep ataghan bolatyn. Qytay jylnamalarynda «basyna sәlde oraushylardy» mýlde týrik tektestermen baylanystyrmaydy. Olardy týriktengen soghdy, kushani, toharlar dep ataydy (Shinsy, Han Shu, Vey shu, Tan shu jylnamalary). Siz jogharyda keltirgen «Týrik, qyrghyz, qazaq hәm handar shejiresin» dúrystap oqyghan bolsanyz, Shәkәrim babamyz qashqarlyqtardyng týbi ariylikter (parsylar) ekendigin aitady. Búl derekterden Ábilghazy men S.Ahynjanovtyng dereginde aitylghan kóshpeli úighyrlardyng býgingi Shynjandaghy úighyrlargha eshqanday qatysy joq ekendigi aiqyn angharylady. Sondyqtan, HIH ghasyrdyng ayaghynda taranshylar kóship kelmesten búryn da qazaq jerinde qazirgi úighyrlar bar bolatyn degen pighyldaghy pikirinizdi ghylymy túrghydan alyp qaraghanda mýlde jónsiz dep bilemin.
Odan әri qaray maqalanyzdy taldaytyn bolsaq, siz taranshylardyng qazaq jerine 1884 jyldardaghy sayasy ahualgha baylanysty auyp kóship kelgendigin moyyndap, sol kezdegi qazaq pen úighyrdyng bauyrlastyghy jóninde kósile sóilep, Kenes Ýkimeti túsyndaghy úighyr qayratkerlerining Qazaqstannyng damuyna qosqan ýlesin mәnerlep jetkizipsiz. Búl pikirlerinizge mening eshqanday aitar dauym joq. Men de «Úighyrlar tarihy» atty maqalamda elimizdegi býgingi kýni ómir sýrip otyrghan úighyrlardyng Shynjannan «taranshy» degen atpen 1884 jyly kóship kelgendigin, qazaq pen úighyrdyng ejelden tatu ekendigin, tek songhy jyldary syrtqy kýshterding osy tatulyqqa jaryqshaq týsirip jýrgendigin aitqan bolatynmyn. Al, J.Shayahmetovtyng úighyr avtonomiyalyq oblysy turaly pikiri jalpy qazaq últynyng kózqarasyn bildirmeydi. Ári, búl pikirdi negizge alyp, avtonomiyadan ýmit etuding esh qisyny joq.
Al, sózinizding sonyn «Ózderinizde bayqaghan bolarsyzdar, qazaqqa týrki halyqtarynyng ishinde eng jaqyny úighyrlar, ony ghasyrlar boyy jinalghan tarihy derekter dәleldeydi. Búl tuystyqty talay ziyalylar aityp ta, jazyp ta ketken. Qajet bolsa men ony kelesi maqalamda jariyalayyn. Osyny bile túra, Elbasynyn, Ýkimetimizdin, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng el birligine arnalghan sheshimderin búrmalau nemese oryndamau, tyrnaq astynan kir izdeu, el ishine iritki salu, ata-baba aruaqtaryn syilamau bolyp tabylady», — dep týiindepsiz.
IYә, Qasym әka, «Jetisudi bizding de ýlesimiz bar» degen tarihy negizsiz kózqarasty qoylatudyng mýlde qajeti joq. Týiin sózinizde, qazaq pen úighyrdyng yntymaghyn ýshin kýresetininizdi aituynyzgha qaraghanda, jón sózge kelgendeysiz. Búnynyzdy azamattyq dep qabyldaymyn. Mening týiin sózim: «Dospyn dep kelgenge dayyn qúshaghym, qaspyn dep kelgenge dayyn pyshaghym» demekpin.
Avtor Múhan Isahan
«Qazaqstan Zaman» gazeti 5 mausym 2009 jyl