Sәrsenbi, 24 Shilde 2024
Janalyqtar 5468 0 pikir 1 Nauryz, 2011 saghat 04:22

Raqym Tәjibayúly: «Naghyz kýy «Aq jauynday» boluy kerek»

Es bilgennen kýishi boludy armandadym

- Agha, biluimshe, әkeniz dәulesker kýishi bolypty. Kiyeli dombyrany serik etuinizge әke óneri әser etti me?

- IYә, әkem Tәjibay ómir boyy mal baghumen ainalysqanymen, dombyranyng qúlaghynda oinaytyn kýishi, halyq әnin әuelete salar әnshi, uәjden útyluy qiyn aitysker aqyn edi. Erteli-kesh tizesine otyryp alyp, tartqan kýiin tyndaudan jalyqpaytynmyn. Es bilgenimnen kýishi boludy armandadym. Qyzyghushylyghym sonshama, onashada tiyek jasaugha talpynyp, talay ret sausaqtarymdy jaraqattaghanmyn. Ákeme kómektesip, әri mal baghumen, әri ýy sharuasymen ainalysqan anam Zaghipa meni ayap, bәiek bolyp jýretin. Býginde ortamyzda aqylshy bolyp otyrghan anam sol kýnderdi jii eske alady. Ózim ýiding ýlkenimin. Tórt inim de, jalghyz qaryndasym da basqa salalarda qyzmet etedi. Al men qarshadayymnan ýkili dombyrany serik etip, ónerge degen sýiispenshiligim men adaldyghymdy jýregimde әldiylep kelemin.

- Tuyp-ósken jeriniz Qytay eli kórinedi. Atajúrtqa qashan oraldynyzdar? Odan keyingi ómir jolynyz qalay jalghasty?

Es bilgennen kýishi boludy armandadym

- Agha, biluimshe, әkeniz dәulesker kýishi bolypty. Kiyeli dombyrany serik etuinizge әke óneri әser etti me?

- IYә, әkem Tәjibay ómir boyy mal baghumen ainalysqanymen, dombyranyng qúlaghynda oinaytyn kýishi, halyq әnin әuelete salar әnshi, uәjden útyluy qiyn aitysker aqyn edi. Erteli-kesh tizesine otyryp alyp, tartqan kýiin tyndaudan jalyqpaytynmyn. Es bilgenimnen kýishi boludy armandadym. Qyzyghushylyghym sonshama, onashada tiyek jasaugha talpynyp, talay ret sausaqtarymdy jaraqattaghanmyn. Ákeme kómektesip, әri mal baghumen, әri ýy sharuasymen ainalysqan anam Zaghipa meni ayap, bәiek bolyp jýretin. Býginde ortamyzda aqylshy bolyp otyrghan anam sol kýnderdi jii eske alady. Ózim ýiding ýlkenimin. Tórt inim de, jalghyz qaryndasym da basqa salalarda qyzmet etedi. Al men qarshadayymnan ýkili dombyrany serik etip, ónerge degen sýiispenshiligim men adaldyghymdy jýregimde әldiylep kelemin.

- Tuyp-ósken jeriniz Qytay eli kórinedi. Atajúrtqa qashan oraldynyzdar? Odan keyingi ómir jolynyz qalay jalghasty?

- Ras, men Qytay elining Qúlja qalasynda dýniyege keldim. 30-jyldardaghy asharshylyq kezinde atalarymyz solay aughan eken. 1955 jyly Qazaqstangha, onyng ishinde - әke-sheshemning kindik qany tamghan, sol uaqyttaghy Taldyqorghan oblysy, Jansýgirov (qazirgi Aqsu) audany, Saghabýien auylyna kóship keldik. Mektep esigin alghash sol jerde ashtym. 8-synypty bitirgen son, oquymdy Qyzylaghash auylyndaghy mektep-internatta jalghastyrdym. Ýlgerimi jaqsy, qoghamdyq júmystargha belsene aralasatyn oqushy boldym.

- Otbasyndaghy әke tәlimi - bir bólek. Mektepte de kýy ónerine baulyghan ústazynyz bolghan shyghar?

- Saghabýiendegi mektepte oqyp jýrgenimde, Sazanbay degen aghayym dombyragha әuestigimdi bayqap, talabymdy úshtay týsti. Alayda, ol shaqta dombyragha qaraghanda bayan aspabyna súranys joghary-tyn. Sol sebepti, oqushy kezimde qolymnan bayan týspeytin. Mektepishilik mәdeny is-sharalarda әn aitatyn múghalimderdi bayanmen sýiemeldep túrghandy maqtanysh kóretinmin. Mektep-internatty bitirer jyly gazetten Almatyda respublikalyq estrada-sirk studiyasynyng ashylatyny jóninde habarlandyrudy oqydym. Qolyma kuәligimdi ala sala, esh oilanbas­tan studiyanyng dombyra bólimine qújat tapsyrdym. Negizi, bayan synybyn kózdep kelgem. Sóitsem, studiyada onday bólim ashylmaghan eken. Ári talapkerlerdi qabyldau isimen ainalysyp jýrgen Gýljihan Ghaliyeva degen oqytushy: «Kelbeting de, boyyng da sahnagha layyqty eken. Dombyra tarta alasyng ba?» - dep súrady. Tarta alatynymdy aityp edim, «Osynda Rýstembek Omarov degen Qazaqstannyng halyq әrtisi bar. Sol kisiden dombyradan bilimindi jetildir» dep qamqorlyq tanytty. Sonymen, Rýstembek aghaydyng ýiinde jatyp, eki ay dombyradan dәris aldym. Dombyra bólimine emtihan tapsyrghan 18 balanyng ishinen jalghyz ózim oqugha týstim. Al studiyadan keyin Abay atyndaghy pedinstituttyng (qazirgi QazÚPU) syrttay oqu bólimin «muzyka pәnining múghalimi» mamandyghy boyynsha bitirdim.

- Kýy óneri salasynda qansha jyldan beri ter tógip kelesiz. Enbek jolynyzdyng qanday kezenderi siz ýshin airyqsha ystyq?

- Studiyany bitire sala «Qazaq­konsert» birlestigine qyzmetke alyndym. Jarty jylday júmys istegen son, әskery boryshymdy óteuge attanyp, tórt jylgha juyq uaqyttan keyin Almatygha oraldym. Jogharyda aitylghan Gýljihan apayym «Gýlder» ansamblin ashyp jatyr eken. Ústazymnyng shaqyrtuymen sonda auys­­tym. Sonda ómirlik serigim Ajarkýl jengenmen tanystym. Ajarkýl ol kezderi kórkemsóz oqu sheberi-tin. Tabighy talantyn úshtau maqsatynda, dәstýrli әn ónerining sanlaqtary - Jýsipbek Elebekov pen Gharifolla Qúrmanghaliyevten dәris alyp, dәstýrli әnshilik jolgha týsti. Sol sebepti, 1972 jyly «Qazaqkonsert» birlestigine qayta kelip, 1995 jylgha deyin júp jazbay ter tóktik. Osy qarashanyraqta qos halyq әrtisi - Jýsekeng jәne Gharekenmen qyzmettes boldym, ónerlerine qanyqtym, ghibratty әngimelerin tyndadym. Jalpy, enbek jolymnyng barlyq kezeni men ýshin ystyq. Óitkeni, ózim sýigen kәsibimmen ainalystym. El aralap, halyqqa ónerimdi tartu ettim. Qazir zeynetke shyqsam da, dombyra ýirengisi keletin jas órendermen jeke sabaqtar jýrgizemin әri mektepterde ústazdyq etemin.

- Shәkirt jetistigi - ústaz mereyi. Maqtan tútar izbasarlarynyz kóp pe?

- «Júldyz» bolyp ketpese de, bayqaularda laureat atanyp jýrgen shәkirtterim jeterlik. Negizi, tәrbie bolmasa, oqudyng jemisti boluy qiyn. Ózim osy qaghidany berik ústanamyn. Enbegim jemissiz de emes. Shәkirtterim berilgen tapsyrmalargha jauapkershilikpen qaraugha daghdylanghan. Bir jaghynan, búl - ústazdy, ýlkendi syilau. Key balalar sabaqqa kelgende, janyma ýnsiz túra qalyp, qoldaryn úsynatyn. Ádeyi bayqamaghan bop, «Birdene súraghyng kelip túr ma?» deytinmin. «Joq, sizben amandasyp túrmyn ghoy» dese, «E, onda «Assalaumaghaleykum!» dep eki qolyndy ber» dep qyzartatynmyn. Osynyng ózi eleusiz nәrse siyaqty bolyp kóringenimen, tәrbie emes pe? Dúrys sәlemdesu de - әdeptilik belgisi. Ýlgining ýlken-kishisi joq. Qazaq tilin bilmeytin úl-qyzdaryna dombyra ýiretudi súrap keletin ata-analar da az emes. Sonday balalargha til men últtyq әdet-ghúrypty qosa ýiretip kelemin. Múnyma ata-analary da dәn riza. Jalpy, synybyma oqushylar 8 jastan bastap qabyldanady. Menen dәris alyp, mektep bitirgen shәkirtterim - býginde akademiya studentteri. Akademiyadan týlep úshqan jastar da kómek súrap túrady. Kýishiler tobyn qúryp, ýlken sahnagha shyghugha dayyndalyp jýrgen shәkirtterim de bar. Ázirge nasihattaushylary bolmaghandyqtan, jarqyrap kete almay jatyr. Dúrys nasihat ta tәrbiyening bir týri. Óskeleng úrpaqtyng layyqty túlghalargha, ónerpazdargha eliktegeni jón emes pe? Osy orayda, qazaqy ýlgidegi nasihattyng kóshbasshysy bolyp jýrgen «Júldyzdar otbasy» jurnalyna alghysymdy aitqym keledi.

Dombyralarymnyng bәrin ózim jasaymyn

- «Qorjynynyzda» qansha kýy bar? Shertpe kýy men tókpe kýiding qaysysy janynyzgha jaqynyraq?

- Kýiding qay týri bolsa da janyma jaqyn. Kónil-kýiime qaray, birde lirikalyq saryndaghy shertpe kýimen syrlassam, endi birde aryndy, qarqyndy tókpe kýimen shabytymdy eseley týsemin. Jalpy, 130-gha juyq kýiden túratyn repertuarymda halyq kýilerimen qatar qazirgi kýishilerding shygharmalary da, sheteldik klassikalyq tuyndylar da bar.

- Kýy «tilin» týsinu ýshin onyng shyghu tarihyn bilu kerek. Balalar әsirese anyz tektes kýy tarihyn qyzygha tyndaytyn shyghar?

- Dúrys aitasyz. Shәkirtterime qanday da bir kýidi ýiretpes búryn onyng shyghu tarihymen tanystyryp alamyn. Úiyp tyndamaytyny joq. Ózim Abyldyng «Abyl» jәne «Naratu» degen eki kýiin erekshe jaqsy kóremin. Abyl - HVIII ghasyrdyng sonynda Manghystau ónirinde ómir sýrgen kýishi. Sol zamanda adaylar kórshiles týrikmendermen kóp taytalasqan. Mal baghumen ainalysqandyqtan, barymta da jii bolyp túrady eken. Kezekti barymtanyng birinde Abyl týrikmenderding qolyna týsip qalypty. Ol jaqta toy qyzyp jatsa kerek, týrikmen shaldarynyng biri: «Tútqyndardyng arasynda dombyra tartatyndary bar shyghar, syrtqa shygharyndar, kóreyik», - depti. Ortagha shyqqan Abyl ýndemesten qolyna dombyrasyn alyp, kýy tarta jónelipti. Kýy әuenine eltigen júrt biraz uaqyt ýnsiz otyryp qalady. Sosyn ýlkenderding biri: «Manghystauda Abyl atty keremet kýishi bar dep estip em, sen sol emessing be?» - dep súrapty. Onyng Abyl ekenin bilgen son, kýy qúdiretine bas iygen týrikmender kýishining iyghyna shapan jauyp, mal berip, qúrmetpen shygharyp salghan eken. «Abyl» kýiining shyghu tarihy osynday.

«Naratu» kýii de erekshe jaghdayda tughan. Abyl ómir sýrgen auylda Zilqara degen paluan bolypty. Kýshtiligi sonsha, birde qúdyqqa týsip ketken nardy jalghyz ózi tartyp shygharypty. Osy oqighagha kuә bolghan Abyl alyp kýsh iyesine sýisinip, «Naratu» kýiin dýniyege әkelipti-mys. Osydan keyin Zilqara da «Naratu» atanypty. Men ýshin Qúrmanghazynyng «Serperinin» de orny bólek. Kezinde «Qazaqkonsert» birlestigining ishinen «Serper» atty kýy ansamblin qúrghanmyn. Daghdarys túsynda lajsyzdan taratugha tura keldi. Sol kýiding tolyq tarihy qaghaz betinde qalmapty. Biraq kýidi oinay bastaghannan-aq, ózimdi úshy-qiyry joq keng dalada jýirik atpen jelge qarsy qúighyta shauyp kele jatqanday sezinemin. Kýy ortasynda tóbege shyghyp, sәl tynystap alamyn da, qaytadan eniske qaray shaba jóneletindeymin. Múny Qúrmanghazy bir serpilgen kezinde shygharghan bolar dep oilaymyn.

- Ózinizding kýy shygharatyn óneriniz joq pa?

- Bar. Alayda eshqaysysyn jaryqqa shygharghan emespin. Qazir kýilerin ózderinen basqa eshkim tartpaytyn kýishisymaqtardyng da bary jasyryn emes. Kerisinshe, Seken Túrysbekovtyng «Aq jauyny» men «Kónil tolqynyn» bilmeytin qazaq joq. Mine, kýy degen osynday boluy kerek! Qazir bireuler Elbasyna, lauazymdy qyzmet iyelerine arnau kýy shygharudy ýrdiske ainaldyruda. Núrsúltan Nazarbaevtyng elge sinirip jatqan enbegi orasan, ol kisi qanday qúrmetke de layyqty. Degenmen, tyndarman jadynda qalatyn shygharma bolmaghan son, bәri beker. Óz basym «kýilerim tyndarmangha jetpey qalady-au» dep qoryqpaymyn. Ýnemi izdenis pen ruhany tolysu ýstinde jýrip, shygharmalarymdy shyndap, jetildirumen boldym. Endi payghambar jasyna kelgen shaqta, kýilerimdi jaryqqa shygharatyn kez de jetken siyaqty.

- Dombyrany tapsyryspen sheberlerge jasatasyz ba, әlde arnayy oryndardan satyp alasyz ba?

- Osy uaqytqa deyin sheberlerge dombyra jasatyp kórmeppin. Bәrin ózim jasaymyn. Búl ónerdi «Qazaqkonsertte» qyzmettes bolghan ústazym Maghauiya Hamzinnen ýirendim. Dýkennen satyp alghan nemese gastrolidik saparlar kezinde auyl klubtarynda synyp jatqan jerinen jinap alghandarymdy óndep, qayta jasap shyghamyn. Sýiikti hobbiyim de sol. Aspabyng ózine únasa - júmysyng nәtiyjeli bolmaq. Qazir ýide 6-7 dombyram bar. Biri shertpege, endi biri tókpe kýige, taghy biri әn aitugha ynghayly.

- Kýy nasihatynyng әli de kem týsip jatqany janynyzdy auyrtpay ma?

- Býginde kýishi kóp jәne kýy ónerining bedeli artyp keledi. Búryn kýishilerge qazirgidey qúrmet kórsetilmeytin. Kezinde Ortalyq komiytetting hatshysy bolghan Jangeldin degen aghamyzdyng «búl aspaptar eskirdi, biz Europagha, skripka men pianinogha mo­yyn búruymyz kerek» degen sózining kesirinen qobyz ben dombyra nazardan tys qaldy. Sonday ruhany daghdarys túsynda, ózi qúrghan últtyq aspaptar orkestrin aman saqtap qalghan kórnekti kompozitor Ahmet Júbanov aghamyzdyng enbegi ólsheusiz. Osydan 20-30 jyl búryn auyl-aymaqqa gastrolidik sapargha jii shyghatynbyz. Bir auylgha baryp, avtobustan aspaptardy týsirip jatsaq, jastar «Dombyrany qoya túrynyz, gitara bar ma? Gitara bolmasa, kelmeymiz» deytin. Sodan jarnama qaghazyna dombyra men gitaranyng suretin qatar qoyatyn boldyq. Alayda, konsert kezinde aq ter, kók ter bolyp kýy tartyp jatqanda, jastar «boldy, endi gitarister shyqsynshy» dep, jýregimizdi talay auyrtqan. Kónening kózin kórgen ýlkender ghana dombyranyng qadir-qasiyetin úghynatyn. Ol kezennen de óttik-au. Degenmen, әli de myqty kýishilerding ózi auylgha konsert qonggha barsa, halyqty kóp jinay almasy anyq. Osy orayda, jas kýishilerden Asylbek Ensepovti airyqsha atap ótkim keledi. Auyl júrtyn týgel jinay alatyn kýishi - sol. Bir ghana «Balalyq shaq» degen kýiinen keyin qanshama bala dombyra ýirenuge qyzygha bastady. Búl - onyng myqtylyghy. Asylbekting janashyldyghyn týsinbeytinder týrli әngime aitady. Ras, «Asylbek kýy ónerine «dekko» baghytyn alyp keldi» deymiz. Alayda, sonau 80-jyldary kýidi, klassikalyq tuyndylardy estradalyq-simfoniyalyq orkestrding sýiemeldeuimen oryndaudy sahnagha alghash әkelgen men edim. Kezinde radiogha da jazdyrghanbyz, arnayy telefilim de týsirilgen. Talantty inim qazirgi tehnikanyng mýmkindikterin paydalanyp, sahnada qúlpyrtyp jýr.

Jýsekeng men Gharekene sýiikti ini boldym

- Áygili Gharifolla, Jýsipbekterding kózin kórgen jansyz. Ol kisilerden alghan ómirlik sabaqtarynyz da az bolmaghan shyghar?

- Ras, ardaqty aghalarymnan alghan ómirlik azyghym mol. Jýsekeng men Gharekenning menen 30-40 jastay ýlkendikteri bar edi. Ol kezde 20-21-degi jigitpin. Jastyqpen qadirlerin bile de almaghan siyaqtymyn. Gharekeng - Batystyn, Jýsekeng - Arqanyng әnshisi-túghyn. Ekeui bir-birimen әzil-qaljyny jarasyp, qatar jýretin. Jýsekeng sabyrly kisi bolsa, Gharekeng jyldam qozghalatyn adam edi. Olardyng ómir sýru daghdylary da, kózqarastary da, halyqpen aralasulary da, tipti dastarhan basynda ózderin ústau mәdeniyetteri de bizge ýlgi-ónege boldy. Jýsekeng jas aiyrmashylyghymyzgha qaramastan, meni ýnemi qasyna ertip jýretin. Ázil-qaljyny jarasqan agha-inidey boldyq. Maghan úrysqanda kóbine «Úzyn kiside aqyl bolmaydy» deytin. Kýletinmin de qoyatynmyn. Birde taghy da sol sózdi aityp edi, әdeyi «Agha, Dinmúhamed Qonaev menen de úzyn kisi ghoy, sonda sol kiside aqyl joq pa?» dep edim, «Ói, tynysh otyr!» dep kózi baqyrayyp, shoshyp ketti. «Ol kiside neng bar? Sende shynymen aqyl joq eken ghoy. Diymekeng - erekshe jaratylghan adam. Endi múnday sóz aitushy bolma!» dep qatty eskertken. Degenmen, sodan keyin maghan «Úzyn kiside aqyl bolmaydy» dep aitpaytyn boldy (kýldi).

Taghy bir oqigha esime týsip otyr. Gastrolidik saparlarda auyl adamdary ónerpazdardy qúrmettep kýtetin. Jәne dastarhan ýstinde mindetti týrde 2-3 shólmek túratyn. Jýsekeng ishimdikti auzyna tatyp ta almaytyn, birden «alyp ketinder anany» deytin. Al mening jastau kezim, «anaghan» asa ket әri emespin. Birde bir auylda jastau partorgtyng ýiinde qonaqta otyrghanbyz. Jýsekeng әdettegidey «alyp ketinder anany» dey berip edi, men ýy iyesine: «Toqtay túrynyzshy, mening 100 gramm ishetinim bar edi», - dep edim, shólmegin qysa ústaghan jas jigit qasyma otyra ketti. Sodan bir stakandy tartyp kep jiberdim. Bayqaymyn, Jýsekeng qabaghy týiilip, tómen qarap otyr. Biraq eshtene aitpady. Ertenine taghy bir ýige kirgeli túr edik, Jýsekeng bizdi qarsy alyp túrghan jas kelinshekten «Kelin, qaraghym, osy ýide araq bar ma?» dep súrady. Kelinshek «O ne degeniniz, agha, bar, bәri dayyn túr» dep jik-japar bolyp edi, agha meni kórsetip, «myna bir úzyn qaragha jýz gramsyz tamaq batpaydy, osyghan dayyndap qoyyndarshy» degeni. Betimning oty shyqty. Sol oqighadan keyin úyalghanymnan ashy sugha jolamaytyn bolghanmyn.

- Ekeui bir-bir dәstýrli әn mektepterining kóshbasshylary retinde ózara әn jarystaryn úiymdastyrushy ma edi?

- Ekeui konsertterde óz shәkirtterin alma-kezek sahnagha shygharugha úmtylatyn. Ol kezde televiydeniye, radionyng pәrmeni az, bir mektepting әnin tyndaghan adam ekinshisin týsine bermeytin. Birde Jýsekeng Atyrau jaqqa gastrolidik saparynda, Birjan sal, Aqan serilerding biraz әnderin aityp, kósilipti. Sóitse, aqsaqaldar: «Jaraydy, rahmet, endi qazaqsha әn aitshy», - depti. Soghan renjigen Jýsekeng sodan keyin batys jaqqa barmay ketipti. Uaqyt óte nasihat kýsheyip, eki mektepting ónerpazdary bir-birimen jaqsy aralasa bastady. Búryn batystyqtar «Adaydy» tartpasan, sahnadan quyp jibere jazdaytyn, qazir «Tәttimbetting kýiin tartshy» dep súraytyn boldy. Quanatynym, sol eki mektep óz dәstýrin әli kýnge deyin saqtap kele jatyr.

- Balalarynyz dombyranyng qadir-qasiyetin qanshalyqty úghynady?

- Jogharyda aityp ótken Jangeldin sekildilerding kesirinen, dombyranyng baghasy arzandaghan tústa, bizding de kýnkórisimiz nasharlady. Sol sebepti, ýsh qyzymnyng da basqa aspaptar bo­yynsha bilim alghanyn qalap em. Býginde sonyma ókinemin. Degenmen, ýsh qyzym da - konservatoriya týlekteri. Ýlken qyzym Gýlbahram men kenjem Aynúr - fortepiyano synybyn, ortanshy qyzym Gýlnara skripka synybyn bitirgen. Qazir Ahmet Júbanov, Kýlәsh Bayseyitova atyndaghy muzyka mektepterinde oqytushy bolyp qyzmet etedi. Aldaghy uaqytta otbasylyq muzyka mektebin ashqymyz keledi.

Raqym Tәjibayúly, kýishi-dombyrashy, QR Enbek sinirgen әrtisi

Súhbattasqan Mәdina SERIKQYZY

«Júldyzdar otbasy» jurnaly, №2, 2011

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1395
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2193
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2214