Sarsany kóp sayasy nauqandar men alaókpe bolyp jýgiretin alashapqyn әreketterding qay-qaysysy da osy kýni mektep múghalimderining kýshimen bitetinin kózimiz kórip jýr. Múghalim degen ardaqty mamandyq iyesi qazir biylikting qol balasyna ainaldy. «Baryp kel, shauyp kel, tauyp kel». Preziydent, parlament saylauy bylay túrypty, audan men auyldyng shaban shartyq әkim-qarasyn saylau júmysyna da múghalim bayqús jegiletin boldy. Ótkende referendum desip dýrliktik. Ýi-ýidi aralap, biyiktigi qytay qorghanymen iyq talastyratyn shoyyn qaqpalar men alyp dualdardy ainalyp múghalim beyshara jýrdi. Álgi auyr qaqpalardyng arjaghynda arystanmen alysarday bolyp arsyldaghan qapqaz túqymdy itterden ótip múghalim shirkin shәmkós qojayyndardyng qújattaryn tirkep әlektendi. Itarqasy qiyandaghy auyl múghalimderi tipti sabyldy. Auyldan jinalghan «qúndy» qújattardy qúshaqtap  audan barghan olardyng aryp, ashqan halin aitudyng ózi ayanyshty. Búl - birer aidyng shiyregindegi jayttardyng jiyntyghy. Bәrin tizsek, «soqyr kózden jas tamady». Endi mine, kezekten tys saylau. Taghy da mektep múghalimderin aidap salyp qarap otyrmyz. Ýgit, nasihat soq. Ýi-ýidi arala. Qújat jina. Qúl ornyna - qúl, kýng ornyna - kýng múghalim deytin halyq bar. Ony az deseniz, «meymanasy tasyp shalqyghan bay-dәuletti» bizding qoghamda kim ynyrshaghy shyqqan kedey? - Múghalim. Kim eriksiz? - Múghalim. Kim baylauly? - Múghalim.  Betimen ketken úrpaq tәrbiyesine kinәli kim? - Múghalim.

Sarsany kóp sayasy nauqandar men alaókpe bolyp jýgiretin alashapqyn әreketterding qay-qaysysy da osy kýni mektep múghalimderining kýshimen bitetinin kózimiz kórip jýr. Múghalim degen ardaqty mamandyq iyesi qazir biylikting qol balasyna ainaldy. «Baryp kel, shauyp kel, tauyp kel». Preziydent, parlament saylauy bylay túrypty, audan men auyldyng shaban shartyq әkim-qarasyn saylau júmysyna da múghalim bayqús jegiletin boldy. Ótkende referendum desip dýrliktik. Ýi-ýidi aralap, biyiktigi qytay qorghanymen iyq talastyratyn shoyyn qaqpalar men alyp dualdardy ainalyp múghalim beyshara jýrdi. Álgi auyr qaqpalardyng arjaghynda arystanmen alysarday bolyp arsyldaghan qapqaz túqymdy itterden ótip múghalim shirkin shәmkós qojayyndardyng qújattaryn tirkep әlektendi. Itarqasy qiyandaghy auyl múghalimderi tipti sabyldy. Auyldan jinalghan «qúndy» qújattardy qúshaqtap  audan barghan olardyng aryp, ashqan halin aitudyng ózi ayanyshty. Búl - birer aidyng shiyregindegi jayttardyng jiyntyghy. Bәrin tizsek, «soqyr kózden jas tamady». Endi mine, kezekten tys saylau. Taghy da mektep múghalimderin aidap salyp qarap otyrmyz. Ýgit, nasihat soq. Ýi-ýidi arala. Qújat jina. Qúl ornyna - qúl, kýng ornyna - kýng múghalim deytin halyq bar. Ony az deseniz, «meymanasy tasyp shalqyghan bay-dәuletti» bizding qoghamda kim ynyrshaghy shyqqan kedey? - Múghalim. Kim eriksiz? - Múghalim. Kim baylauly? - Múghalim.  Betimen ketken úrpaq tәrbiyesine kinәli kim? - Múghalim. Reformalardan shirip bitken bilim salasyndaghy biliksizdik pen nadandyqqa kinәli kim? - Múghalim. Jogharydan jer teuip shyghatyn tekserushi komissiyanyng da qara búltty qaptatyp qaytatyn basy - múghalimning basy. Al, endi sonday sorly haldegi múghalimning múnyn kim tyndaydy? Nege múghalim atauly atqa jenil telpekpay bolyp ketti? Múghalimder újymyn sayasy nauqandargha sabyltyp salugha kim pәrmen etip keledi? Mәselenki, sәuirding 3-i kýni ótetin Qazaqstan preziydentining kezekten tys saylauyna ýkimetting qarjy qorynan 4,7 milliard tenge bólinipti. Búl qarjy 2005 jylghy preziydent saylauyna júmsalghan qarjydan 1,7 milliard tengege artyq eken. Osynshama mol qarjy kimderding qaltasynda ketui mýmkin. Óitkeni, saylaudyng júmysyna әdettegidey  mektep újymdary kirisip ketti emes pe?

Sózding qysqasy bylay: kezekten tys saylaudyng barysynda saylau júmysyna eriksiz júmsalghan әr múghalim bizding www.abai.kz aqparattyq portalynyng redaksiyasyna habarlasyp mәn-jaydy aityp otyruyna bolady. Biz óz tarapymyzdan barlyq qúpiyany saqtaugha uәde etemiz. Sodan keyin, әriyne, «Múnyndy shaq, múghalim» degen taqyryptyng forumyna qatysyp ta barlyq shyndyqty jazugha mýmkindik beremiz. Pikirler әdepti, naqty, derekti boluy kerek. Pikirler men derekter jәne  kuәlardyng sózderi toptastyrylyp Ortalyq saylau komissiyasyna, Bilim jәne ghylym ministrligine, sayasy partiyalardyng jetekshilerine jiberiletin bolady.

Bizding elektrondy poshtamyz: abai-akparat@mail.ru

Baylanys telefondarymyz: 8 727 3969071; 8727 278 67 14

«Abay-aqparat»