Kýni býgin portalymyzda «Men tiri túrghanda kim búlargha rúqsat bergen?!» atty maqala jariya boldy. Onda 1993 jyly ekranizasiyalanghan «Mahabbat beketi» filimi tóniregindegi dau jayly jazyldy.

Belgili rejisser Talghat Temenov ózining «Gýlnaz» atty povesti jelisinde týsirilgen kórkem filimning «jalghasyn» týsirip jatqan Bayan Maqsatqyzyna ókpesin bildirdi. Ol turaly egjey-tegjeyli jogharydaghy siltemeden oqy alasyzdar.

Atalghan maqala jariya bolghannan keyin 1,5 saghat uaqyt ótkende portalymyzdyng redaktory Núrgeldi Ábdighaniyúlyna Bayan Maqsatqyzy habarlasyp, atalghan filimge qatysty pikirin bildirdi. Bayan hanymnyng da aitary bar eken. Sóz berdik.

Bayan Maqsatqyzy, produser:

- Men «Mahabbat beketinin» jalghasyn týsirip jatqan joqpyn. Búl mýlde bólek shygharma. Mýlde bólek avtorlar. Mýlde bólek oqigha jelisi. Mening týsirip jatqan filimim – «Taghdyr beketi» dep atalady. Filim týsiruge qúqyghym bar ghoy.

Talghat Temenovting povestinen eshtene úrlaghan joqpyz. Oqigha jelisi mýlde úqsas emes. Kerek deseniz, Talghat Dosymghaliyevichting filimine, onyng ssenariyine esh qatysymyz joq.

Al men óz filimimde kimderdi, qanday akterlerdi oinatamyn, ony ózim sheshemin. Ol mening jeke sharuam ghoy.

IYә, keyipkerlerimning aty Gýlnaz ben Oral. Gýlnaz ben Oral degen – halyqtyq esimge ainalyp ketken.

Biz eshqanday avtorlyq qúqyqty búzghan joqpyz. IYә, filimde «Mahabbat beketinin» muzykasyn paydalanbaqpyz. Ol ýshin muzyka avtory Tólegen Múhamejanov aghamyzdan rúqsat aldym.

Al «Mahabbat beketi» filimining keybir kadrlaryn paydalanu degen mәselege kelsek, Núrgeldi, búl filimning avtorlyq qúqyghy «Qazaqfilimge» tiyesili. Talghat Dosymghaliyevich osydan 25 jyl búryn, avtorlyqty «Qazaqfilimge» ótkizip bergen.

Al qazir avtorlyq menshik QR Mәdeniyet jәne sport ministrligine tiyesili. Mende viyse-ministrding qoly qoyylghan rúqsat qaghazy bar. Sondyqtan, men avtorlyq qúqyqty búzdy degenmen kelispeymin.

Ras, Talghat Dosymghaliyevichpen baylanys ornatpaq boldyq. Telefonyn óshirip tastaghan. Baylanys ornata almadyq. Ol kisimen tikeley sóilesken joqpyz. Áytpese, adam sekildi aldynan ótpek edim. Ózi qalaghan joq.

Al endi, filimning ssenariyin oqyp almay jatyp, «menikin úrlady» degen úyat әngime.

Ol kisining filimi – «Mahabbat beketi» dep atalsa, meniki – «Taghdyr beketi» dep atalady.

Temirlan Tólegenov, Avtorlyq qúqyq jónindegi sarapshy:

- Kezinde, toqsanynshy jyldary Talghat aghamyz «Mahabbat beketin» týsirdi. Ol kórermenning eng jogharghy baghasyn aldy. Ol dausyz. Endi myna mәselege nazar audarghan jón. Talghat aghamyz filimdi týsirerde «Qazaqfilimmen» kelisimshart jasasqan.

Avtorlyq qúqyq degenning eki salasy bolady. Birinshisi - «neimushestvennye prava» deydi, mýliktik emes qúqyq. Búl degeniniz, barlyq jerlerde «avtory myna kisi» dep aitylyp, kórsetilip jýrgenimen, eshqanday materialdyq týsim bolmaydy.

Al ekinshisi - mýliktik qúqyq, yaghny «imushestvennye prava» dep atalady. Yaghni, avtor odan payda tabady.

Mine, «Mahabbat beketin» týsirgen kezde arada jasalghan kelisimshart boyynsha, filimning mýliktik qúqyn «Qazaqfilimge» bergen. Demek, endigi jerde filimning egesi «Qazaqfilim» bolyp tabylady. «Qazaqfilim» ol arqyly payda tabu qúqyna iye.

Al Bayan she? Bayan mýlde basqa oqigha týsirip jatyr. Búl mýlde basqa filim. Búl Talghghat aghanyng filimining jalghasy emes. Qarapayym mysal, «Abay joly» bar ghoy. Ony bәrimiz oqydyq. Al endi erten, basqa bireu kelip, «Ghany joly» dep kitap jazsa, búl «Abay jolyn» úrlaghan bolyp sanala ma? Ekeuining mazmúny mýlde basqa ghoy.

Talghat Temenovting pikirine qatysty taghy bir aitarym, eger sol filimning jalghasyn Talghat aghamyz ózi týsirse, keyin Bayan ony qaytalap týsirse, yaghny «remeyk» jasasa, onda daulasugha bolady.

Ol ózi týsirgen joq qoy. Endeshe basqa bireudin, basqa bir shygharmasyna nege daulasady?

Al kadrlardyng qoldanyluyna kelsek, jogharyda aitqanday, ol filimning mýliktik qúqy «Qazaqfilimge» tiyesili. Al «Qazaqfilimdegi» filimder QR Mәdeniyet jәne sport ministrligining menshigi bolyp tabylady.

Sәikesinshe, Bayan ministrlikke hat jazyp, osy filimning kadrlary men muzykasyn óz filiminde paydalanugha rúqsat súraghan. Ministrlik, bir ghana talappen, yaghny epizod myna filimnen degen siltememen paydalanugha rúqsat bergen.

Al endi «Qazaqfilim» men Talghat aghamyzdyng arasynda, filimning jalghasyn tek «Qazaqfilim» týsirsin degen kelisim bolsa, bir jón. Meninshe onday kelisim joq.

Men «Qazaqfilimde» 3 jyl avtorlyq qúqyq jónindegi sarapshy bolyp qyzmet istedim. Talghat aghamyzben ara-túra kezdesip qalatynbyz. Al biraq, naqty istes bolmadyq.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz