Belgili jurnalist Ómirzaq Aqjigit tarihshy Samat Óteniyazovtyng "Resey imperiyasynyng Qazaq handyghyna qarsy jasaghan shabuyldary" turaly aitqan oilaryn yqshamdap, Abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandaryna úsynyp otyr.

Handa biylik bolghan joq

Songhy eki myng jyldyqta Qazaq memleketi eng demokratiyaly el boldy. Adamzat qoghamynyng eng ýlken jetistigi demokratiyaly qogham qúru bolsa, sol jetistik kóne Grekiya men kóne Rimde, al, orta ghasyrda tek Qazaq memleketinde ghana boldy.

Osynday erekshe birtútas halyqty «últ bolyp úiyspaghan halyq, əli ru-rugha bólinip jýrgen halyq» dep aitqany ýshin tarihshy Yudin jetpisinshi jyldary Qazaq KSR Ghylym Akademiyasynyng Tarih institutynan júmystan shygharylghan edi.

Ony qughan sol kezdegi institut diyrektory, akademik A.Nýsipbekov bolatyn. Onday auru sózdi aityp, ózine úpay jinaytyndar qazir de úshyrasyp qalady.

Qazaq handyghy qúqyqtyq demokratiyaly memleket boldy. Sebebi, han biyligi shekteuli edi. Hannyng ózin rubasylar men biyler saylaytyn. Qazaqta qyryq ýsh ru bolsa, onyng әrqaysysyn rubasy, belgili by basqardy.

Han rubasylarynyng kelisiminsiz eshtene sheshe almaytyn. Saylanar adam qolbasshy bola ala ma?

Qolbasshy bola alatyn adam ghana han bolyp saylana aldy. Handa әsker de joq. Ásker rubasylarda, biylerde. Hangha qarjyny, alym-salyqty da rubasylar jinap beredi.

Demek, Qazaq memleketining hany týgeldey biyler institutyna təueldi boldy.

Osy kýngi Qazaqstan Respublikasynda əleumettik-gumanitarlyq ghylymdardy oqytuda qordalanghan problema, sonyng ishinde Qazaqstan tarihyn oqytudyng problemalary óte kóp. Osy pəndi oqytugha ókimetimiz mol qarjy bólip kele jatyr. Alayda, odan onyng problemasy sheshilgen joq…

Bizding kemshilik nede?

Egemendi el bolghanymyzgha 27 jyl tolsa da, etek-jenimizdi jinap erkin ómir sýrip jatsaq ta, kóptegen akademikterimiz ben doktorlarymyz bolsa da, ghylym men bilim salasynda, әsirese, tarih ghylymynda tek HVI – HVIII ghasyrlardaghy tarihymyzdyng ózinde əli kýnge deyin sheshimin tappaghan problemalar bar.

Birinshi, Qazaq handyghynyng basqaru jýiesi jəne biyler instituty, ondaghy el basqaru jýiesining asqan demokratiyaly boluy, han men biylerding orny men qyzmeti osy uaqytqa deyin studentter men mektep oqushylaryna arnalghan oqulyqtarda ashyp kórsetilmeydi.

Ekinshi, qazaq-qyrghyz qatynastary mәselesi de erekshe ýniludi qajet etedi. Qyrghyzdar 150 jyldan asa uaqyt qazaq memleketining qúramynda boldy. Esim han olardy Kókim by arqyly, Təuke han Tiyes by arqyly biyledi.

Ýshinshi, orys-qazaq qatynastary negizinen qyrghyn soghystardan, yaghny qazaq elining últ-azattyq kóterilisterinen túrady. Olardy qysqasha bylay jikteuge bolady:

HVI ghasyrdyng sonynda Qazaq handyghynyng soltýstik shekaralaryna Reseyding basynan baqayshaghyna deyin qarulanghan kazak әskery toptarynyng shabuyldary.

Qazaq-jonghar qatynastary. Jonghar shapqynshylyghynyng bastaluy. «Aqtaban shúbyryndy» oqighasynyng alghysharttary.

«Aqtaban shúbyryndy» oqighasynyng aqiqy tarihy.

I Petrding «aqtaban shúbyryndy» oqighasyna tikeley qatystylyghy jәne t.b.

Qazaq elin týbegeyli joyyludan qútqaryp qalghan Əbilqayyr hannyng tarihy túlghasy.

Əbilqayyr hannyng orys patshasyna jazghan tarihy hatynyng dəl audarmasy men mazmúny…

Qazaq-bashqúrt qatynastary.

Aqiqatyn aitayyn.

Resey men Qytay sekildi eki ýlken imperiyanyng ortasyndaghy osynday memleketti ydyratyp qúlatqan Resey imperiyasy ekeni əli kýnge deyin ashyq aitylmaydy.

Onyng esesine әldeqashan sýiegi qurap ketken (1756 jyl) jonghardy ghana aitamyz.

Búl kýnderi qazaq eli kino týsirse de, birdene jazsa da jonghardy, odan qalsa 1771 jyldan song bas kótermegen Edil boyyndaghy qalmaqty aityp, әruaghyn shulatady da, sol kezdegi Resey biyligining jasaghan qiyanaty turaly jaq ashpaydy. Shyndyq aitylmaytyn bolsa tarihty jazyp nege kerek?!

Resey imperiyasy Qazaq eline alghashqy qaruly shabuylyn 1580 jyldary Jayyq boyyndaghy əsem qala Sarayshyqty qiratyp, tonaudan bastady.

Kóp úzamay, 1588 jyly «qazaq ordasynyng hanzadasy» (orys jylnamalarynda osylay jazylghan), qazaq hany Tәuekelding nemere inisi, Ondan súltannyng úly Orazmúhamedti tútqyndap, Məskeuge alyp ketti.

Osynau 1580-1730 jyldardaghy orys pen qazaq arasyndaghy qyrghyn soghysty belgili zertteushi M.Əbdirov ózining «Istoriya kazachestva Kazahstana» degen kýrdeli enbeginde: «…S konsa XVI – nachala XVIII v. nachinaetsya ojestochennaya y krovopolitnaya, dlivshayasya 150 let, kazahsko-kazachiya voyna.

Mnogostradalinaya kazahskaya zemlya obilino polita kroviu nashih predkov, otstaivshih pravo na mirnui jizni na drevney, iskonno svoey territoriiy…» dep jan-jaqty sipattaghan.

Qazaq eline tolassyz shabuyl jasaghan orys-kazaktardyng jauyzdyghy men zúlymdyghy turaly orys tarihshylary da kóptep jazdy.

Mysaly, A. Ryabiniyn: «…U yaiskih kazakov byl odin smertelinyy vrag – eto kirgizy (t.e. kazahiy). Ony byly vragy neutomimye, nastoychivye, ne znavshie ny straha, ny ustalosti. Yaiskie kazaky vely protiv nih voynu nastoyashuy y ojestochennuy» («Uraliskoe kazachie voysko») dep jazsa,

A.Karpov «Uralisy» degen kitabynda:

«…Raz eto kirgiz – to vrag, zaklyatyy vrag y vse, chto nosilo na sebe kirgizskiy obliyk, vse unichtojalosi, bilosi kazakamy na smerti, selye auly, starsy, jeny – vse istreblyalosi; ubivalisi dety y grudnye mladensy, – «vyrastut – ukusyat!» govorily kazaky y podnimaly ih na kopiya» dep, jauyzdyq pen qatygezdikting neshe týrin kórsetip, qanshama qazaq auyldaryn ayamay týgeldey qyryp jibergenin bayandaydy…

1692 jyly Resey biyligine I Petr kelgen song orys əskerlerining Qazaq jerine jana qarqyndy shabuyldary bastaldy.

I Petrding túsynda qaruy kýshti kazak otryadtary men qalmaqtargha qazaq elining esesi kete bastady. Sebebi, Europanyng jana otty qaruyna qol jetkize almady…

Ábilqayyr…

Endi Əbilqayyrdyng qazaq elin Resey basqynshylarynan jarty ghasyrgha juyq qorghaghan erlikterine qysqasha toqtalayyq.

Əbilqayyr 1707-1709 jyldary bashqúrt halqynyng últ-azattyq kóterilisine 3 myng sarbazben baryp kómek kórsetken. 150 jyldan beri Resey qol astynda bolghan bashqúrttar ony óz eline han saylamaqshy bolghanda, 1709 jyly kýzde qazaq biyleri shaqyrtyp alyp, Kishi jýzge han saylaydy. Əbilqayyr ketken song bashqúrt kóterilisi jenilis tabady.

Kishi jýzge han bolghan song Əbilqayyr Reseymen kýresti jaqsy úiymdastyra bildi.

I Petr qazaq elin týgeldey jaulap aludy úigharady. Jongharlardy artilleriyamen qarulandyryp jəne olargha jana qarudy ýiretuge kapitan I.Unkovskiydi jiberedi. 1723 jylghy «aqtaban shúbyryndyny» úiymdastyrady. Batystan qalmaq əskerleri shabuyl jasaugha dayyndalady.

Jongharlar Týrkistangha deyingi jerdi týgel basyp alady. Alayda, Ayke bastaghan batystaghy qalmaq qolyn Əbilqayyr əskerleri qaytyp qazaqqa qarsy bas kótermeytindey etip jendi. Shayqastardyng birinde Angkening ózi de óldi.

1723 – 1724 jyldary Teke (qazirgi Oral) qalasyna birneshe ret shabuyldaghan Ábilqayyr IY.Timofeev, IY.Loginov, N.Borodin bastaghan kazak-orys otryadtaryn kóp shyghyngha úshyratady. Orystar jaghynan 170 adam qaza tapty, kóp adamy jaraly boldy, kóptegen jauyngerleri tútqyngha týsti… 1725 jyly eki jaq tútqyndar almastyrady.

«Aqtaban shúbyryndy» kezindegi Əbilqayyrdyng osy bir janqiyarlyq erligining arqasynda Kishi jýz qazaqtary «Aqtaban shúbyryndy» apatyna úshyramady.

«Bizge orys-qazaq qatynasyn qayta qaramay bolmaydy». Búl sózdi eng alghash marqúm Janúzaq Qasymbaev aityp edi.

Keyinirek Ábilqayyr hannyng Anna Ioannovnagha jazghan hatynyng mәtinining shynayy mәn-maghynasy belgili bolghan kezde Tarih institutynyng diyrektory Manash Qozybaev ta aitty ol sózdi.

M.Qozybaevty «Əbilqayyr Reseyge qarsy 48 jyl boyy soghysyp, qalaysha bodan bolugha ótinish jazdy eken…» dep kýdiktengen J.Qasymbaev ta qostaghan bolatyn. 2001 jyly Əbilqayyrdyng tarihy hatynyng týpnúsqasy tabyluy tóbeden jay týskendey əser etti.

Biz osy uaqytqa deyin onyng oryssha audarmasyn paydalanyp kelippiz. Sol oryssha audarmasy talay úrpaqty janylystyryp kelgen edi.

Aqyry shyndyqqa qol jetkizdik. 2001 jyly «Abay» jurnalynyng 2-sanynda A.Isinning «Ábilqayyrdyng hatyn qalay oqyghan dúrys?» degen maqalasyn oqyghan júrt sol tarihy hatta «bodandyq» turaly bir sóz joq ekenin kórip, qatty tang qaldy. Ətten, Əbilqayyr han tarihyn qayta qaraytyn ghylymy konferensiya ótkizemiz dep jýrgende M.Qozybaev pen J.Qasymbaev qaytys bolyp ketti de, iygi is ayaqsyz qaldy…

Súhbattasqan Ómirzaq Aqjigit

Abai.kz